Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks 40 päevani
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07. aprilli 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik esindajad Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isik II: HH (puudutatud isiku I ema, isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: YY (puudutatud isiku I vend, isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 07. aprilli 2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik esitas 04.04.2020 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus rakendada XX suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi kuni 4 päevaks. Maakohus rahuldas 04.04.2020 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku I esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile alates psühhiaatri 03.04.2020 otsusest isiku tahtest olenematule ravile võtmiseks kuni 07.04.2020 kell 12:44. Kohus määras, et puudutatud isiku I ravina võib kohaldada antipsühhootilist ja meeleolu stabiliseerivat ravi. Määruse kohaselt on psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS) sätestatud eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks täidetud.
2.Avaldaja palus pikendada puudutatud isiku I suhtes tahtest olenematut ravi 40 päevani. Avalduse kohaselt saabus puudutatud isik I haiglasse politsei saatel, kuna lõhkus kirvega korteri ukse, millel olevat tema poes käimise ajal lukk ära vahetatud. Patsient olevat viimasel ajal käitunud ebaadekvaatselt, sekeldanud ringi, käinud korduvalt politseis kaebamas. Olevat löönud, haaranud kätest, pigistanud, väänanud, tekitanud valu oma eakale emale, kes põgenes korterist ega julgenud enam koju minna. Ema andmetel on korterist tema ehted kadunud. Korteris oli käinud ka palju võõraid inimesi, mistõttu palus vend luku ära vahetada. Venna andmetel räägib patsient vahetpidamatult, kellelgi vahele rääkida ei lase. On olnud juba aastaid veidi pidurdamatu ja väga pillava eluviisiga. On jäänud mulje, et puudutatud isik I ei maga ega söö piisavalt. Ta helistab öösiti ja on kurnatud olemisega. Anamneesi järgi haigestus puudutatud isik I bipolaarse häire pildiga kevadel 2014, kuid psühhiaatrilist abi sai esmakordselt suvel 2017. Maist-septembrini 2015 oli ta maniakaalne, mis lõppes ägeda B-hepatiidi ravi ajal haiglas. Pärast seda ravi meeleolu stabiliseerus ja kuni juunini 2017 oli ta võrreldes varasemaga passiivsem ning toimetas koduste igapäevaste asjadega. Suvel 2017 sattus korduvalt füüsilisse konflikti, mida oma pidurdamatu käitumisega ise provotseeris. Saksamaal naise ja 12-aastaste kaksikutega puhkusel olles kihutas ta maanteel 200 km/h põhjendusega, et suudab ja see pole ohtlik. Ta viibis 24.07.2017 – 30.07.2017 ravil PERH psühhiaatriakliinikus bipolaarse häire maniakaalse faasi tõttu, kust lahkus enda ja abikaasa tungival soovil, lubades vastu võtta ambulatoorset ravi ja teha koostööd, kuid samal õhtul lahkus etteteatamata pere juurest. Väitis, et käis Venemaal „äri ajamas“, kuigi tegelikult selleks võimalusi ei olnud. Avaldas, et on väga rikas mees ja Eesti majandus püsib tema õlul. 21.08.2017 – 21.09.2017 viibis ravil psühhiaatriakliinikus, kuna maniakaalne ebaadekvaatne käitumine oli süvenenud. Oli kõrgenenud aktiivsusega, mõttekäik kiirenenud ja laialivalguv, umbusklikult meelestatud, arvamusel, et naine tahab teda „hulluks“ teha. Kõneles monoloogina, vahele küsida ei lasknud, ärritus. Ta on täielikult haiguskriitikata ja enda käitumise suhtes kriitikavaene. Esimese 2 nädala jooksul oli osakonnas ebaadekvaatse käitumisega, kiirenenud mõttekäiguga, suurusmõtete ning paranoiliste mõtetega pereliikmete ja personali suhtes. Ta kirjutas kaebusi kvaliteediteenistusse ja ähvardas kohtuga. Ravi foonil meeleolu stabiliseerus ja käitumine normaliseerus, kuid haigusteadvuse ja ravisoostumuse tekkimine oli aeganõudvam.
