Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
22.05.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-12879
Kohtuasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus XX õiguste peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (sissenõudja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ, lepinguline esindaja Olga Väina Puudutatud isik II (võlgnik) XX (isikukood
XXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX taotlused menetluse peatamiseks ja kohtunõude täitmise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
2.Jätta XX taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2019 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus XX juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
6.Võtta asja lahendamise juurde menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud täiendavad tõendid, v.a kohtutäituri 12.05.2020 esitatud tõendid ning 04.03.2019 esitatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7538, mis eemaldada toimikust ja jätta tagastamata.
2-18-12879 Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (avaldaja) esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning selle andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi nr 022/2015/5420 YY-le (sissenõudja, laps) elatise saamiseks. Harju Maakohus mõistis 30.06.2015 otsusega võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuise elatise miinimummääras alates 01.07.2015 kuni 03.09.2022 ning tagasiulatuvalt elatise ajavahemiku 01.01.2014 kuni 30.06.2015 eest kokku 1347 eurot 50 senti. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole sissenõutavaid summasid vabatahtlikult tasunud. Elatise võlg (sh kohtutäituri tasu) on 28.08.2018 seisuga 11 704 eurot 97 senti. Sissenõudja esitas kohtutäiturile nõusoleku peatada võlgniku juhtimisõigus. Kohtutäitur edastas hoiatuse 05.07.2018 võlgniku e-posti aadressile ja 23.07.2018 tema elukoha aadressile. Hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.08.2018.
2.Võlgnik ei esitanud avaldusele tähtaegselt seisukohta. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas 31.01.2019 määrusega avalduse, peatas tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse alates määruse jõustumisest ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg 1 p 2 järgi peatada ning selle andmine keelata. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur hoiatas võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise võimalusest ning hoiatus on võlgnikule Ametlike Teadaannete vahendusel 24.08.2018 kätte toimetatud. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse saamist täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimust. Harju Maakohus tunnistas 06.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX võlgniku süüdi karistusseadustiku (KarS) § 169 (lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine) järgi ja karistas vangistusega kolm kuud. Politsei- ja Piirivalveamet algatas 03.07.2018 võlgniku suhtes uue kriminaalasja (nr 18231701329) KarS § 169 tunnustel. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Võlgnik ei ole väitnud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse, samuti ei nähtu, et juhtimisõiguse peatamine piiraks oluliselt võlgniku
2-18-12879 liikumisvõimalusi. Juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on seni omanud juhtimisõigust, ei ole ta täitnud ülalpidamiskohustust. Asjas ei ole esitatud põhjendust, mille kohaselt oleks juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes ebaõiglane. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse kohaselt maksab võlgnik iga kuu alates 02.08.2017 lapse ülalpidamiskohustust. Võlgnik teeb makseid vanemate arvelduskontodelt. Võlgnevuse summa kasvab seetõttu, et sellele lisanduvad kohtutäituri tasu ja kulud. Kohtutäituri väited, et võlgnik ei ole täitemenetluses kättesaadav, ei vasta tõele. QQ (end. Q, lapse ema) ja kohtutäitur takistavad oma tegevusega võlgnikul raha teenimist ja vana võla tasumist. Kohtutäitur arestis võlgniku pangakontod ning täituri büroost saadetakse tööandjatele teatisi. Lisaks on võlgniku suhtes algatatud kriminaalasju ning ta on pidanud mitmetel kohtuistungitel osalema, dokumente vormistama ja esitama. Nimetatud toimingutele on võlgnik kulutanud palju aega ja jõudu. Tööandja ei vaja töötajat, kes regulaarselt palub erakorralist vaba päeva või järjekordset tõendit. Selle tulemusel ei ole võlgnikul praegu ametlikku töökohta ega ka oma ettevõtet. Samuti ei ole võlgnikul isiklikku elamispinda – selle jättis ta endisele abikaasale ja lastele. Võlgnikule on jäänud vaid autojuhiload. Võlgnikul oleks raha teenimine võimalik vaid kulleri või taksojuhina töötades ning ta on esitanud taotluse taksoloa saamiseks. Juhiloa äravõtmine jätab võlgniku ametliku sissetulekuta ja võimaluseta lapsele elatist tasuda.
