Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
27.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-9832
Kohtuasi
ARS Corporate Services OÜ hagi XX vastu rahalise kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ARS Corporate Services OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja ARS Corporate Services OÜ (registrikood 12391603), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kai Kaljaste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määrus osas, millega maakohus määras kindlaks XX menetluskulud ja mõistis need ARS Corporate Services OÜlt välja 4410 eurot ületavas osas. Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Määruse kehtiva tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine:
2.1.Jätta kindlaks määramata XX menetluskulude rahaline suurus Riigikohtus. 2.2.Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. 2.3.Määrata XX maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks 4410 eurot.
Mõista ARS Corporate Services OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulud 4410 eurot.
2.5.ARS Corporate Services OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 4410 eurolt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2.6.Jätta XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 4234 euro 61 sendi ulatuses rahuldamata. 2.7.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
3.Rahuldada ARS Corporate Services OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli ARS Corporate Services OÜ (hageja) 30. juunil 2015 esitatud hagi XX (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb võlg YY ja kostja vahel 28. jaanuaril 2013 ja 29. jaanuaril 2013 sõlmitud laenulepingutest. Laenulepingute alusel andis YY kostjale laenu kokku 28 000 eurot. YY loovutas 1. aprillil 2015 nõude kostja vastu OÜ-le Õigusbüroo Viirma & Saar. OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar loovutas 30. juunil 2015 nõude hagejale.
2.Harju Maakohus võttis 18. juuli 2018. a otsusega vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse 2645 euro tasumise nõude osas. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi ülejäänud 25 355 euro suuruse võla tasumiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2019. a otsusega tühistati Harju Maakohtu otsus osas, millega maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise 2645 euro tasumise nõudes. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi 2645 euro tasumise nõude osas läbi vaatamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid 22. aprillil 2019, kuna Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus määras pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
3.Kostja esitas 8. juunil 2018 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja ning 15. jaanuaril 2019 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja. Taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud maakohtus 7034 eurot 88 senti ja ringkonnakohtus 1609 eurot 73 senti koos käibemaksuga. Kokku olid menetluskulud I ja II astme menetluses 8644 eurot 61 senti.
4.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu, leides, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 128 eurot on ülemäära kõrge, kuna lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Mõistlikuks
tunnitasuks on 120 eurot koos käibemaksuga. Samuti on õigusabiteenuste ajakulu maakohtu menetluses osutatud teenuste eest ülemäärane ja põhjendamatu 27,5 tunni ulatuses. Põhjendatud ajakulu on 18,3 tundi tunnihinnaga 120 eurot (sh käibemaks), seega kokku 2196 eurot. Arvestades, et hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus olid kokku 3430 eurot, ei ole põhjust pidada kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks summas 7034 eurot 88 senti, mis on kaks korda kõrgem, kui hageja esindajal. Ringkonnakohtu menetluses pidas hageja kostja lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks 7 tundi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus rahuldas 5. novembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 5313 eurot 60 sendi ulatuses. Maakohus jättis kostja menetluskulude taotluse 3331 euro 1 sendi ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse Riigikohtu menetluses. Maakohus määras, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb kostja Riigikohtu menetluses kantud kulud jätta kindlaks määramata, kuna Riigikohus ei kohustanud kostjat menetlusdokumente esitama. Kostja ei saanud Riigikohtu menetluses ka osaleda, sest Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kostja ei teinud Riigikohtus menetlustoiminguid, millega kaasnevad menetluskulud. Maakohus leidis, et kostja õigusabiteenuste ajakulu ei ole põhjendatud 12 tunni ulatuses (kokku taotles kostja menetluskulusid 56,28 tunni eest). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 153 eurot 60 senti (128 eurot ilma käibemaksuta) on ülemäära kõrge. Kostjat esindas kohtus jurist. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuste hinnad üldjuhul vahemikus 60–100 eurot tunnis, millele lisandub vajadusel käibemaks. Sellest kõrgem tunnitasu on pigem erandlik. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et advokaat peab täitma seadusest tulenevaid kohustusi ning alluma kutsealasele järelevalvele. Juristil, kes ei ole advokaat, selline kohustus puudub. Seega on lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga. Maakohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud järgmiselt: 1) Kostja 02.12.2015 esitatud vastus hagile – põhjendatud ajakulu on 2 tunni võrra väikem kui taotletud. 2) Hageja 17.12.2015 menetlusdokumendiga tutvumine – põhjendatud ajakulu 3 tundi 3,5 tunni asemel. 3) 08.08.2017 kohtuistungil osalemine ja selle ettevalmistamine – põhjendatud ajakulu istungil osalemiseks 1 tund 20 minutit 1 tunni 30 minuti asemel ning istungi ettevalmistamiseks 3 tundi 5 tunni asemel. 4) Kostja 09.11.2017 menetlusdokumendi koostamine – põhjendatud ajakulu 2 tundi 3 tunni asemel. 5) 13.11.2017 istungiks ettevalmistumine – põhjendatud ajakulu 2 tundi 4 tunni asemel 6) Kostja 06.06.2018 menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi 3 tunni asemel. 7) Nõupidamised kliendiga – põhjendatud ajakulu 1 tund 40 minutit 3 tunni asemel. 8) Kostja 17.09.2018 apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – põhjendatud ajakulu on kahe tunni võrra väiksem (7 tunni 15 minutit 9 tunni 45 minuti asemel).
