Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

1(4)

2-20-2995

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Hageja on 21.02.2020 esitanud Viru Maakohtusse hagiavalduse nõudega mõista hageja kasuks välja hageja töötasu summas 3535,30 eurot. Hageja ja kostja lõpetasid 20.12.2019 poolte vahel sõlmitud töölepingu poolte kokkuleppel. Tänase päevani ei ole tööandja tasunud töötajale töötasu summas 3535,30 eurot. Tööandja on võlgnevust kinnitanud töötasu võla tõendiga. Nimetatud tõendist nähtub, et tööandja on töötajale võlgu töötasu summas 3306,12 eurot (bruto), puhkusetasu 38,19 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitis 1130,40 eurot (bruto), haigushüvitis 105,50 eurot (bruto). Väljamaksmisele kuuluv summa on 3535,30 eurot (neto).

Kostja vastus

Kostja tunnistab töötasu nõuet summas 3525,30 eurot, kuid väidab, et hetkel ei ole kostjal võimalik kompromissi sõlmida. Kostja palub menetluskulud jätta poolte enda kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

2(4)

2-20-2995

Hageja nõue on esitatud netosummana. Kostja on nõustunud nõude netosummaga. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Võttes arvesse töötasult kinnipeetavaid ning tasumisele kuuluvaid makse ning tööandja kohustusi seonduvalt nimetatud maksetega, siis on kohus seisukohal, et töölepingu alusel välja maksmisele kuuluvad summad tuleb välja mõista brutosummana.

TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 70 kohaselt on töötajal on õigus saada puhkusetasu, mida makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. TLS § 84 lg 1 kohaselt lõppevad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Tööandja poolt esitatud töötasu võla tõend (dtl 8) kajastab nii bruto- kui ka netosummasid. Arvestades, et tööandja on oma seisukohtades olnud nõus töötaja nõudega ning on väljastanud tõendi, kus nimetatud nõue kajastub ka brutosummana, siis leiab kohus, et pooltel puudub vaidlus võlgnetava summa suuruse üle.

Seega mõistab kohus hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 3306,12 eurot (bruto), puhkusetasu summas 38,19 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitise summas 1130,40 eurot (bruto), haigushüvitise summas 105,50 eurot (bruto).

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Võttes arvesse, et kostja kohustus töötasu välja maksta tekkis juba septembrist 2019 ning on pidevalt suurenenud, siis on kostja andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks – kostja oleks võinud võlgnevuse kohtuväliselt likvideerida.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 250 euro eest. Esindaja tunnihind on varieeruv ning lisaks on esindaja palunud välja mõista ka tõlkija osalemise eest 25 eurot. Kohus on esindajal palunud menetluskulude nimekirja põhjendada. Esindaja on väitnud, et kohus ei ole olnud nõus kirjaliku menetlusega ja seetõttu on kajastatud menetluskulude nimekirjas ka kohtuistungil osalemine. Kohus leiab, et nimetatud selgitus ei ole arusaadav. Kohus on tsiviilasja määranud kirjalikku menetlusse ning ei ole istungit korraldanud. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista menetluskuludena 55 eurot s.o hagiavalduse koostamine ning arvamuse koostamine kostja vastusele. Muus ulatuses ei ole menetluskulud põhjendatud. Tegemist on väga lihtsa vaidlusega, millele ei saa eelneda keerulist analüüsi ning seda peegeldavad ka vaidluses koostatud dokumendid. Kohus ei pea

3(4)

2-20-2995

põhjendatuks juriidilise konsultatsiooni ning lõpliku seisukoha eest hüvitise välja mõistmist, kuna nendes dokumentides ja tegevustes ei seisne midagi uut. Kohtuistungit menetluses ei toimunud, seega ei saa selle eest ka tasu küsida ning puudub igasugune põhjendus selle kajastamiseks menetluskulude nimekirjas. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 55 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.