3.Psühhiaatri tahtest olenematu ravi kohaldamise 03.04.2020 kell 12:44 otsuse kohaselt on puudutatud isiku I psüühikahäire maniakaalse iseloomuga ja ta on agressiivne. 04.04.2020 psühhiaatri uue hinnangu kohaselt oli puudutatud isik I hospitaliseerimisel pahura olekuga, avaldas suurusmõtteid: iga päev läheb maksma 500 000 eurot. Mõttekäik on kiirenenud, laialivalguv, hüplik, räägib monoloogina, jutt on paljusõnaline, targutlev ja sisutühi.
Küsimustele täpseid ja selgeid vastuseid ei anna. Püüab ise vestlust juhtida ja kehtestab reegleid, kuidas vestluspartneriga vestlusvooru vahetada (näitab ette viiped, millega märku anda). Kui püüda vestlust sihipäraselt juhtida, ärritub. Patsient on häiritud asjaolust, et ema ja vend olevat temalt varastanud auto ning käskinud korterist, millesse ta oma raha on panustanud, välja kolida. Eelmine haiglasviibimine olevat olnud korraldatud perekonna poolt, kes tahtis tema vara endale ja mis olla neil ka õnnestunud. Esinevad suurusmõtted (kuuluvat Eesti rikkaimasse perekonda, omab 6 kõrgharidust, räägib miljonitest eurodest, firmadest, mida omab, et elab Bali saarel, peagi läheb trükki raamat X filosoofiast jm, mille hinnaks saab olema 888 eurot). Samuti esineb tal paranoilisi mõtteid perekonna suhtes. Nüüd on patsiendil tulemas 55. sünnipäev, kuhu olevat kutsutud 100 inimest maailma eri paigust. Ta ei lase end segada asjaolust, et riigis on eriolukord, kuna külalised saabuvat eralennukitega. Nõuab telefoni, et vaadata sõnumeid, mis peaksid olema saadetud sünnipäevakülaliste poolt. Tal puudub haiguskriitika. Raviga nõus ei ole, kuna peab end terveks. Ta ei ole varem lubadusi täitnud. Jagab personalile korraldusi ja viskas hommikuse ravimi prügikasti. Tegemist on bipolaarse häire ägenemise, maniakaalse faasiga.
SEISUKOHAD AVALDUSE SUHTES
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas tahtest olenematu ravi pikendamist kuni 40 päeva. Puudutatud isik I vajab spetsiifilist psühhoosivastast ravi antipsühhootikumidega ja turvalist kontrollitud ravikeskkonda kuni vaimse seisundi paranemiseni. Kuna puudutatud isik I käitub psühhoosisümptomite tõttu ebaadekvaatselt ja igapäevaeluga toimetulematult, siis haiglaravita jäämisel on põhjust eeldada terviseseisundi halvenemise süvenemist (psühhootilise häire ravita jätmisel süveneb ajukahjustus, mille tõttu hilisem psüühilise seisundi paranemine on järjest vähem tõenäoline) ja psühhoosi tõttu ennast hooletusse jätva käitumise süvenemist, millega paneb ohtu enda tervise ning enda ja teiste julgeoleku ja elu. Psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Püsib potentsiaalne oht paranoiliste mõtete tõttu teistele. Seisundist tulenevate käitumishäirete tõttu seab ohtu ka enda tervise ja julgeoleku. Muud psühhiaatrilist abi ei ole võimalik rakendada. Haiguskriitika puudumise tõttu vajab ta ravi kontrollitud keskkonnas.
5.Eestkosteasutus toetas avaldust.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas puudutatud isiku I suhtes kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevani, s.o kuni 13.05.2020 kell 12:44. Maakohus määras, et tahtest olenematu ravina võib kohaldada antipsühhootilist ja meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolustabilisaatoritega, vajadusel elekterkonvulsioonravi.