Maakohus määras, et põhjendatud õigusabiteenuse ajakulu I ja II kohtuastmes kokku on seega 44 tundi 28 minutit. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 5313 eurot 60 senti (120 × 44,28 = 5313 eurot 60 senti) koos käibemaksuga.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Hageja esitas Harju Maakohtu 5. novembri 2019. a määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 , millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 2428 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palus hageja tühistada maakohtu määruse viiviste väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 5) suurema summa ulatuses kui 2428 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). Hageja palus teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata osas, mis ületab 2428 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ja sellelt summalt arvestatavaid lisanduvaid viiviseid. Hageja hinnangul on maakohus määranud kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks põhjendamatult suures ulatuses. Õigusabiteenuse põhjendatud tunnihind on maksimaalset 80 eurot tunnis koos käibemaksuga. Vaidlus ei olnud õiguslikult tavapärasest keerukam ning ei nõudnud esindajalt eriteadmisi. Maakohus on jätnud hageja 15. juunil 2018 esitatud vastuväited kostja menetluskuludele tähelepanuta. Hageja hinnangul on põhjendatud õigusabiteenuse ajakulu osutatud teenuseid arvestades järgmine: 1) 5.11.2015 hagiavaldusega tutvumise eest taotletud 1,5 tundi – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Maakohus ei ole selle õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. 2) Vastus hagile ja kliendiga nõupidamine, taotletud 8,5 tundi – põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 4 tundi. 3) Hageja 17.12.2015 esitatud menetlusdokumendiga tutvumine, taotletud 3,5 tundi – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. 4) Hageja 8.01.2016 (menetluskulude nimekirja dokumendis on aastaarv ekslikult märgitud 2006) toimunud nõupidamine, taotletud 1 tund – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Maakohus ei ole selle ajakulu osas selget seisukohta kujundanud. 5) 16.09.2016 kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 2 tundi – see ajakulu on põhjendamatu, sest istungit sel kuupäeval ei toimunud. 6) Hageja 17.12.2016 esitatud seisukohtadega tutvumise ajakulu 2 tundi – ajakulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. 7) 15.01.2017 nõupidamine kostjaga ajakuluga 1 tund – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Maakohus ei ole selle menetlustoimingu suhtes oma seisukohta kujundanud. 8) Kohtu 31.07.2017. a kirjaga tutvumine ning nõupidamine kostjaga kokku 3 tundi – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Maakohus ei ole selle menetlustoimingu suhtes oma seisukohta kujundanud. 9) 06.08.2017 kohtuistungi ettevalmistamise ja kostja seisukoha kujundamine 5 tundi – põhjendatud ajakulu on 2 tundi. (Maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu on ettevalmistuse osas 2 tundi väiksem ja istungi osas 0,2 tundi väiksem). 10) 08.08.2017 ja 06.11.2017 lühikeste menetlusdokumentidega tutvumine 2 tundi – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Maakohus ei ole nende dokumentidega tutvumise vajalikkust hinnanud. 11) 09.11.2017 täiendavate seisukohtadega tutvumise ajakulu 3 tundi – põhjendatud ajakulu on 1 tund. (Maakohus pidas põhjendatud ajakuluks 2 tundi).
12) 13.11.2017 eelistungiks ettevalmistumine ning nõupidamine kostjaga 4 tundi – ajakulu on põhjendamatu, kuna istung jäi ära. (Maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi). 13) 06.06.2018 täiendavate seisukohtade koostamine 3 tundi – põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. (Maakohus leidis, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi). Kokkuvõttes on kostja õigusabiteenuste osutamise põhjendatud ajakulu maakohtus maksimaalselt 18,3 tundi ning ringkonnakohtus 7 tundi. Seega tuleks kostja õigusabikulud hüvitada maksimaalselt 2024 euro ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja hinnangul on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku koos käibemaksuga 2428 eurot 80 senti.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
8.Kostja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes osas, millega maakohus määras kindlaks XX menetluskulud 5313 euro 60 sendi ulatuses, mõistis menetluskulud ARS Corporate Services OÜ-lt välja ning kohustas ARS Corporate Services OÜ-d tasuma nimetatud suuruses menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punktid 3, 4 ja 5). Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks XX menetluskulud ja mõistis need ARS Corporate Services OÜ-lt välja 4410 eurot ületavas osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
11.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse kostja õigusabiteenuse tunnihinna ning ajakulu osas. Kostja taotletud tunnihind on hageja hinnangul praeguse vaidluse lihtsust arvestades põhjendamatult kõrge. Samuti on põhjendamatult suur kostjale osutatud õigusabiteenusete ajakulu. Vaidluse sisu arvestades oleks põhjendatud tunnihind 80 eurot ning põhjendatud ajakulu maakohtus kokku 18,3 tundi ning ringkonnakohtus 7 tundi.
