Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks 40 päevaks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.04.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal
Menetluse liik
Kohaliku omavalitsuse asutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 06.04.2020 määrus muutmata ning jätta XX määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS §-s 536 lg 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed; isiku eestkostja; isiku nimetatud usaldusisik; rehabilitatsioonimeeskonna liikmed; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.
Määruskaebuse saab esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja RP (avaldaja) esitas 03.04.2020 Pärnu Maakohtule taotluse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks XX (puudutatud isik) suhtes. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 02.04.2020 ja alates kell 20:30 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse §-s 11 sätestatule. Avaldaja taotleb rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ning lubada kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi kuni 4 päeva ning pikendada seda 40 päevani. Avalduse asjaolude kohaselt toodi puudutatud isik haiglasse kiirabiga. Kiirabi kutsujaks oli puudutatud isiku tööandja, kelle sõnul on isikul psüühikahäire, ta töötab osalise koormusega ja võtab ravimeid. 02.04.2020 helistas puudutatud isik tööandjale ja rääkis seosetut juttu ning ütles, et teeb lõkke ning paneb kõik põlema. Puudutatud isik elab korrusmajas ja tööandja oli mures, et isik võib endale viga teha. Hiljuti lõppes puudutatud isikul perearsti poolt antud haigusleht, aga tööandjaga ta ühendust ei võtnud, töökaaslast sisse ei lasknud. Naabrite sõnul olevat täna puudutatud isiku ukse taga käinud sotsiaaltöötajad, kuid puudutatud isik neile ust ei avanud. Puudutatud isik häirib kaaselanikke. Puudutatud isikul on varasemast diagnoositud paranoidne skisofreenia (F20.0), regulaarse toetusravi tarvitamine katkenud. Haiglaravile võtmisel oli puudutatud isik agiteeritud, seosetu mõttekäiguga, kõrgenenud aktiivsusega, fragmentaarselt paranoiline, kuri. Puudutatud isik ei saa aru miks teda haiglasse toodi, haiguskriitika puudub. Toetusravi enam ei tarvitanud. Varem korduvalt SA Pärnu psühhiaatriakliinikus haiglaravil viibinud, viimati 2018. aastal. Käesolevalt on selge teadvusega, põhiandmetes orienteeritud, mõttekäik laialivalguv, hüplev, kiirenenud, meeleolu kõrgenenud, kohati eufooriline, palju ebaadekvaatseid plaane, käitumuslikult sehkendav, sihipäraseid tegevusi ei ole suuteline tegema. Avaldab paranoilisi luulumõtteid (naabrite suhtes), missiooni- ja suurusluulu mõtteid (nt omab luureinfot, mida tarvis politseile edastada Vene ohu kohta). Esinevad mõttelevi elamused, unevajadus puudub (terve öö sehkendanud). Haigusteadvus ja ravisoostumus hetkel puuduvad – peab ennast terveks, ei mõista, miks peaks ravi saama. Välise käitumise, kliinilise pildi ning eelneva anamneesi alusel on diagnoosiks paranoidne skisofreenia, ägenemine (F20.0). Ta vajab püsivat spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolustabilisaatoritega, elekterkonvulsioonravi ning turvalist keskkonda kuni vaimse seisundi paranemiseni. Psühhootilise ebaadekvaatse käitumise tõttu püsib potentsiaalne oht ümbritsevatele (mh naabritele), ravita jäämisel esineb oht puudutatud isiku enda tervisele ja heaolule. Haiglaravita jäämisel on eeldada terviseseisundi halvenemise süvenemist (psühhootiline häire ravita jäämisel süveneb sedavõrd, et hilinenud ravi ja psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline, aktiivsuse tõusu ravita jäämisel tekivad tüsistused ka kehalisele tervisele üle unetuse ning liigse närvisüsteemi aktivatsiooni). Puudutatud isik vajab 1-2 kuu pikkust ravi.
2.Kohtule esitatud psühhiaater HS arvamuse kohaselt on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele. Puudutatud isik vajab tahtest olenematu ravi kohaldamist. Samuti on kohtule esitatud psühhiaater AP (P) 02.04.2020 otsus tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta.
3.Maakohus rahuldas 03.04.2020 määrusega SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja 03.04.2020 avalduse ja kohaldas puudutatud isikuaaneri suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku statsionaarses osakonnas alates psühhiaatri 02.04.2020 otsusega isiku tahtest olenematule ravile võtmisest 4
2(5)
ööpäeva, s.o kuni 06. aprill 2020 kell 20:30. Maakohus määras, et tahtest olenematu ravina võib puudutatud isikule kohaldada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolustabilisaatoritega ning elekterkonvulsioonravi.