7.Puudutatud isik I selgitas 06.04.2020 psühhiaatriakliinikus ärakuulamisel, et on kirjutanud kolm infolehte selle kohta, miks ta haiglas on. Tegemist on noorema venna ja ema pahateoga. Augu kohta, mille kirvega lõi, pidi panema YouTube’i video, et tegemist pole kõige tugevama uksega. Kirves, millega lõi, on alles. See on noorema venna korter. Arstid arvavad, et ta peaks haiglas olema, aga puudutatud isik I ise arvab, et ei pea. Ta tegi teo adekvaatses seisundis. Teo tegi seetõttu, et tavalise puulõhkumise kirvega on võimalik ukse sisse auk teha ja et vennad teda ei toeta. Tänaseni ei võta keegi tema telefoni vastu. Nad on pärit depressiivsest Eesti väikelinnast, nagu laul ütleb. Ta oli Oslos ja tagasi tulles oli auto ära varastatud. Siis võttis uue lennupileti, et saada kokku äripartneriga. 2 aastat tagasi kutsus ta arst RP oma sünnipäevale Tbilisi, kes ei teatanud, miks ta ei tule. Tegelikult ei saa aru, miks dr. P-le on selline nimi pandud. Las P pillib edasi. Tegelikult on ta naerusuine inimene.
Miks teda hoitakse kinni, kui tal tuleb varsti sünnipäev ja paljud inimesed tulevad kohale. Tal on sõbrad Kuuuurija ja K. Tahab ruttu välja saada. Inimesed on teadmatuses, ei saa telefoni kasutada. Inimesed ei saa palgaraha.
8.Psühhiaater dr RP selgitas, et puudutatud isikul I on bipolaarne meeleoluhäire, äge episood. Tegemist on raske psüühikahäirega. Tal puudub igasugune haigusteadvus ja ravisoostumus ning muu ravi pole võimalik. Ta võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Ema suhtes on olnud vägivaldne ja ema kardab teda. Ema läks puudutatud isiku I eest peitu sõbranna juurde. Selleks, et puudutatud isik I välja koliks, vahetasid nad ukseluku, kuid puudutatud isik I lõhkus kirvega ukse. Eelnevalt nad rääkisid, aga jutt puudutatud isikule I kohale ei jõudnud. Ta on väga konfliktne. Oma käitumisega tingib selle, et keegi teine võib teda rünnata, sest ta norib tüli. Ta vajab ravi kuni 40 päeva. Pärast eelmist haiglas viibimist ta tarvitas mõne aja ravimeid. Puudutatud isik I vajab antipsühhootilist ravi, meeleolu stabiliseerivat ravi meeleolustabilisaatoritega ja vajadusel ka elekterkonvulsioonravi.
9.Puudutatud isik II kinnitas, et puudutatud isik I on tema poeg. Ta teab, et poeg on hetkel psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik II oli 2-3 nädalat sõbranna juures, kuna ei saanud poja tõttu korteris elada. Poeg oli üksi ema korteris, tõi korterisse võõraid, tõi oma asjad ema juurde, sest naine viskas ta välja. Siis hakkas kanepit tõmbama. Kaks korda viskas puudutatud isik I teda põrandale maha ja ütles: „ära kellelegi räägi, sa ise komistasid“. Poeg ülbitses kõigiga. Kui politsei tuli, siis ütles, et „ärge tulge lähedale, olen viiruses ja nakatan teid“. Eelnevalt rääkisid nad puudutatud isikule I, et mine vabatahtlikult ravile. Ta ei läinud. Lõpuks pani ema poja asjad kokku ja vahetas luku ära. Poeg lõi kirvega ukse puruks ja peksis luku puruks. Ta teeb, mis tahab ja märatseb. Korteris oli taldrikuid lõhutud ja põranda parkett oli katki. Ema leiab, et poeg peab haiglas ravi saama seni, kui ta terveks saab.
10.Puudutatud isik III kinnitas, et teab, et vend on psühhiaatriakliinikus. Viimane juhtum oli see, kus vend ei saanud enam ema elukohta sisse. Kui ema ütles, et lukk on vahetatud, siis lõhkus metallukse kirvega ära. Haigus lööb nii välja, et ta ise enam ei mäleta, mis tegi. Vend tuli ja kolis ema juurde sisse. Ema ei julgenud enam koju tagasi minna. Emal oli huul katki. Ema jooksis kodust ära ja elas sõbranna juures. Puudutatud isik I lubas, et kolib ema juurest välja. Ta tõi võõrad isikud ema korterisse. Puudutatud isik I on helistanud, et teda on paljaks varastatud ja ema annab talle raha. Viimane kord sõitis puudutatud isik I Norra, aga tal ei olnud selleks raha. Ise ütleb, et teda on paljaks varastatud. Ta on postitanud, et võtab endalt elu, et pole jõudu enam elada. Ühel korral on ta ravil viibinud. Puudutatud isik III leiab, et vend peab haiglas ravi saama. Puudutatud isik I käitub emaga vägivaldselt.
