lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-135953/30

Tööõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-135953/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1295
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Merimetsa OÜ16422134(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-135953

Tsiviilasi

Merimetsa OÜ (tööandja) hagi J. K. (töötaja) vastu leppetrahvi 1200 euro nõudes

Tsiviilasja hind

1200 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (tööandja): Merimetsa OÜ (registrikood 16422134), asukoht Loopealse tee 3, Sõrve küla, Harku vald, 76908 Harjumaa Hageja seaduslik esindaja: J. F. (ik XXX), e-post xxx Kostja (töötaja): J. K. (isikukood XXX), elukoht XXX; epost xxx Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Merimetsa OÜ kanda.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulud puuduvad.

HAGEJA NÕUE

1.Harju Maakohus võttis 19.01.2023 määrusega menetlusse hageja Merimetsa OÜ (tööandja) hagi kostja J. K. (töötaja) vastu 1200 euro leppetrahvi nõudes (dtl 42-60).
2.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 04.04.2022 sõlmitud kirjalik tööleping, mille alusel asus kostja 15.04.2022 Merimetsa OÜ-sse tööle koka ametikohale (hagi lisa 1, dtl 48-51). Tööleping oli sõlmitud tähtajaks kuni 15.04.2023. Kuni 31.08.2022 täitis kostja oma tööülesanded korralikult ning nõuetekohaselt, kuid 01.09.2022 ei ilmunud kostja tööle sellest teavitamata. Kuna kostja ei ilmunud tööle, siis ütles hageja tema töölepingu erakorraliselt üles (hagi lisa 2, dtl 53). Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus edastati kostjale e-posti teel 05.09.2022 (dtl 85). Vastavalt töölepingu p 8.2, kui töötaja lõpetab enne tähtaega töölepingu, on tööandjal õigus nõuda lepingu mitte täitmisel leppetrahvi 1200 eurot. Kostja oli antud töölepingu punktiga teadlik ja ta oli sellega nõus. Hageja leiab, et kuna kostja lahkus töölt omavoliliselt (st lõpetas töösuhted omal initsiatiivil), kuulub hagi rahuldamisele (dtl 44-47).

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Töölepingu seaduse (TLS) § 5 kohaselt leppivad pooled töölepingu tingimused kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud (sh ka töölepingu p 8.2). TLS § 88 lg 1 p 3 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on rikkunud töökohustusi (dtl 44-56, 79-85).

KOSTJA VASTUS HAGILE

4.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata (dtl 63-67; 139-157). Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping, mida hageja ei täitnud. 2022. aasta augustis maksis hageja talle palka 654 eurot, so143 töötunni eest, tunnipalgaga 6 eurot (neto). Töötasu ei vastanud töökoormusele ja vastutusele. Ta täitis restoranis peakoka kohustusi, kuid töötasu lisakohustustega seoses ei tõstetud. Merimetsa Resto “Merimetsa OÜ” omanikud survestasid teda korduvalt läbi ähvarduste. Ta pidi töölt lahkuma kostja poolse survestamise, omaniku poolsete väljapressimiste ja ähvarduste ning tööandja ebakompetentsuse tõttu. Tööandja ja töötaja vahel polnud enam usaldust. Lisaks trahvis tööandja töötajat rahaliselt ka inimlike eksimuste pärast, näiteks siis, kui klaas kukkus katki või klient ei jäänud toiduga rahule. Tööandja esindajad ei olnud nõus arutama saamata jäänud töötasu küsimust.
5.Kostjal on tööandjale kaebused: töötajaid koheldakse halvasti, eriti köögitöölisi; palk on töökohustustele mittevastav; osaliselt on palk jäetud maksmata; töötingimused on seadusele mittevastavad; tööandja käitub äärmiselt ebaprofessionaalselt manipuleerides ja ähvardades. Kostja koostas enda vabast ajast exceli tabeli, kus on välja toodud kalkulatsioonid seoses restorani menüüs esinevate roogadega. Kostja on valmis kostjale selle dokumendi andma, kui kostja tasub talle tehtud töö eest 1200 eurot.
6.Kui vastab tõele hageja väide, et töölepingu lõpetas hageja, siis miks nõuab hageja töötajalt rahatrahvi, kui hageja ise ütles töölepingu kiirkorras üles. Merimetsa restoran varjab ja moonutab fakte teadlikult. Nagu näha, on Merimetsa OÜ-l probleeme mitte ainult personaliga, vaid ka kohaletoimetamis firmadega, samuti hilinetakse maksetega kauba kohaletoimetamise ettevõtetele. Toodete tellimist teostab peakokk, samuti on kostja meilil kõik arved toodete kohta, nimekirjad toodete tarnimise kohta Merimetsa restorani, samuti on fotod tarnetest ja palgalehed, mis viitab sellele, et kostja töötas Merimetsa Restos peakokana. Kostja esitab ühe sellise tõendi.
7.Hageja poolt esitatud pildil nr 12 on näha kostja töögraafikut 07.2022, kus kostja tööaeg oli 215 tundi, 22 tööpäeva, lepingus märgitud palgaga 6 eurot tund (neto). Kostja töötasu peaks olema 1290 eurot. Pildilt nr 12.1 nähtub ülekande reaalne summa 604 eurot. Hageja ei ole kostjale 685,63 eurot juurde maksnud. Pildil nr 13 on esitatud 08.2022 töögraafik, kus tööaeg on 143 tundi, 15 tööpäeva, lepingulise tasuga 6 eurot tund (neto). Palk peaks olema 856 eurot, millest tasuti vaid 654 eurot. See on nähtav pildil nr 13.1, mis ei vasta lepingujärgsele määrale. Kostjale 204 eurot juurde ei makstud. Pildil nr 14 on graafik 06.2022, kus töötatud aeg on 189,35 tundi, määraga 6 eurot netopalk, see on 1,136 eurot. Kostja nõuab, et hageja esitaks pangakonto väljavõtte selle summa tasumise kohta, kinnitamaks, et tema jutt vastab tõele ja palk maksti täies mahus kostjale välja, mida ilmselgelt ei tehtud. Samuti nõuab kostja hagejalt kõigi kostja töötundide tasumiste kinnitamist. Merimetsa OÜ ja J. F. on kostja nime halvustanud ja kostjat korduvalt kaudselt vargaks ning valetajaks nimetanud, tekitades sellega kostjale moraalset kahju. Samuti jättis hageja vastamata küsimusele, millised need väidetavalt varastatud dokumendid on (dtl 63-67; 139-157).

MENETLUSE KÄIK

2

8.Kohus võttis hagi menetlusse 19.01.2023 (dtl 58-60).
9.01.10.2024 toimus kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud (dtl 160-161).
10.23.05.2025 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse; samuti täitis selgitamiskohustust ning määras pooltele erinevad menetlustähtajad menetlusdokumentide esitamiseks (dtl 164-170). Menetlusosalised ei ole peale 23.05.2025 kohtumäärust ühtegi seisukohta, tõendit ega taotlust esitanud. Kohtu selgitused ja edasikaebamise kord
11.Kohus on menetlenud tsiviilasja nr 2-22-135953 esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4 1 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
13.Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
14.TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
15.Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jätab kohus hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 3

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

18.Kohus ei määra kostja menetluskulusid kindlaks, kuna kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kostjal puuduvad menetluskulud.
19.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja