X kaebus kohtutäituri Elin Vilippuse 26.07.2019 otsusele ja tegevusele täiteasjas 022/2018/7338
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. oktoobri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II (sissenõudja) Tallinn, Koidu tn 11 KÜ (registrikood 80140666), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sten Veltmann Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. oktoobri 2019. a määrus muutmata ja X määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta X menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
3.Jätta Tallinn, Koidu tn 11 KÜ menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.
4.Määrata Tallinn, Koidu tn 11 KÜ rahaliselt hüvitatavateks menetluskulude suuruseks 240 eurot ja mõista need välja X-lt Tallinn, Koidu tn 11 KÜ kasuks.
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb X-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebe kord
1(8)
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates (täitemenetluse seadustiku (TMS)§ 218 lg 3). Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
AVALDAJA NÕUE JA ASJAOLUD
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 09.08.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur) 26.07.2019 tehtud otsuse täiteasjas nr 022/2018/7338 (täiteasi), tunnistada kohtutäituri abi tegevus korteriomandi registriosa nr. 5077701 (korteriomand) arestimisel täiteasjas ebaseaduslikuks ning tühistada 11.06.2019 korteriomandi arestimine täiteasjas või alternatiivselt, kohustada kohtutäiturit avaldaja 21.06.2019 kaebust täiteasjas uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik tõi esile järgmised asjaolud: - täitemenetlus tema suhtes algatati 27.11.2018 KÜ Koidu 11 (sissenõudja) avalduse alusel; - täitedokumentideks on kaks kohtuotsust, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja vastavalt menetluskulud 13 730,08 eurot koos viivistega ja menetluskulud 960 eurot koos viivistega; - täitmisteate sai avaldaja 03.12.2018 (edastati e-kirjaga 30.11.2018); - 04.12.2018 seadis kohtutäitur kaebajale kuuluvale Y OÜ osale nimiväärtusega 143 000 krooni ja W OÜ osale nimiväärtusega 12 800 krooni käsutamise keelumärke sissenõudja kasuks; -13.12.2018 esitas kohtutäitur kinnistusraamatule avalduse korteriomandile käsutamise keelumärke seadmiseks sissenõudja ja täituri kasuks; -10.01.2019 ja 11.01.2019 saadeti avaldajale e-kirjaga äriühingute osadele keelumärke seadmise avaldused; - 20.03.2019 esitas avaldaja kohtutäituri tegevusele kaebuse, kuivõrd viimane arestis vara suuremas väärtuses kui on täitemenetluses esitatud nõue; - 03.04.2019 tegi täitur otsuse, millega rahuldas kaebaja kaebuse osaliselt ja vabastas äriühingute osad arestist; - 11.06.2019 koostas kohtutäituri abi kinnisasja arestimise akti, millega arestis korteriomandi; - arestimisaktis märgiti, et sissenõudja esitas nõude seadusest tuleneva pandiõiguse realiseerimiseks ja alghinna määramisel võetakse aluseks hüpoteekide ning avaldajale kuuluva isikliku kasutusõiguse kustutamine TMS § 158 lg 3 alusel; - korteriomandi hinnaks märgiti 145 000 eurot; - 11.06.2019 on avaldati Ametlikes Teadaannetes korteri enampakkumise teade, milles märgiti samuti isikliku kasutusõiguse ja kõik hüpoteekide kustutamine pärast edukat enampakkumist; - 14.06.2019 väljastas kohtutäitur kaebajale elektroonilise täitetoimiku; - 21.06.2019 esitas võlgnik kohtutäituri tegevusele kaebuse, milles palus korteri enampakkumise ja arestimisakti tühistada ning keelumärke kustutada, samuti vaidlustas enampakkumise teates märgitud korteri hinna; - 25.06.2019 rahuldas kohtutäitur avaldaja kaebuse enampakkumise tühistamise ja hinna vaidlustamise osas; - 26.07.2019 otsusega jättis kohtutäitur ülejäänud osas kaebaja kaebuse rahuldamata. Korteri võõrandamine enampakkumisel on ebaproportsionaalne. Kohtutäitur asus korterit enampakkumisel 11.06.2019 müüma, kuid samal ajal oli avaldajal veebruar-mai 2019 seisuga Luminor Bank AS-i (pank) arvelduskontol 18 401,07 eurot (laekus perioodil 01.02.2019 – 01.06.2019).