4.Maakohus määras 03.04.2020 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning kohustas puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindajat esitama kohtule seisukoht SA Pärnu Haigla 03.04.2020 taotluse kohta ravi pikendamiseks 40 päevani.
5.Puudutatud isikule määratud esindaja esitas maakohtule 06.04.2020 arvamuse, milles toetab puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevaks. Esindaja kohtus puudutatud isikuga isiklikult. Puudutatud isik rääkis palju asjasse mittepuutuvaid seiku oma elust. Vaatamata sellele, et haigeks end ei pea, oli ta nõus haiglasse jääma. Tal oli mingi vimm oma tööandja vastu. Täpselt seletada ei osanud. On selge, et tegemist on ägeda psühhootilise seisundiga, mistõttu puudutatud isiku käitumine ning igapäevaeluga hakkamasaamine on oluliselt häiritud. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 06.04.2019. Maakohus kuulas ära ka psühhiaater HS. Samuti kuulas maakohus telefoni teel ära puudutatud isiku tütre CC.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Maakohus rahuldas 06.04.2020 määrusega SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja avalduse ja pikendas Pärnu Maakohtu 03.04.2020 määrusega esialgse õiguskaitse korras SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja taotluse alusel puudutatud isiku suhtes kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku statsionaarses osakonnas alates 02.04.2020 kell 20:30 psühhiaatri otsusega isiku tahtest olenematule ravi kohaldamisest kuni 40 päevani, s.o kuni 12.05.2020 kell 20:30. Maakohus määras, et tahtest olenematu ravina võib puudutatud isikule I kohaldada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolustabilisaatoritega ning vajadusel elekterkonvulsioonravi. Maakohus viitas PsAS §-le 11 lg 1, TMS §-le 534 lg 5, § 541 lg 1 ning asus esitatud kirjalike andmete ja ärakuulamistel kogetu põhjal seisukohale, et PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu on kinnitust leidnud. Psühhiaatrid on esitanud dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia. Psüühiline häire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine on praegu ebaadekvaatne ja arusaam ravivajadusest lünklik. Psühhiaatrite selgituse kohaselt vajab puudutatud isik raske psüühikahäire tõttu pikemalt haiglaravi, sest ilma haiglaravita võib isik olla eeskätt ohtlik endale (psühhootiline häire süveneb ravita jäämisel sedavõrd, et hilinenud raviga psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline, aktiivsuse tõusu ravita jäämisel tekivad tüsistused ka kehalisele tervisele üle unetuse ning liigse närvisüsteemi aktivatsiooni), kuid võib olla ohtlik ka teistele. Ohtlikkust endale ja teistele näitavad mh asjaolud, et isik on varasema ravi pooleli jätnud, lubanud kodus kortermajas lõket teha, tülitanud naabreid luululistel ajenditel, käinud naabrite uste taga, karjunud kodus akna peal. Ei maganud piisavalt, terve öö sehkendanud. Tema käitumine on käesoleval ajal ebaadekvaatne (ülevoolavalt jutukas, mõttetegevus häiritud ja hüplev). Olles puudutatud isiku üle vaadanud ja psühhiaatri ning isiku lähisugulase, tütre CC ära kuulanud, veendus kohus, et puudutatud isik võib olla ohtlik endale, sest tal puudub haiguskriitika, ta ei taju ravivajadust (ärakuulamisel arvas, et on kevad ja tahaks ruttu koju) ning ravist keeldumisel ja haiglaravita jäämisel seab oma elu ja tervise ohtu, aga võib olla ohtlik ka teistele. Haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik temal esineva raske psüühikahäire tõttu nii iseenda kui ka teiste elu, tervist ja julgeolekut ning haiguse ravita jäämisel võib tema psüühiline seisund, aga ka üldkehaline tervis halveneda.
3(5)
Maakohus määras, et tahtest olenematut ravina võib kohaldada psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega, meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolustabilisaatoritega ning vajadusel elekterkonvulsioonravi.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik esitas 16.04.2020 esindaja kaudu omakäeliselt kirjutatud määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse uuesti üle vaadata, tühistada ning ravi kestust lühendada. Puudutatud isik märgib, et teda toodi psühhiaatriakliiniku akuutosakonda kiirabiga. Osakonnast ei lubata koju käimagi: mul on ID-kaart kodus ja ka isiklik telefon. 2017 haiglakogemus oli hoopis teistsugune. Puudutatud isik leiab, et ta on adekvaatne, mõistab kõike ja võib anda selgitavaid tunnistusi. Puudutatud isik soovib, et tsiviilasi nr 2-20-5095 vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja määrus tühistatakse. Haiglasse jõudes ei kohtunud puudutatud isik valvearstiga. Kuid väga kiiresti tuli meditsiiniõde patsiendi üldise teavitamise ja nõusoleku võtmise vormi blanketiga, et kiiresti alla kirjutaksin. Puudutatud isik oli sel hetkel nii väsinud, et silmad vajusid lausa kinni ja ütles, et täna (s.o 02.04.2020) ta alla ei kirjuta, sest soovib järgmisel päeval selle dokumendi ehk vormi läbi lugeda, et selle järel dokument allkirjastada. Tema suureks üllatuseks esitati mulle 03.04.2020 hoopis väljavõte kohtumäärusest. Seoses sellega soovib puudutatud isik, et tema tsiviilasi uuesti läbi vaadatakse, võimalusel määrus tühistatakse ja ravi kestust lühendatakse.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) asus 24.04.2020 vastuses seisukohale, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis lükkaks ümber puudutatud isiku ravivajaduse või annaks aluse ravi kohaldada isiku vaba tahte alusel muul viisil.
