Tallinna kohtutäitur Risto Sepa taotlus täiteasjades nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 võlgniku omandis olevatesse ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik I (võlgnik) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja YY Puudutatud isik II (võlgnik) YY (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik III (sissenõudja) Citadele Bank AS Eesti filiaal (registrikood 11971924) Puudutatud isik IV (sissenõudja) Mercuri Team OÜ (registrikood 11621900)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.01.2020 määrus jätta muutmata, kuid täpsustada määruse resolutsiooni.
2.Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Võtta menetlusse ning rahuldada kohtutäitur Risto Sepa (Sepp) avaldus.
2.2.Lubada täiteasjade nr 027/2019/104 ja 027/2019/105 raames kohtutäituril Risto Sepal (Sepp) ja kohtutäituri abil Õnne Kivil koos ostuhuvilistega siseneda võlgnike XX ja YY nõusolekuta nende omandis olevasse ruumi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX) enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise ja pildistamise eesmärgil 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 2.3.Määrus toimetada avaldajale ja puudutatud isikutele kätte.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik
1.Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (kohtutäitur/avaldaja) esitas Harju Maakohtule 15.01.2020 taotluse lubada täiteasjade nr 027/2019/104 ja nr 027/2019/105 raames kohtutäituril ja kohtutäituri abil koos ostuhuvilistega siseneda XX (võlgnik I) ja YY (võlgnik II) nõusolekuta kinnisasjale asukohaga XXX enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise ja pildistamise eesmärgil 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Täitmisteated toimetati võlgnikele kätte 21.01.2019. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 20.02.2019. Nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus ja võlgnikud sissenõutavat summat vabatahtlikult ei tasunud. Kohtutäitur arestis 26.03.2019 võlgnikele kuuluva kinnisasja. Kinnisasja arestimise akt toimetati võlgnikele kätte 26.04.2019. Arestitud kinnisasja pani kohtutäitur elektroonilisele enampakkumisele 10.06.2019. Sundvõõrandatava kinnisasja suhtes oli vajalik saada teavet vara seisukorrast. Võlgnikud pole kohtutäituri telefonikõnedele reageerinud ega ka kohtutäiturit vabatahtlikult majja lubanud. Seega pole võimalik võlgnikega kinnistu tutvumise osas kokku leppida, et tagada ostuhuvilistele ülevaade maja seisukorrast. Võlgnikud rikuvad varale juurdepääsu mittevõimaldamisega sissenõudjate õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit. Varast tegelikku ettekujutust omamata ei soovita enampakkumisel osaleda. Kohtutäitur edastas 30.12.2019 võlgnikele e-kirja ja palus võimalust tutvuda varaga, kuid sellele kirjale vastus puudub. 02.01.2020 kohtutäituri poolt võlgnikule II helistamisele ja mobiiltelefonile saadetud sõnumine ei vastatud. Maakohtu määrus
2.Maakohus rahuldas avalduse ja lubas täiteasja nr 027/2019/104 raames kohtutäituril ja kohtutäituri abil koos ostuhuvilistega siseneda võlgnike nõusolekuta nende omandis olevasse ruumi asukohaga XXX enampakkumisel müüdava vara ostuhuvilistele tutvustamise ja pildistamise eesmärgil 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohus tuvastas, et täitmisteade ja arestimisakt on võlgnikele toimetatud kätte. Maakohus tuvastas võlgnike nõusolekute puudumise ja nende teadlikkuse kohtutäituri soovist pääseda kinnistule pildistamiseks ning ostuhuvilistele tutvustamiseks ehk juurdepääsu saamine on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Määruskaebus
3.Võlgnikud (määruskaebuse esitajad) palusid tühistada maakohtu määrus ja jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata. Ühtlasi palusid nad keelata kohtutäituril ja kohtutäituri abil siseneda XXX asuvasse ruumi kuni maakohtu määruse jõustumiseni. Määruskaebus sisaldas taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuivõrd kohtutäitur on kavandanud seoses enampakkumisega võimaldada 23.01.2020 kinnistuga tutvumise. Võlgnikud toovad esile järgmised vastuväited: Võlgnikel tekkisid võlad seoses võlgniku I töö kaotusega. Võlgnikud soovisid laene refinantseerida, et vältida kodu sundmüüki, kuid seda saab teha alles mais 2020. Võlgnikud ei ole nõus kohtutäituri poolt määratud kinnistu väärtusega. Kinnistu ostmisel oli üks huviline, kes võis loobuda põhjusel, et kinnistut on tulevikus võimalik omandada veelgi odavama hinnaga.