2(8)
Täitur, selmet arestida arveldusarvelt raha, arestis mitu kuud hiljem võlgnikku teavitamata korteriomandi ja pani selle samal päeval enampakkumisele. Kohtutäituril oleks olnud nelja kuu jooksul võimalik pangas arveldusarve arestida ja laekunud rahadest katta võlausaldaja nõude, samuti täitekulud. Võlgnikule kuuluvate osaühingute osade väärtused ületavad sissenõudja nõuet. Sissenõudja nõue tuleb rahuldada võlgnikku kõige vähem kahjustaval viisil ja müüa tuleks üksnes niipalju võlgniku vara, kui on nõude rahuldamiseks hädavajalik (TMS TMS § 53 lg 3). Kuna võlgnikule ei tagatud võimalust olla arestimine juures, on viimane vastuolus TMS § 70 lg-ga 1 ja § 75 lg-ga 2 ning tühine. Selle tulemusena ei ole korterit üle vaadatud ja korteri müügihind ei ole objektiivne. Võlgnik ja kohtutäitur pidasid kirjavahetust märtsis 2019 korterisse sisenemiseks, kuid pärast võlgniku 20.03.2019 e-kirjas väljapakutud aegasid kohtutäitur võlgnikuga ei kontakteerunud ega teatanud, et arestimine toimub 11.06.2019. Võlgniku arestimise juurde kaasamine oleks aidanud vältida vaidlust hinna üle. Sissenõudjal ei ole seadusest tulenevat pandiõigust. Korteriühistul on pandiõigus korteriomandile vaid majapidamiskulude nõude tagamiseks. Võlgnik palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur tõi esile järgmised asjaolud: - 04.01.2019 edastati arestimise korraldus kõikidesse Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse; - arestimise korralduste edastamise kuupäeva seisuga vaidlusalune arveldusarve pangas puudus; - arveldusarve avas võlgnik pangas 06.02.2019 ja kasutas seda piirangutevabalt, kuid kohtutäiturini sellekohane informatsioon ei jõudnud; - 08.03.2019 esitas võlgnik sellekohase kaebuse ja märkis e-kirjades, et kohtutäitur on arestinud kõik pangakontod, jätmata võlgniku käsutusse seadusega ettenähtud miinimumsummat, kuid antud arveldusarvele ja sellel olevatele rahalistele vahenditele võlgnik ei viidanud; - korteriomandi arestimise kuupäeva seisuga oli võlgniku arveldusarve arestitud ning arestimisel sellel igasugused rahalised vahendid puudusid ja puuduvad ka käesoleval ajal. Kohtutäitur leiab, et kui ta oleks vaidlusaluse arveldusarve arestinud varem, poleks sinna laekumisi olnud. Seadus ei välista sissenõude pööramist võlgnikule kuuluvale kinnisvarale, kui muu vara realiseerimine ja eelnevad toimingud ei ole tulemust andnud. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale 08.03.2019 (20.03.2019 täpsustatud) kaebuse, milles viitas ülearestimisele ja asjaolule, et äriühingute osaluste väärtus on oluliselt kõrgem (ca 400 000 eurot), kui 145 000eurose hinnaga korteriomandi arestimine. Kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse ja vabastas osalused aresti alt, viidates asjaolule, et jätkab sissenõude pööramist korteriomandile.