12.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-15
115-14, p 14). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13).
13.Maakohus vähendas tunnihinda 100 euroni (ilma käibemaksuta). Kolleegiumi hinnagul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihinna kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud.
14.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu kohta esitatud menetluskulude nimekirjas toodud iga toimingu kohta eraldi hinnangut andnud. Kolleegiumi hinnangul ei pidanudki maakohus seda tegema. Neid kulusid, mida maakohus ei ole eraldiseisvalt hinnanud, on ta pidanud vajalikuks ja põhjendatuks.
15.Hageja on maakohtule ette heitnud, et maakohtu määrusest ei nähtu üheselt, milliste kostja lepingulise esindaja kliendiga nõupidamiste aega on maakohus 1 tunni 20 minuti võrra vähendanud. Hageja taotles määruskaebuses nõupidamiste aja vähendamist järgmiste menetlustoimingute osas: 1) 8.01.2016 ja 15.01.2017 nõupidamine kliendiga – põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund; 2) 2.08.2017 kohtu kirjaga tutvumine ja nõupidamine kliendiga – põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi; 3) 13.11.2017 eelistungiks ettevalmistamine ning nõupidamine kliendiga – ajakulu on põhjendamatu, sest istung jäi ära.
16.Toimiku materjalidest nähtuvalt on ülaltoodud nõupidamistele ja dokumentidega tutvumisele kulunud kokku 9 tundi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus nõupidamiste ajakulu kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium leiab, et nõupidamiste ajakulu teiselt menetlusosaliselt välja mõistmine ei ole põhjendatud, eelkõige juhul, kui sellega ei kaasne menetlusdokumendi koostamist ja kohtule esitamist. Vastaspoolel ei ole kohustust hüvitada õigusabikulud, mis tekivad seetõttu, et klient soovib õigusteenuse osutamise kohta jooksvalt detailset informatsiooni ja selgitusi. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et nõupidamised oleksid olnud vajalikud menetlusdokumentide koostamiseks.
17.Eelnevast tulenevalt ei ole hageja esiletoodud nõupidamiste, s.o 8.01.2016, 15.01.2017 ja 2.08.2017 toimunud nõupidamiste ajakulu põhjendatud ning seda tuleb vähendada 1,5 tunnini taotletud 5 tunni asemel. 13.11.2017 taotletud ajakulu on põhjendamatu 3 tunni ulatuses, kuna toimikust nähtuvalt on 14. novembri 2017. a istung tühistatud. Siiski ei ole ajakulu tervikuna põhjendamatu, kuna istung tühistati alles selle toimumiseks määratud päeval. Seega pidi kostja lepingulise esindaja teatud ulatuses selleks valmistuma. Kõigi nõupidamiste põhjendatud ajakulu on kokku 2,5 tundi taotletud 9 tunni asemel.
18.Teiseks heitis hageja maakohtule ette, et maakohus ei ole avaldanud seisukohta kostja 16.09.2016 tehtud menetlustoimingu osas, milleks oli kohtuistungiks ettevalmistumine. Hageja leidis, et see ajakulu on põhendamatu, kuna istungit ei toimunud.
19.Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus 20. septembrile 2016 määratud istungi tühistanud samal päeval kui see pidi toimuma. Kolleegium nõustub hagejaga, et selle toimingu ajakulu on 2 tunni ulatuses põhjendamatu. Põhjendatud ajakulu on 1 tund, kuna kostja ei saanud istungi tühistamisega arvestada ning tegi selleks ettevalmistusi.
20.Apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuste ajakulu on hageja hinnangul põhjendatud 7 tunni ulatuses. Kostja on taotlenud 9 tundi ja 45 minutit apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest ning lisaks istungil osalemise ajakulu 44 minutit (kokku ajakulu 10 tundi 29 minutit). Maakohus leidis, et apellatsioonmenetluse ajakulu on põhjendatud 8 tunni 29 minuti ulatuses.
21.Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu sellele vastuse koostamiseks 5,5 tundi, millele lisandub istungil osalemise aeg 44 minutit. Seega on põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest kokku 6 tundi ja 15 minutit.
22.Eelnevat kokkuvõttes on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses osutatud õigusabiteenuste eest 30 tundi 30 minutit ning apellatsioonimenetluses 6 tundi 15 minutit. Mõlemas kohtuastmes kokku on põhjendatud õigusabiteenuste ajakulu seega 36 tundi 45 minutit. Kuna kolleegium leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on maakohus õigesti kindlaks määranud, siis on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 4410 eurot (120 × 36 tundi 45 minutit) koos käibemaksuga.
23.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
24.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.