11.PsAS § 11 lg 1 tingimused on täidetud. Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire – bipolaarne meeleoluhäire. Käesolevaga on tegemist haiguse ägenemisega. Psüühiline häire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tema käitumine on praegu ebaadekvaatne, haiguskriitika puudub täielikult ja ravivajadusest ta aru ei saa. Kohtule ta seletas, et ei pea haiglas olema ja ei saa aru, miks teda seal hoitakse. Arvas, et tegutses kirvega adekvaatses seisundis. Puudutatud isik I võib olla ohtlik endale, kuna ei taju ravivajadust ja ravist keeldumisel seab oma elu ja tervise ohtu, aga võib olla ohtlik ka teistele, sh oma eakale emale. Haiglasse toodi patsient politsei saatel põhjusel, et ta lõhkus kirvega korteri ukse ja luku. Teadaolevalt ründas ta oma eakat ema (on löönud, haaranud kätest ja pikali tõuganud), mistõttu ema kardab teda ja ei saa kodus elada. Venna sõnul on puudutatud isik I avaldanud ka suitsiidimõtteid. Raviarsti kirjelduse kohaselt on puudutatud isik I käitumiselt väga konfliktne ja oma käitumisega tingib selle, et keegi teine võib teda rünnata, kuna ta norib tüli. Psühhiaatrite selgitusel vajab puudutatud isik I pikemaajalist haiglaravi, vähemalt kuni 40 päeva. Muude abinõude kohaldamine ei ole võimalik, kuna isikul puudub haigusteadvus täielikult. Ka haiglas viskas ta ravimid prügikasti.
MÄÄRUSKAEBUS
12.Puudutatud isik I palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta taotlus rahuldamata ning lõpetada tahtest olenematu ravi.
13.Puudutatud isik I selgitab, et on olnud uuringutel Sankt Peterburgis Venemaal, Hannoveris Saksamaal, Indoneesias ja Singapuri erahaiglas. Need raviasutused ei ole pikkade jälgimiste jooksul mingeid tunnuseid maniakaalsusest, bipolaarsusest ega muust psühholoogilisest kõrvalekaldest tuvastanud. Terve isiku suhtes ei tohi psühholoogilist ravi ja meeleolu stabiliseerivat ravi kohaldada. Sunniviisiliselt ja ähvardamisega ning ilma selgitusteta antud tabletid ja süstid on mürgitamine ning tuleb arvesse võtta raskendava asjaoluna.
14.Puudutatud isik I leiab, et ei vaja pikemat ravi ega üleüldse haiglaravi või haiglas viibimist ja saab iseseisvalt oma eluga hakkama. Ta soovib haiglast kohe lahkuda. Ta on terve inimene ja saab haiglast lahkudes elada Merivälja hostelis, sest nad on talle võlgu.
15.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja märgib, et võrreldes haiglasse saabumisega on ta muutunud rahulikumaks ja on võimalik, et ravi on juba andnud teatud tulemusi. Seisukohad määruskaebuse osas
16.SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik ei pea määruskaebust põhjendatuks. Kaebus tugineb puudutatud isiku I enda arvamusele ja see ei ole kooskõlas psühhiaatrite hinnanguga. Puudutatud isiku I on raske psüühikahäire (F31.1), millele on iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine, mistõttu isiku enda hinnang psüühilisele terviseseisundile ei saagi vastata objektiivselt tuvastatule. Hospitaliseerimisel esinesid haigusele iseloomulikud sümptomid, nagu kõrgenenud meeleolu sõltumata olukorrast, energiatulv, eufoorilisus, üliaktiivsus, kõnetung, vähenenud unevajadus, alanenud tähelepanu ja keskendumisvõime, ebaadekvaatselt tõusnud enesehinnang ja spontaansed põhjendamatute suurusluulumõtetega kvantitatiivsed tajuhäired, tahteaktiivsuse tõus ning sihipärasuse langus, mis väljendus ebapraktiliste tegevuste tegemises, mõtlematute kulutuste tegemises, väheste sotsiaalsete piduritega suhtlemises ja suhete loomises, provokatiivsetele olukordadele reageerimises ärrituse, paranoilisuse ning ka füüsilistesse konfliktidesse sattumises (st agressiivses käitumises).
