Rando Lauri kaebus kohtutäitur Anne Böckleri 23.03.2020 otsuse peale täiteasjas nr 182/2012/825 • Avaldaja Rando Laur (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende • Avaldaja esindaja Evelin Jõgar esindajad • Puudutatud isik kohtutäitur Anne Böckler • Puudutatud isik sissenõudja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Tsiviilasi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rando Lauri kaebus osaliselt.
2.Tühistada 13.02.2020 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja 23.03.2020 kohtutäituri otsus osas, millega jäeti kaebus 13.02.2020 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti tühistamiseks rahuldamata.
3.Jätta läbi vaatamata nõue keelata kohtutäitur Anne Böckleril täiteasjas täitmistoimingute läbiviimine Rando Lauri suhtes.
4.Tühistada kohtutäituri 13.02.2020 ja 23.03.2020 otsused täituri tasu vähendamata jätmise kohta.
5.Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja nõue kohustada kohtutäiturit tegema uus põhitasu otsus, vähendades kohtutäituri põhitasu.
Jätta läbi vaatamata kaebuse esitaja nõue kohustada kohtutäiturit tagastama kohtutäituri põhitasu enammakstud ulatuses.
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (TMS § 218 lg 3). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kohtutäitur Anne Böckleri menetluses on täitemenetlus nr 182/2012/825 Rando Lauri suhtes. Menetluse aluseks on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.04.2012 määrus tsiviilasjas nr XXX ja sissenõudja Julianus Inkasso OÜ täitmisavaldus. Rando Laur esitas 25.02.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada 13.02.2020 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt; edaspidi täitmistoiminguid Rando Lauri suhtes täiteasjas nr 182/2012/825 mitte läbi viia, kuna nii võlgnevus kui ka kohtutäituri tasu on tasutud ning tühistada 13.02.2020 kohtutäituri otsus osas, millega jäeti rahuldamata Rando Lauri taotlus kohtutäituri põhitasu vähendamiseks. Lisaks palus kaebuse esitaja teha uus põhitasu otsus, vähendades kohtutäituri põhitasu vähemalt poole põhitasu ulatuses ning tagastada põhitasu enammakstud ulatuses.
2.Kohtutäitur jättis 23.03.2020 otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
3.Rando Laur esitas 03.04.2020 kaebuse kohtutäitur Anne Böckleri 23.03.2020 otsuse peale täiteasjas nr 182/2012/825. Kaebuse esitaja palus:
1.tühistada kohtutäitur Anne Böckleri 23.03.2020 otsus;
2.tühistada kohtutäitur Anne Böckleri poolt koostatud 13.02.2020 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt;
3.keelata kohtutäitur Anne Böckleril täiteasjas täitmistoimingute läbiviimine Rando Lauri suhtes;
4.tühistada kohtutäitur Anne Böckleri 13.02.2020 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Rando Lauri taotlus kohtutäituri põhitasu vähendamiseks;
5.kohustada kohtutäiturit tegema uus põhitasu otsus, vähendades kohtutäituri põhitasu;
6.kohustada kohtutäitur Anne Böcklerit tagastama kohtutäituri põhitasu enammakstud ulatuses. Kaebuse esitaja leiab, et sissenõudjal puudub nõue, mille sundtäitmiseks täitemenetluse toiminguid läbi viia. Kaebuse esitaja XXX M.L. tasus 04.12.2019 sissenõudja Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele kogu võlgnevuse summas 767,29 eurot, samuti on kaebaja XXX tasunud 06.12.2019 kohtutäituri arveldusarvele kohtutäituri tasu 261,19 eurot. 04.12.2019 maksekorraldusest nähtub makse selgitus „Rando Laur. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.04.2012 otsus. Täiteasi nr 182/2012/825“. Tulenevalt VÕS § 88 lg 1 võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud ning sissenõudjal ei olnud õigust arvestada tasutud summat muude nõuete katteks. Võlgnik ei ole seotud sissenõudja poolt ühepoolselt määratud viitenumbritega ning lähtuda tuleb maksekorralduses selgesõnaliselt esitatud maksemäärangust. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta ei ole pidanud sissenõudjaga läbirääkimisi muu nõude tasumiseks ning kokkulepet muude nõuete tasumiseks ei ole sõlmitud. Kohtutäituril ei olnud õigust jätta põhitasu vähendamata. Asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, annab aluse kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi. Kohtutäitur on sel juhul õigustatud saama põhitasu üksnes KTS § 41 lg 2 sätestatud ulatuses ehk poole põhitasust. Kohtutäituri tegevus täiteasjas ei saa olla kuigi mahukas, arvestades, et võlgnikul on puudunud Eestis vara ja sissetulekud, millele pöörata sissenõuet. Enne võlgnevuse tasumist ja põhitasu osas vaidluse algust on võlgnikuni jõudnud vaid üks kohtutäituri e-kiri. Seega ei ole kohtutäituri põhitasu väljamõistmine poole põhitasu ulatuses õigustatud ning seda tuleks vähendada veelgi enam, näiteks 50 euroni.