3(8)
Arestitud korteriomandi näol ei ole tegemist võlgniku elukohaga, seda kasutavad üürnikud. Korteril on võlg korteriühistu ees. Seetõttu ei olnud ebaproportsionaalne ega ebamõistlik pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale korteriomandile. Võlgnik pidanuks aktiivselt täitemenetluses osalema ja välja pakkuma tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasja müüki. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ja vabatahtliku täitmise aja möödumist ei ole kohtutäituril takistust võlgniku vara arestimiseks ja ta ei pea arestimistoimingu toimumisest võlgnikule ette teatama või teda isiklikult arestimise juurde tingimata kaasama (TMS § 70 lg 1 ja § 75 lg 2). TMS annab kohtutäiturile võimaluse kinnisasja arestida ka enne täitmisteate saatmist, mille puhul ei saagi nimetatut eeldada. Enne kinnisasja arestimist informeeris kohtutäitur võlgnikku korduvalt planeeritavast toimingust, palus esitada vara koormavaid lepinguid ja ettepanekuid kinnisasja hinna osas. Võlgnik seda ei teinud ja palus korduvalt vara ülevaatamist edasi lükata (rohkem kui kuu aega). Kuna toimingute edasilükkamiste taotluste rahuldamine muutus ebaproportsionaalseks sissenõudja osas, jätkati vara arestimisega. Korteriomandi hinna määramise küsimus ei saa olla aluseks arestimise tühistamisele. Hinna võib määrata kohtutäitur, kes on seda teinud arvestades samaväärsete korterite keskmist müügihinda. Hinna osas on algatatud kohtumenetlus nr 2-199562. Sissenõudjal on korteriomandist tulenev nõue ja pandiõigus korteriomandile, mistõttu kuuluvad sisse kantud hüpoteegid pärast edukat enampakkumist kustutamisele.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri menetluskulud kohtutäituri kanda ning ülejäänud menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus viitas TMS § 53 lg-tele 1 ja 3. Kohtutäitur on jälginud kostja vara realiseerima asudes proportsionaalsuse printsiipi. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 04.01.2019 oli kohtutäitur edastanud arestimise korralduse kõikidesse Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse ja vaidlusalust arveldusarvet sel ajal ei olnud; - võlgnik avas vaidlusaluse arveldusarve 06.02.2019; - vaidlusalusele kontole lõppesid laekumised pärast seda, kui kohtutäitur arestis konto; - võlgnik ei viidanud täitemenetluses kaebuse esitamisel sellele, et tal on konto, millel on vabad vahendid sissenõudja nõude rahuldamiseks; - korteriomandi arestimise hetkel 11.06.2019 oli võlgnevus koos täitekuludega 16 088,52 eurot ja võlgnikul puudusid vaidlusalusel arvelduskontol vahendid; - 20.03.2019 kaebas võlgnik kohtutäiturile, et äriühingute arestitud osad on väärt seoses neile kuuluvate kinnistutega üle 400 000 euro, mistõttu ei ole täiendavalt vaja arestida korteriomandit; - 03.04.2019 otsusega vabastas kohtutäitur kaebajale kuuluvad osalused äriühingutes aresti alt; - kinnisasja puhul ei ole tegemist võlgniku elukohaga. Kohtutäitur ei asunud esimesena realiseerima võlgniku kinnisvara, vaid oli eelnevalt püüdnud nõuet täita ka võlgniku pangakontosid ja osalusi äriühingute arestides. Võlgnik pidi täitemenetluses ise pakkuma välja alternatiivseid võimalusi sissenõudja nõude rahuldamiseks,
4(8)