10.Avaldaja teatas vastuses määruskaebusele, et vaidleb määruskaebusele vastu. Avaldaja tugineb tahtest olenematu ravi vajaduse põhjendamisel psühhiaatrite hinnangutele ning puudutatud isiku raviarsti hinnangule tema psüühilise seisundi dünaamika osas. Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia, ägenemine, RHK-10 F20.01), millele on muuhulgas iseloomulik haigusteadvuse ja sisulise ravisoostumuse puudumine. Isik oli taotluse esitamise hetkel psüühikahäirest tulenevalt ebaadekvaatse psühhootilise käitumisega, afektlabiilne, kergesti ärrituv ja konfliktne. Käesolevaks ajaks on tema terviseseisundis toimunud mõningane paranemine, kuid on ilmnenud, et tal puuduvad terviklikud mälestused haiglasse toomise ja ravile jätmise asjaoludest. Kokkuvõttes jääb avaldaja antud küsimuses kohtule esitatud varsemate seisukohtade juurde, et tegemist on tahtest olenematut ravi vajava haigusseisundiga raske psüühikahäire tõttu. Järeldus põhineb psühhiaatrilistel eriteadmistel skisofreenia olemusest, sümptomitest, sümptomite arengust ajas ravi foonil ja ravita jäämisel ning praktilistel kogemustel samalaadse haigusseisundiga isikute ravis. Avaldaja lähtub oma tegevuses esmajärjekorras patsientidele tervishoiuteenuste osutamise vajadusest ning seega kõik juriidilised taotlused põhinevad arstlikul hinnangul ravivajaduse ning muu vajaliku abi otsustamisel.
11.Avaldaja esitas maakohtule 28.04.2020 taotluse isiku tahtest olenematu ravi lõpetamiseks, puudutatud isiku tervisliku seisundi paranemise tõttu. Puudutatud isik saab aru edasise ravi vajalikkusest ning on andnud nõusoleku ravi ambulatoorset jätkata.
12.Maakohus lõpetas 28.04.2020 määrusega puudutatud isiku suhtes Pärnu Maakohtu 03.04.2020 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-20-5095 esialgse õiguskaitse korras kohaldatud ja 06.04.2020 kohtumäärusega pikendatud tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi.
4(5)
13.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 06.04.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudutatud isiku 16.04.2020 määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lõpetas 28.04.2020 määrusega puudutatud isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise. Seega on määruskaebuse lahendamise ajaks haiglaravi lõppenud. Eelmärgitule vaatamata annab ringkonnakohus hinnangu vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkusele.
16.Seoses määruskaebusega märgib kolleegium järgmist. Puudutatud isik on määruskaebuses märkinud, et ta on adekvaatne. Väljavõte kohtumäärusest tuli puudutatud isikule üllatusena.
17.Kolleegium selgitab, et maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isik võib olla eelkõige ohtlik iseendale. Puudutatud isiku arusaam ravivajadusest on lünklik, psühhootiline häire süveneb ravita jäämisel sedavõrd, et hilinenud raviga psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline, aktiivsuse tõusu ravita jäämisel tekivad tüsistused ka kehalisele tervisele üle unetuse ning liigse närvisüsteemi aktivatsiooni. Maakohus märkis, et puudutatud isik võib olla ohtlik ka teistele. Ohtlikkust endale ja teistele näitavad mh asjaolud, et puudutatud isik on varasema ravi pooleli jätnud, lubanud kodus kortermajas lõket teha, tülitanud naabreid luululistel ajenditel. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ja veendus, et isikul haiguskriitika puudub ja isik ei taju ravivajadust.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et psühhiaatrilise abi seadus (PsAS) § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 1 ja 5 tulenevad tingimused olid täidetud ja puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud avaldajal puuduvad. Riigi õigusabi korras kaebuse esitajale määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.