5.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Võlgnik ei maksa elatist. Harju Maakohus mõistis 08.02.2017 otsusega asjas nr 2-16-18991 välja elatise võlgniku vanematelt. See asjaolu ei vabasta võlgnikku lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Vanavanemate ülalpidamiskohustus on üksnes asenduskohustus juhuks, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2011 otsus asjas nr 3-2-1-75-11). Täitemenetluses toimus võlgnikult viimane laekumine 09.05.2017 summas 237 eurot 98 senti. Võlgniku esitatud maksekorraldustelt nähtub, et makseid on teinud tema vanemad. Need maksed, mis on tehtud kohtutäituri arveldusarvele, on seotud teiste täitemenetlustega, kus sissenõudjaks oli BB (võlgniku teine laps) ja mis on lõpetatud. Need täiteasjad ei oma praeguses vaidluses tähtsust. Kohtutäitur edastas võlgnikule teateid nõude suurenemise kohta, kuid võlgnik ei ole neile reageerinud. Kohtutäitur edastas täitemenetlusega seotud teated võlgniku e-posti aadressile ja tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile. Kohtutäitur on teinud kõik selleks, et võlgnik oleks teadlik täitemenetluses tehtavatest toimingutest. Võlgnik ei ole ise kohtutäituri poole pöördunud. Maksu- ja Tolliameti andmetel tegi võlgnikule viimase väljamakse N AS juulis 2016. E OÜ, mille juhatusse võlgnik ise kuulus ja mis kustutati äriregistrist 12.04.2018, ei ole kohtutäituri arvele raha kandnud. Võlgnikul ei ole vara, millele kohtutäitur saaks sissenõuet pöörata.
2-18-12879
6.Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastuse kohaselt ei ole võlgnik alates 03.03.2019 elatist maksnud. Elatist maksavad võlgniku vanemad. Võlgnik ei ole kunagi omanud kinnisvara – kogu kinnisvara oli lapse ema nimel ning ostetud tema ja tema ema raha eest. Kohus piiras võlgniku hooldusõigust osaliselt, kuid ei vabastanud teda ülalpidamiskohustusest. Võlgnik ei toeta last materiaalselt ega moraalselt.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
8.Tallinna Ringkonnakohus andis 04.05.2020 kirjas tähtaja menetlusosalistele seisukoha ja tõendite esitamiseks ning selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormust. Kohtutäitur andis teada, et edastas ringkonnakohtu selgitused ja päringud sissenõudjale ning palus teavitada elatise võla suuruse, sh arvestades lapse vanavanemate makseid. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekus täitemenetluse raames 09.05.2017 summa 237 eurot 98 senti. Rohkem ei ole kohtutäituri arvelduskontole raha laekunud. Sissenõudja vastuse kohaselt oli võlgnikul maksegraafik ning ta tegi perioodil 01.07.2015 kuni 27.02.2017 kolm makset: 17.05.2016 (123 eurot 48 senti), 14.06.2016 (123 eurot 48 senti) ning 18.07.2016 (123 eurot 48 senti). Rohkem sellel ajavahemikul võlgnik elatist ei maksnud. Alates 28.02.2017 kuni ringkonnakohtu kohtunõude tegemiseni laekus võlgniku vanavanematelt lapse ema arvelduskontole 9937 eurot. Panga väljavõttest nähtub, et võlgnik on maksnud üksnes 370 eurot 26 senti. Ülejäänud osa on maksnud lapse vanavanemad. Võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust ega tõendit selle kohta, et mootorsõidukiload on temale vajalikud. Ei ole arusaadav, miks on võlgnikule vaja juhtimisõigust, kui võlgnik ei tööta, ei oma sissetulekut ega tööd, ning tal on võlg lapse ees, samuti ei ole tal mootorsõidukit. Võlgnik palus korduvalt pikendada kohtunõude täitmiseks ettenähtud tähtaega, sest võlgnik ei olnud Eestis. Samuti palus võlgnik peatada praeguse menetluse. Võlgnik hakkas tööle 01.05.2020 äriühingus A OÜ. Kohe hakkasid kohtutäiturid võlgniku sissetulekut kinni pidama. Kohtutäiturite vahel ei ole kokkulepet, kes, millises järjekorras ning millises ulatuses võib teha kinnipidamisi. Selle küsimuse lahendamata jätmine kahjustab võlgniku lapse huve. Seetõttu kavatseb võlgnik pöörduda kohtusse, et see olukord lahendada. Kohtutäitur kuritarvitab enda ametiseisundit.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 järgi tühistada ning asjas tuleb teha uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks rahuldamata.
10.Võlgniku juhtimisõiguse äravõtmiseks ei ole alust, sest lapse elatisnõuet täidavad piisavalt korrapäraselt asenduskohustuse raames tema vanavanemad. TMS § 1772 lg 1 p 2 kohaselt võib võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatada ja selle andmise keelata, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Juhtimisõiguse peatamiseks peab olema sissenõudja nõusolek ning kohtutäituril tuleb
2-18-12879 esitada kohtule avaldus, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine. Vaidlust ei ole praegusel juhul selles, et võlgnikku on hoiatatud juhtimisõiguse äravõtmisest. TMS § 1774 lg 2 p 1 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.
11.Ringkonnakohus selgitab, et lapse elatise võlgnevuse korral võlgniku õiguste piiramisel tuleb arvestada ka asenduskohustuse raames makstud elatist. Perekonnaseaduse § 106 lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sellisel juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Riigikohus on selgitanud, et lapse vanavanemate makstud elatise ulatuses tuleb lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.10.2011 otsus asjas nr 3-2-1-75-11, p 19).