kui võlgnik soovis vältida talle kuuluva korteriomandi müüki ja tal olid nõude täitmiseks vahendid. Kui võlgnik oleks soovinud nõudeid rahuldada pangakontole laekunud vahenditest, siis oli tal see võimalus olemas. Võlgnik ei ole kohtutäiturile välja pakkunud võimalusi sissenõude rahuldamiseks. Kohtutäitur ei ole kinnisasja arestimisega rikkunud proportsionaalsuse printsiipi ega TMS § 53 lg-t 3. Viidates TMS § 70 lg-le 1 ja § 75 lg-le 2 leidis maakohus, et vara arestimine ei olnud vastuolus nende sätetega. Vara arestimine ei olnud tühine seetõttu, et täitur ei vastanud pärast kaebaja 20.03.2019 e-kirjas väljapakutud aegu võlgnikule ega andnud infot, et arestimine toimub 11.06.2019. Seadusest ei tulene, et vara arestimise juures peaks viibima võlgnik ja võlgniku mitteviibimine arestimise juures ei muuda täitetoimingut tühiseks. TMS § 70 lg 1 võimaldab vara üleskirjutamist ka võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul. Nähtuvalt 11.06.2019 kinnisasja arestimise aktist viibis kinnisasja arestimise juures kaks TMS § 70 lg 1 märgitud isikut. Kuna ei esine TMS §-s 55 sätestatud rikkumisi, ei ole vara arestimine tühine. Kaebuse esitaja oli teadlik kohtutäituri poolt planeeritavast toimingust. Kohtutäitur oli teinud kaebuse esitajale mitmeid ettepanekuid arestimise aja suhtes ning oli küsinud ettepanekuid kinnisasja hinna osas, kuid võlgnik ettepanekuid hinna osas ei teinud ning palus korduvalt rohkem kui kuu aja vältel täitetoimingu edasilükkamist. Vara arestimise või muu täitemenetluse toimingu pidev edasilükkamine muutub pärast teatud (mõistlikku) aega ebaproportsionaalseks sissenõudja suhtes. Üks kuu oli piisav aeg võlgnikule sobiva aja kokkuleppimiseks. Seadusest ei tulene kohtutäiturile ka kohustust vara arestimisest võlgnikule ette teatada. Nähtuvalt võlgniku ja kohtutäituri vahelisest kirjavahetust, oli võlgnik teadlik tehtavast täitetoimingust (kinnisasja arestimisest ja hindamisest). Seadusest ei tulene, et kohtutäitur saaks kinnisasjale hinna määrata üksnes siis, kui ta on kinnisasja reaalselt üle vaadanud. Võlgnikule on seadusest tagatud õigus kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinda vaidlustada ja võlgnik on vastavat võimalust kasutanud. TMS § 145 lg 4 kohaselt, kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Kohtutäitur on oma vastavat otsust põhjendanud. TMS § 148 lg 1 järgi loetakse arestimine kehtivaks alates sellest ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Kui avaldaja leiab, et kinnistusraamatu kanne seoses keelumärke sissekandmisega on vale, on see aluseks kinnistusraamatu kande vaidlustamiseks, mitte kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamiseks. Maakohus viitas KrtS § 44 lg-tele 1-3. Maakohus tuvastas, et täitedokumentides lahendati võlgniku õigusvaidlust seoses korteriomandist tuleneva nõudega võlgnikult mõisteti tasaarvestuse tulemusena välja vaidlusaluses asjas kohtukulud. KrtS § 44 lg 1 sätestatud korteriomandist tulenevate nõuete puhul ei peeta silmas üksnes majandamiskulude nõude tagamiseks korteriühistule pandiõiguse andmist. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seletuskirja kohaselt on tagatud korteriomandist tulenevad kohustused, see tähendab eelkõige majandamiskulu nõudeid, samuti viiviseid, aga välistatud ei ole ka muud nõuded, sh deliktilised.