Tsiviilasjas nr 2-19-19732 vaidlevad võlgnikud kohtutäituriga täitemenetluste peatamise üle ja vaidlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Kui kohus peaks täitemenetluse peatama pärast enampakkumise lõpetamist, siis toob see kaasa asjatu vaidluse selle üle, kas on alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Samuti langeb siis ära alus võlgnike ruumidesse sisenemiseks. Seda sõltumata sellest, kas võlgnikud on vaidlustanud kohtutäituri ametitoiminguid tähtaegselt või mitte. Seadus ei anna kohtutäiturile õigust täitemenetlust mitte peatada. Kohtutäitur ei tõendanud võlgnike nõusoleku puudumist kinnistuga tutvumiseks ja ka maakohus ei ole seda kindlaks teinud. Avalduse esitamisel oli kohtutäitur teadlik tsiviilasja nr 2-19-19732 menetlusest ja teadis, et käesoleva avalduse lahendamine sõltub sellest ning et kohtutäitur ei saa nõuda võlgnike nõusolekut ruumidesse sisenemiseks. Maakohus ei kuulanud võlgnikke ära enne avalduse lahendamist ja nad ei saanud vastata kohtutäituri avaldusele. Samuti pole kohtutäituri avaldus tehtud võlgnikele kättesaadavaks. Kohtutäitur ei ole selgitanud võlgnikele, et ta kavatseb siseneda võlgnike kinnistule ilma nende nõusolekuta ega selgitanud sellest tulenevaid tagajärgesid. Kohtutäituril ei ole õigust siseneda võlgnike ruumidesse enne maakohtu määruse jõustumist. Menetluse edasine käik
4.Kohtutäitur vastas võlgnike määruskaebusele ja määruskaebuse tagamise taotlusele, paludes jätta need rahuldamata. Võlgnikud on oma kaebuses väljunud käesoleva vaidluse piiridest. Kohtutäitur palus määruskaebuse vastuses lubada teda võlgnike kinnistule viivitamatult, et näidata kinnistut ostuhuvilistele. Võlgnikud takistavad täitemenetluse läbiviimist ega edasta kohtutäiturile teavet varaga tutvumise võimaldamiseks. Varaga tutvumise mittevõimaldamisel nurjub taaskord enampakkumine ning uuel enampakkumisel alandatakse vara hinda. Eelmisel enampakkumisel osaleja loobus pakkumisest, kuna võlgnikud ei vastanud kohtutäiturile, et leppida kokku ruumidega tutvumise aeg. Seega kahjustavad võlgnikud oma teoga võimalust saada müügist suuremat tulemit.
5.Maakohus jättis 23.01.2020 määrusega võlgnike taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et kohtutäitur on võlgniku XX vastu algatanud täitemenetluse nr 027/2019/104 ja võlgniku YY vastu nr 027/2019/105 ning taotlenud kohtult juurdepääsu võlgnike ruumidesse mõlema täiteasja raames. Kuna asjaolud mõlema võlgniku osas on samad ja maakohus on määruse põhjenduste kohaselt avalduse rahuldanud mõlema võlgniku osa, kuid jätnud määruses kajastamata teise täitemenetluse numbri, siis täiendab ringkonnakohus maakohtu lahendit selles osas ja esitab määruse tervikresolutsiooni TsMS § 654 lg 22 alusel. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ka menetluskulude osas, kuna maakohus jättis menetluskulude jaotuse märkimata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et avaldus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus järgib TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga
659 maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid täies mahus. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Kohtutäituri avaldusest selgub üheselt, et täitur taotles luba võlgnikele kuuluvale kinnistule sisenemiseks, et viia läbi enampakkumiseks vajalikke toiminguid. Enampakkumise läbiviimine eeldab kinnisasja arestimist (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142), enampakkumise kohta kuulutuse avaldamist (TMS § 153) ning enampakkumise läbiviimist (TMS § 150 jj koosmõjus TMS § 78 jj). TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Arestitud kinnisasja müük täitemenetluses toimub üldreeglina enampakkumise teel. TMS § 153 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb enampakkumise internetikuulutuses avaldada ka fotod kinnisasjast.
9.TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 3.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10712, p 11; 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise (Riigikohtu 13.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).