12.Ringkonnakohus leiab, et TMS-s sätestatud vanema õiguste piiramise normistiku eesmärk on lapsele elatise saamine, motiveerides võlgnikku piirangute abil elatist maksma. Kui lapse elatiskohustust täidavad korrapäraselt asenduskohustuse raames lapse vanavanemad, oleks võlgniku õiguste piiramine ebaproportsionaalne, kuna taotletav eesmärk ja põhiõiguste riive legitiimne õigustus – lapse huvide kaitse – on saavutatud teiste vahenditega. Võlgniku õiguste piiramine kannaks sellisel juhul pigem karistuslikku tähendust, mis ei ole õiguste piiramise normistiku eesmärk (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2017 määrus asjas nr 2-17-4751, p 16). Lapse elatise võlgnevuse korral võlgniku õiguste piiramist võimaldavate normide eesmärk ei ole sundida vanemat tasuma elatist vanavanemate asemel.
13.Ringkonnakohtu hinnangul täidavad vanavanemad praegusel juhul piisavalt korrapäraselt lapse ülalpidamiskohustust ning vajadus võlgniku juhtimisõiguse äravõtmiseks on TMS § 1774 lg 2 p 1 tähenduses seega ära langenud. Toimiku materjalide kohaselt mõistis Harju Maakohus 08.02.2017 tsiviilasjas nr 2-16-18991 lapse vanavanematelt PKS § 106 lg 2 alusel lapse kasuks välja elatise pooles seaduses sätestatud alammääras. Määruskaebemenetluses esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku vanavanemad on maksnud lapsele elatist alates 28.02.2017. Kuni 03.09.2018 ei olnud maksete tegemine korrapärane. 2017. a tehtud maksed ei vastanud üldjuhul seaduses sätestatud alammäärale ning olid tehtud oluliselt väiksemas summas. Alates 2017. a oktoobrikuust ning 2018. a-l maksid vanavanemad elatist reeglina seaduses sätestatud alammääras, v.a 2018. a jaanuarikuus (makse üksnes 235 eurot) ning juuli- ja augustikuus (maksed 0 eurot). Kohtutäitur esitas avalduse juhtimisõiguse piiramiseks 29.08.2018. Alates 2018. a augustikuust kuni 2020. a aprillikuuni on vanavanemad maksnud elatist korrapäraselt seaduses sätestatud alammääras. Maksed tehakse kuu alguses (kuni kuu kümnenda päevani) ning eelmise kuu eest. Vanavanemad ei ole jätnud ühtegi makset vahele. Kuigi võlgniku suhtes tehtud elatise otsuse kohaselt (Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus asjas nr 2-15-7538) ning vanavanemate suhtes tehtud otsuse kohaselt peaks elatist maksma kas kuu viimasel päeval kalendrikuu eest ette või kuu esimeseks päevaks, ei ole tegemist olulise korrapäratusega. Ka sissenõudja ei ole esile toonud, et maksete tegemise aeg ei ole sobiv ega piisavalt korrapärane.
2-18-12879
14.Eelnevat arvestades on TMS § 1774 lg 2 p 1 järgi ära langenud vajadus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks, sest võlgniku vanavanemad täidavad asenduskohustuse raames korrapäraselt lapse elatisnõuet. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ning kohtutäituri avaldus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda teisi määruskaebuses esitatud väiteid, sest nendest ei sõltu praeguse asja lahendamine.
15.Ringkonnakohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse menetluse peatamiseks. TsMS 9. osa ei näe praegu ette alust menetluse peatamiseks. Samuti jätab ringkonnakohus rahuldamata võlgniku taotluse ringkonnakohtu 04.05.2020 nõude täitmise tähtaja pikendamiseks. Võlgniku väited ei saaks mõjutada asja lahendamist. Samuti puudub vajadus korraldada kohtuistung (TsMS § 667 lg 3).
16.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse määruskaebemenetluses menetlusosaliste esitatud täiendavad tõendid, v.a kohtutäituri 12.05.2020 esitatud kirjasuhtlus kohtutäituri ning lapse ema vahel ja korduvad tõendid (pangakonto väljavõtted). Lapse ema on kohtutäituri edastatud tõendid ringkonnakohtule juba esitanud. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka kohtutäituri 04.03.2019 esitatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsust, sest võlgnik on selle kohtule koos määruskaebusega 22.02.2019 esitanud. Kuna tõendid on esitatud digitaalselt, eemaldab kohus need toimikust ja ei tagasta neid.
17.Maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul õigeks juhinduda menetluskulude jaotuse määramisel TsMS § 172 lg 7 teisest lausest, mille kohaselt peaks kohtutäitur kandma menetluskulud, sest kohtutäituri avaldus jääb rahuldamata. Kohtutäitur pöördus iseenesest põhjendatult kohtusse ning esitas kohtule avalduse ajal, mil võlgnik (ega lapse vanavanemad) ei täitnud ülalpidamiskohustust korrapäraselt. Menetluse jooksul langes aga vajadus juhtimisõiguse peatamiseks ära, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Avaldus jääb rahuldamata eelkõige seetõttu, et lapse vanavanemad maksavad korrapäraselt elatist ning mitte võlgnik. Eelnevat arvestades on praegu õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
18.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.