4.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri vastuse kohaselt arestis kohtutäitur pärast nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist võlgniku arvelduskontod ja tulumaksutagastuse. Võlgnik ei ole täitemenetluse jooksul, st enam kui üheksa aasta jooksul omanud mitte ühtegi ametlikku töökohta. Kohtutäitur on kontrollinud täitemenetluses korduvalt, et võlgnik ei ole XXX
isik, talle ei maksta XXX ega XXX. Kohtutäitur on välja selgitanud, et võlgnikul ei ole enda nimel ainuomandis olevat registervara, millele kohtutäitur saaks pöörata sissenõude. 04.12.2019 teatas võlgniku esindaja kogu võlgnevuse tasumisest ning kohtutäitur lõpetas 09.12.2019 täitemenetluse. Võlgnik esitas 22.01.2020 kaebuse täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri tasu vähendamiseks. 06.02.2020 teatas sissenõudja, et võlgnik ei ole võlga tasunud, kohtutäitur rahuldas 13.02.2020 otsusega võlgniku kaebuse osaliselt ning tühistas täitemenetluse lõpetamise otsuse. Kohtutäitur jätkas täitemenetluse läbiviimist nõude sissenõudmiseks. Kuna kohtutäitur rahuldas võlgniku 22.01.2020 kaebuse ja võlg on tasumata, on kohtutäituril kohustus jätkata täitemenetlust, m.h seada võlgniku arvelduskontodele uuesti arestid. Täitemenetluses ei ole laekumist toimunud, kuna võlgniku maksekorraldusel on viitenumber XXX, aga täitemenetluses oleva nõude viitenumbriks on XXX. Kuna sissenõudja ei ole kinnitanud võla tasumist, ei saa kohtutäitur lugeda nõuet täidetuks. KTS § 41 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Lisaks puudub Evelin Jõgaril esindusõigus M.L. nimel kohtule ja kohtutäiturile avalduste esitamiseks. Võlgnik on pahauskne ja kaebemenetlust kuritarvitav, kuna taotles kaebusega täitemenetluse taastamist ja pärast kaebuse rahuldamist esitas uue kaebuse täitemenetluse jätkumisele.
5.Sissenõudja Julianus Inkasso OÜ oma arvamust kohtu nimetatud tähtajaks ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohtule esitatud materjalidest ning kohtute infosüsteemist nähtuvad järgmised asjaolud: • Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 30.04.2012 maksekäsuga tsiviilasjas nr XXX kohustati Rando Lauri tasuma Lindorff Eesti AS-ile (õigusjärglane Julianus Inkasso OÜ) kokku 767,29 eurot. Lindorff Eesti AS esitas taotluse täitemenetluse algatamiseks, algatati täitemenetlus nr 182/2012/825; • võlgnik teatas kohtutäiturile, et võlg on tasutud sissenõudjale ning esitas 04.12.2019 maksekorralduse, kuhu on selgitusena märgitud „Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.04.2012 otsus. Täiteasi nr 182/2012/825“. Maksekorralduse alusel on Julianus Inkasso OÜ-le tasutud 767,29 eurot. M.L. tasus 06.12.2019 maksekorraldusega võlgniku eest täituri tasu 261,19 eurot; • kohtutäitur tegi 09.12.2019 täitemenetluste lõpetamise otsuse, kuna võlgnik täitis nõude; • Rando Laur esitas 22.01.2020 kaebuse kohtutäituri 09.12.2019 otsusele. Kaebuse esitaja palus muuhulgas tühistada täitemenetluse lõpetamise otsus täiteasjas 182/2012/825 ja lahendada Rando Lauri poolt 04.12.2019 esitatud taotlus kohtutäituri põhitasu vähendamiseks; • sissenõudja teatas 06.02.2020 kohtutäiturile, et täitmine toimus teise nõude katteks ning täitemenetlusega peaks jätkama; • kohtutäitur rahuldas kaebuse osaliselt ning tühistas 13.02.2020 otsusega täitemenetluse lõpetamise otsuse; • kohtutäitur saatis 13.02.2020 võlgnikule vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti koopia; • Rando Laur esitas 25.02.2020 täiturile kaebuse 13.02.2020 kohtutäituri otsuse peale; • kohtutäitur jättis 23.03.2020 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata; • 03.04.2020 esitas võlgnik kohtule kaebuse 23.03.2020 otsuse peale.