5(8)
Kui korteriühistul ei oleks seadusest tulenevat pandiõigust, ei muudaks see arestimist tühiseks, sest sissenõudjal oleks täitedokumendist tulenev nõue võlgniku vastu ja õigus nõuda oma nõude rahuldamist täitemenetluses. Sõltuvalt pandiõigusest võib olla eksitud ainult vara alghinna määramisel, mis ei muuda arestimise toimingut kui sellist tühiseks. Eeltoodust tulenevalt oli kohtutäituri 26.07.2019 otsus ja tegevus - korteriomandi arestimine kooskõlas seadusega ja võlgniku kaebus jäi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäid kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel jäid kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd puudutatud isiku II ei osalenud menetluses, puuduvad puudutatud isikul II menetluskulud.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võlgniku maakohtule esitatud avalduse rahuldada. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik kordab maakohtu menetluses esitatud seisukohti: - korteri võõrandamise enampakkumisel ebaproportsionaalsuse kohta seoses võlgnikul raha olemasoluga vaidlusalusel arveldusarvel (laekus perioodil 01.02.2019 - 01.06.2019 18401,07 eurot); - võlausaldajal puudub seadusest tulenev pandiõigus; - kaebajale ei tagatud õigust olla arestimise juures. KrtS seletuskirjas on seadusandja märkinud, et sissenõude pööramine kinnisasjale on rahalise nõude täitmisel viimane abinõu, mis võetakse kasutusele alles siis, kui võlgnikku vähem koormavad täitmise viisid ei ole olnud tulemuslikud. Korteri arestimine on tühine. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KrtS § 44 lg-d 1 ning pandiõigus ei laiene kohtumenetluses tekkinud menetluskuludele. KrtS seletuskirja järgi annab seadusjärgne pandiõigus korteriühistule õiguse vaid majandamiskulude nõude tagamiseks. Asjaolu, et korteriühistul on menetluskulud tekkinud seoses vaidlusega korteriomandile tekkinud kahjuhüvitise üle, ei muuda menetluskulusid majandamiskuludeks. Kui sissenõudjal puudub seadusest tulenev pandiõigus, on nii arestimisakti kui ka enampakkumisel teatisesse märgitud, et hüpoteegid ja isiklik kasutusõigus kustutatakse pärast edukat enampakkumist ja need andmed on valed. Kohtutäitur ei ole arestimisakti parandanud. Lähtudes eeltoodust on arestimisakt on tühine. TMS §-s 55 märgitud tühisuse aluste loetelu on lahtine ning TMS § 55 järgi on arestimine tühine, kui arestimise kohta käivaid menetlusnorme on oluliselt rikutud. Asjaolu, et täitur ei kutsunud kaebajat 11.06.2019 toimunud arestimise juurde, on selline rikkumine.
5.Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6(8)
7.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle puudub vaidlus määruskaebemenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - 04.01.2019 oli kohtutäitur edastanud arestimise korralduse kõikidesse Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse ja vaidlusalust arveldusarvet sel ajal ei olnud; - võlgnik avas vaidlusaluse arveldusarve 06.02.2019; - vaidlusalusele kontole lõppesid laekumised pärast seda, kui kohtutäitur arestis konto; - võlgnik ei viidanud täitemenetluses kaebuse esitamisel sellele, et tal on konto, millel on vabad vahendid sissenõudja nõude rahuldamiseks; - korteriomandi arestimise hetkel 11.06.2019 oli võlgnevus koos täitekuludega 16 088,52 eurot ja võlgnikul puudusid vaidlusalusel arvelduskontol vahendid; - 20.03.2019 kaebas võlgnik kohtutäiturile, et äriühingute arestitud osad on väärt seoses neile kuuluvate kinnistutega üle 400 000 euro, mistõttu ei ole täiendavalt vaja arestida korteriomandit; - 03.04.2019 otsusega vabastas kohtutäitur kaebajale kuuluvad osalused äriühingutes aresti alt; - kinnisasja puhul ei ole tegemist võlgniku elukohaga.
8.Põhjendamatu on kaebuse väide, et korteriomandi võõrandamine olukorras, kus võlgnik avas konto peale kohtutäituri poolt tehtud arestimiskorralduse saatmist pankadele; kohtutäiturile esitatud kaebuses viitas arvete liiga suures ulatuses arestimisele, kuid ei kajastanud vabade vahenditega arveldusarve olemasolu; korter ei ole võlgniku eluruum, on ebaproportsionaalne. Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et võlgnik ei ole käitunud täitemenetluses aktiivselt ja menetluse läbiviimisele kaasaaitavalt, vaid on varjanud oma vahendeid, mille arvelt võlga kustutada. Määruskaebuses ei vaidlustata osade arestimise tühistamist, mistõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et vaidlusaluses olukorras oli korteriomandi arestimine ja enampakkumisel võõrandama asumine proportsionaalne.