10.Seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tuleb kohtutäiturile anda luba võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Maakohus leidis õigesti, tuginedes Riigikohtu praktikale, et kohtutäituri avalduse lahendamisel tuleb hinnata võlgnike nõusolekute puudumist ning vajadust täitedokumentide täitmiseks. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et võlgnikud on teadlikud täitemenetluse läbiviimisest ja kohtutäituri soovist kinnistule sisenemiseks ning tegelikkuses puudub võlgnike nõusolek kohtutäituri lubamiseks nende kinnistule. Asjaolu, kas võlgnikud olid teadlikud ruumidesse sisenemise tagajärgedest või mitte, ei ole kohtutäituri avalduse rahuldamise eelduseks. Kohustus alluda kohesele sundtäitmisele tuleneb täitedokumendist (käesoleval juhul notariaalsed kokkulepped) ning tuleb eeldada, et kohesele sundtäitmise allumise kokkuleppe sõlmimisel võlgnikud teadvustasid sellise kokkuleppe tähendust. Samuti on kohtutäitur edastanud võlgnikele teabe nende õigustest ja kohustustest täitemenetluses (tlk 12). Määruskaebuse väited, et kohtutäitur pole nõusoleku puudumist tõendanud ja maakohus ei ole nõusoleku puudumist kindaks teinud, ei vasta tegelikkusesele. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et võlgnikud ei ole määruskaebemenetluses avaldanud oma nõusolekut lubada kohtutäitur oma kinnistule. Võlgnike vastuseisu on võimalik järeldada ka nende käitumisest. Nõusoleku puudumist on oluline tuvastada seetõttu, et kui võlgnikud oleksid sisenemisega nõus, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Asja materjalidest nähtub käesoleval juhul, et kohtutäituril esines vajadus täitemenetluse läbiviimise tagamiseks kohtusse pöörduda. Käesoleva menetluse raames vaatab ringkonnakohus läbi kaebuse selle kohta, kas maakohus tuvastas nõuetekohaselt kohtutäituri õiguse siseneda võlgnike ruumidesse. Asjaolu, et võlgnikud ei nõustu kinnistu väärtusega või kohtutäituri tegevusega kinnistu müügi korraldamisel, ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust nagu ka väited teise kohtumenetluse kohta.
11.TMS § 28 lg 6 järgi tehakse ruumidesse sisenemise loa andmise või sellest keeldumise määrus hiljemalt kohtutäiturilt avalduse saamisele järgneval tööpäeval. Lühikene tähtaeg on seletatav täitemenetluse tõhusa korralduse huvidega neil juhtudel, kui on alust eeldada, et võlgnik asub arestitavat vara varjama, kõrvale toimetama või kahjustama. TMS § 28 alusel toimuvas kohtumenetluses tuleks võlgnik enne loa andmist ära kuulata vähemalt juhtudel, mil kohtutäitur ei ole suutnud avalduses kohut täielikult veenda loa andmise vajalikkuses, kuid kohus ei ole veendunud ka loa andmisest keeldumises (Riigikohus 03.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p-s 13). Ringkonnakohus leiab, et kui maakohtul kohtutäituri avalduse lahendamisel ei tekkinud kahtlusi selle rahuldamise osas, siis ei olnud maakohtul ka kohustust võlgnike eelnevalt ärakuulata. Tegemist ei ole menetlusnormi rikkumisega, nagu on ekslikult väitnud kaebajad. Võlgnikud on saanud oma seisukoha esitada määruskaebemenetluse raames. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oli kohtutäituri avaldust vajalikus ulatuses kajastanud vaidlustatud 16.01.2020 määruses ning võlgnikel oli võimalus selle alusel oma seisukohti kujundada. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnikud saanud määruskaebuses piisavalt esitada oma vastuväiteid ja seisukohti kohtutäituri avalduse osas. Võlgnike seisukoht on ringkonnakohtule selge ja puudub vajadus täiendava seisukoha küsimiseks.
12.Kohtutäitur taotluses esialgses avalduses maakohtult luba sisenda võlgnike eluruumi 60 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maakohus rahuldaski kohtutäituri avalduse selliselt. Kohtutäitur esitas vastuses määruskaebusele taotluse lubada kohtutäitur viivitamatult võlgnike valdusesse. Maakohus selgitas 23.01.2020 määruses kohtutäiturile õigust võlgnike ruumidesse siseneda pärast maakohtu 16.01.2020 määruse jõustumist. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et käesoleval juhul puudub alus määruse täidetavuse muutmiseks. TMS § 28 lg 6 alusel tehtav määrus on TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata täidetav, kui kohus ei määra hilisemat täitmisele kuulumise aega. TsMS § 478 lg 4 teine lause näeb ette, et kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on sarnastest asjades aktsepteerinud kohtutäituri õigust võlgniku ruumidesse sisenemiseks alates vastava määruse jõustumisest (vt Riigikohtu 13.05.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 10 ja 03.10.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri avalduse alusel võlgniku ruumidesse sisenemine ei ole sedavõrd kiireloomuline toiming, mida peab igal juhul saama teha viivitamatult. Vastasel juhul muutuks võlgniku kaebeõigus sisutuks. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäituril oli õigus võlgnike ruumidesse siseneda pärast selleks õigust andva määruse jõustumist.
6.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Ruumidesse sisenemise otsustamine on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kohus jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.