AKTSIASELTS PUUMARKET hagi E. M.i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5000,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
AKTSIASELTS
PUUMARKET
(registrikood 10363212; asukoht Väike-Männiku tn 11, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Ferenc Koso (e-post [email protected]) Kostja: E. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; RR järgi viimane (kuni 13.10.2019) registreeritud elukoht XXX; tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult 26.03.2020)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.
Välja mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks 26.05.2017 hageja ja Shoolstruct OÜ (registrikood 14002008) vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 1980-PM ja 26.05.2017 hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr 1 tulenev põhivõlgnevus 2468,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1312,26 eurot.
Välja mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2468,76 eurot) alates 24.09.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 13.05.2020 k.a summas 1150,44 eurot.
Välja mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks lisanduv viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2468,76 eurot) alates 14.05.2020 kuni põhivõla täitmiseni määras 0,2% päevas, kokku mitte üle 5000,00 euro (st lisanduv viivis mitte üle 68,54€).
Määrata AKTSIASELTS PUUMARKET põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 560 eurot ning mõista E. M.lt AKTSIASELTS PUUMARKET kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on E. M. kohustatud tasuma AKTSIASELTS PUUMARKET viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2);
Toimetada kostjale E. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.AKTSIASELTS PUUMARKET esitas 17.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Shoolstruct OÜ (endine Karsia Ehitus OÜ) ja E. M. vastu 3044,96 euro 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-111183 saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. 02.05.2019 koostas kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule Shoolstruct OÜ kätte toimetatud 28.06.2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Solidaarvõlgniku Shoolstruct OÜ suhtes koostas kohus 11.09.2019 maksekäsu. Võlgnikule E. M. makseettepanekut kätte toimetada ei ole õnnestunud. 11.09.2018 Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetlus AKTSIASELTS PUUMARKET nõue Shoolstruct OÜ (endine Karsia Ehitus OÜ) ja E. M. vastu 3044,96 euro saamiseks ning andis nõude E. M. suhtes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.23.09.2019 esitas AKTSIASELTS PUUMARKET Harju Maakohtule hagiavalduse E. M. vastu 2468,76 euro põhivõlgnevuse, 1312,26 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise põhinõudelt alates 24.09.2019 määraga 0,2 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kokku mitte üle 5000 euro, so käendaja vastutuse maksimaalne määr. Hagiavalduse kohaselt 26.05.2017 sõlmis hageja ja Shoolstruct OÜ (endise nimega Karsia Ehitus OÜ) krediiditingimustega müügilepingu nr. 1980-PM, mille sisuks oli hageja poolt Shoolstruct OÜ-le kauba müük ja Shoolstruct OÜ kohustus kauba eest tasu maksma. Shoolstruct OÜ jättis maksmata kauba eest kogusummas 2468,76 eurot. 26.05.2017 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos Shoolstruct OÜ-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kuna Shoolstruct OÜ osas on tehtud samas tsiviilasjas maksekäsk, siis tulenevalt eeltoodust nõuab hageja ainult kostjalt kui käendajalt Shoolstruct OÜ kohustuse täimist põhivõlgnevuses 2468,76 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Hageja nõuab kostjalt ka võlgnevuse tasumisega viivitamise eest viivist lepingu punktis 5.4. kokku lepitud määras 0,2% päevas seisuga 12.09.2019 summas 1312,26 eurot ning edasiulatuvalt alates 24.09.2019. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 300,00 eurot (ilma käibemaksuta).
3.Harju Maakohus 24.10.2019 keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas hagiavalduse menetlemiseks kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Pärnu Maakohus võttis 02.12.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1588983). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 11.03.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 26.03.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 09.04.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-111183 otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Kohus on ekslikult võtnud hagiavalduse menetlusse tsiviilasja hinnaga 5588,15 eurot. Hageja on kostja vastu esitanud põhivõlgnevuse 2468,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1312,26 euro ja veel mitte sissenõutava viivise nõude määraga 0,2 % päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavaldusest nähtuvalt saab hageja maksimaalne nõue olla kostja vastu kuni 5000,00 eurot. Hageja on piiritlenud nõudeid kostja vastu käendaja vastutuse piirmääraga. Seetõttu on ka tsiviilasja hind 5000,00 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 91,35 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu 333,65 eurot ehk kokku 425 eurot. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel, mille tsiviilasja hind on kuni 5000 eurot tasuda riigilõivu 400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot enam (91,35 € + 333,65 € – 425 €). TsMS § 150 lg 1 p1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostja vastu krediiditingimustega müügilepingu nr 1980-PM punkt 5.4. ja käenduslepingu alusel viivisenõude määras 0,2% iga viivitatud päeva eest. 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-111183 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et seisuga 12.09.2019 nõuab hageja viivist kindla summana ja alates 24.09.2019 protsendina kokku mitte üle käendaja vastutuse maksimummäära, so kokku mitte üle 5000 euro. Kohus leiab, et kostja vastutab hageja ees eelnimetatu ning käenduslepingu alusel täies ulatuses, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2468,76 eurot ja põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutnud viivise seisuga 12.09.2019 summas 1312,26 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 24.09.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so summas 1150,44 eurot (2468,76€ x 0,2% x 233 viivitatud päeva perioodi eest 24.09.2019-13.05.2020 k.a) ning alates 14.05.2020 protsendina 0,2% päevas kuid kokku mitte üle käendaja vastutuse maksimummäära, so 5000 euro (st lisanduv viivis mitte üle 68,54 euro; arvutuskäik: 5000,00€ - põhinõue 2468,76€ - sissenõutavaks muutunud viivis 1312,26€ kuni otsuse tegemiseni viivis 1150,44€).
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduste kohaselt hageja esindajal on kulunud kliendiga kohtumiseks, materjaliga tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks 1,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks 1 töötund, kokku 2,5 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et õigusabikulude näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2,5 tundi summas 300 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€) ilma käibemaksuta.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-111183
12.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole temal kulusid tekkinud.
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.