9.Põhjendamatu on ka võlgniku seisukoht, et võlausaldajal puudub praegusel juhul seadusest tulenev pandiõigus. KrtS § 44 lg 1 kohaselt on korteriühistul korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (edaspidi korteriühistu pandiõigus). Seadus ei määratle, et korteriomandist tulenevad nõuded on üksnes majandamiskulude nõuded. Kuigi seletuskirja § 44 lg 1 osas viidatakse korteriomandist tulenevate nõuete puhul majandamiskuludele, avab seletuskiri korteriomandist tulenevate nõuete mõiste § 43 juures. Eelnõu kohaselt on korteriomandist tulenevad kohustused eelkõige majandamiskulu nõuded, samuti viivised, aga välistatud ei ole ka muud nõuded, sh deliktilised. Korteriomandiga seotud kohustused ei ole seaduse mõttes kohustused, mille puhul õigustatud isikuks on küll korteriühistu, kuid mis ei tulene korteriomandist, vaid mingist muust õigussuhtest. Seletuskirjas tuuakse järgmine näide: „Näiteks kui korteriühistu on müünud korteriomanikule vana muruniiduki vms asja ja korteriomanik ei ole ostuhinda tasunud, siis see ei ole korteriomandist tulenev kohustus, vaid müügilepingust tulenev kohustus.“ Seega on õige maakohtu seisukoht, et KrtS § 44 lg 1 tulenevalt on võlausaldajal seadusest tulenev pandiõigus. Seoses sellega ei pea kolleegium vajalikuks vastata ülejäänud kaebuses sisalduvatele korteriühistu nõudega seonduvatele väidetele.
10.Õige on kaebuse seisukoht, et TMS § 55, mis reguleerib arestimise tühisust menetlusnormide olulise rikkumise korral, annab lahtise loetelu. Iseenesest õige on ka võlgniku seisukoht, et talle ei antud võimalust olla korteriomandi arestimise juures, kuna sellest toimingust teda ei informeeritud. Nimetatu ei ole siiski aresti tühistamise aluseks. Maakohus on asjakohaselt analüüsinud kohtutäituri kohustusi vara arestimisest võlgnikule etteteatamisel ja põhjendatult leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohtutäituri poolt korteriomandile hinna
7(8)
määramise eelduseks kinnisasja reaalselt ülevaatamine. Võlgnikule on seadusest tagatud õigus kohtutäituri poolt määratud kinnisasja hinda vaidlustada ja võlgnik on vastavat võimalust kasutanud. Samuti on maakohus põhjendatult seaduse mõtet koostoimes TMS § 145 lg 4 ja § 148 lg 1 järgi tõlgendades leidnud, et arestimine ei ole võlgniku toimingu juurde kaasamata jätmise tõttu tühine.
11.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad avaldaja menetluskulud tema enda kanda ja avaldajal tuleb kanda sissenõudja menetluskulud (TsMS § 171 lg 1 alusel). Kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31).
12.TsMS § 174 lg 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks sissenõudja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 07.11.2019 esitatud taotluse kohaselt on sissenõudjale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks. Õigusabi osutamiseks on esindaja kohtunud konsultatsiooniks sissenõudjaga 30min, tutvunud materjaliga 30min, kujundanud seisukoha ja koostanud vastuse 1h jooksul. Arvestades vaidluse olemust, määruskaebemenetluses esitatud dokumentide sisu ning mahtu, on ajakulu 2h kolleegiumi arvates põhjendatud. Tunnitasu määr vastab keskmisele turuhinnale ja on mõistlik.
13.Sissenõudja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kokkuvõttes on sissenõudja vajalik ja põhjendatud menetluskulu 200 eurot + käibemaks 40 eurot = 240 eurot.
14.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt sissenõudja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.