17.Eestkosteasutus vaidleb määruskaebusele vastu. Ravi rakendamise vajadus ja ravimite manustamine ilma isiku nõusolekuta on jätkuvalt vajalik ning selle enneaegne katkestamine võib seada ohtu nii puudutatud isiku I enda kui ka teda ümbritsevad inimesed.
18.Puudutatud isikud II ja III leiavad, et määruskaebus ei ole võetud õigesti maakohtu menetlusse, kuna see ei ole põhjendatud. Puudutatud isik I oskab olla väga loominguline ja intensiivne oma tahte pealesurumisel. Puudutatud isik I ei suuda töökohti pidada ega saa bipolaarsuse tõttu oma eluga hakkama, kui ta ei saa vajalikku ravi. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
21.TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib kohus pärast isiku enda ärakuulamist esialgse õiguskaitse korras isiku kinnisesse asutusse paigutamist pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus kuulas ära nii puudutatud isiku I, tema arsti kui ka lähedased ja jõudis asja materjali hinnatest õigesti järeldusele, et esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi pikendamine oli antud juhul tulenevalt puudutatud isiku I tervislikust seisundist vajalik. Puudutatud isikul I esineb bipolaarne häire ja ta hospitaliseeriti seoses häire maniakaalse ägenemisega. Tal puudub haiguskriitika ja ta ei mõista ravivajadust. Vabatahtliku raviga puudutatud isik I ei nõustunud. Haiguskriitika puudumise tõttu esines oht, et ta ei ole võimeline iseseisvalt ravi jätkama, kuid ravita jäämine kujutab ohtu nii tema enda kui ka teiste elule ja tervisele. Puudutatud isik I on olnud agressiivne nii vara kui ka teiste inimeste suhtes.
22.Määruskaebuse väide, et puudutatud isik I oli maakohtu 07.04.2020 määruse tegemise ajal terve ega vajanud ravi või haiglas viibimist, on seega vastuolus tsiviilasja materjaliga ega anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. Psühhiaatriakliiniku määruskaebemenetluses esitatud selgituste kohaselt on puudutatud isikul I diagnoositud raske psüühikahäire (F31.1), millele on iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine, mistõttu tema enda hinnang psüühilisele terviseseisundile ei saagi objektiivselt tuvastatule vastata.
23.Ringkonnakohus märgib, et ka puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja 07.04.2020 arvamuse kohaselt vajas puudutatud isik I spetsiifilist psühhoosivastast ravi turvalises kontrollitud ravikeskkonnas. 22.04.2020 menetlusdokumendis selgitas esindaja, et ravi paistab juba andvat tulemusi. Maakohus lõpetaski 30.04.2020 määrusega psühhiaatriakliiniku taotlusel puudutatud isiku I suhtes kohaldatud tahtest olenematu ravi seoses ravi kohaldamise aluse ära langemisega. Psühhiaatriakliiniku selgituste kohaselt oli puudutatud isiku I seisund sedavõrd paranenud, et ta oli võimeline oma käitumisest aru saama ja seda juhtima ning ta ei ohustanud enam iseenda ja teiste elu, tervist ega julgeolekut. Ühtlasi saab ta aru edasise ravi vajalikkusest ja andis nõusoleku ravi ambulatoorset jätkata.
24.Eeltoodu kinnitab, et puudutatud isiku I ravi oli selle kohaldamise ajal vajalik. Ravi käigus on puudutatud isiku I seisund stabiliseerunud ja tekkinud haigusteadvus, mis võimaldab rakendada muid psühhiaatrilise abi meetodeid.
25.Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Muud kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.