7.Võlgniku vastuväited lähtuvad põhjendusest, et ta on võlgnetava summa tasunud 04.12.2019 maksekorraldusega. Riigikohus on erinevates lahendites selgitanud, et võlgnikul on õigus võlgnevus tasuda otse sissenõudjale. Täitur peab TMS § 48 lg 1 p 2 järgi lõpetama täitemenetluse mh kirjaliku dokumendi
esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Riigikohus on leidnud, et kui sissenõudja täitmist ei kinnita (nt põhjusel, et kontot ei ole krediteeritud) või tekib tal seoses täitmisega muu materiaalõiguslik vaidlus (nt kui maksekorraldusest ei nähtu makse eesmärk ja sissenõudja väidab, et makse on tehtud mingi teise kohustuse täitmiseks), ei ole kohtutäituril menetluse lõpetamiseks alust (Riigikohtu 08.12.2015 otsus nr 3-2-1-152-15, 18.09.2013 määrus nr 3-2-1-88-13). Viimases viidatud lahendis leiab Riigikohus, et kui puudutatud isik on esitanud materiaalõigusliku vastuväite, tuleks selline vaidlus lahendada TMS §-s 221 reguleeritud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Samas ei ole vajadust menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada, kui maksekorralduse selgitus viitab üheselt raha maksmise põhjusele ja sissenõudja kinnitab raha saamist. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas on võimalik Riigikohtu lahenditest lähtuda. Sissenõudja on kinnitanud, et on võlgniku esitatud maksekorralduse alusel raha saanud. Lisaks on maksekorraldusel olevast selgitusest „Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.04.2012 otsus. Täiteasi nr 182/2012/825“ üheselt näha, millist kohustust on võlgnik soovinud täita. See, et maksekorraldusel on märgitud teine viitenumber, ei saa muuta makse eesmärki. Viitenumbrite segi ajamine on inimlik. Lisaks ei ole sissenõudja hoolimata kohtu soovist selgitanud, millise nõude katteks ja millise kokkuleppe alusel on võlgnik sissenõudjale raha maksnud. Kohtutäituril on õigus, et kohtutäituril ei ole võimalik formaliseerituse põhimõttest tulenevalt hinnata, et võlgnik on võla tasunud, kui sissenõudja sellele vastu vaidleb. Sellisel juhul tulekski võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Samas on kohtul tulenevalt Riigikohtu lahendist võla tasumise hindamise õigus käesolevas menetluses olemas ning seeläbi on võimalik hagimenetlust vältida. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et võlgnik on nõude tasunud.
8.Võlgnik palus esimeses, 25.02.2020 kaebuses tühistada 13.02.2020 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt ja edaspidi täitmistoiminguid Rando Lauri suhtes täiteasjas nr 182/2012/825 mitte läbi viia. Võlgnik esitas samad taotlused ka 03.04.2020 kaebuses. Kuna kohus on leidnud, et võlgnik on nõude tasunud, ei olnud põhjust võlgniku vara arestida ning nii 13.02.2020 arveldusarvel vara arestimise akt kui 23.03.2020 kohtutäituri otsus tuleb selles osas tühistada. Kohus ei saa üldsõnaliselt keelata kohtutäituril täiteasjas toimingute läbiviimist. Kui võlgnik on nõude sissenõudjale rahuldanud, tuleb tal esitada täiturile vastav tõend koos täitemenetluse lõpetamise avaldusega. Kohus jätab läbi vaatamata kaebuse esitaja üldsõnalise taotluse toimingute läbiviimise keelamiseks.
9.Rando Laur on esitanud kaebuse ka kohtutäituri tasu osas. Kohtutäituri vastuse kohaselt koostas kohtutäitur 24.02.2012 tasu väljamõistmise otsuse. Asjaoludest nähtub, et 06.12.2019 tasus M.L. kohtutäituri ametialasele arvelduskontole kohtutäituri tasu, menetluse alustamise tasu ja täitekulu summas 261,19 eurot. Võlgnik esitas 18.12.2019 (korrektselt vormistatud 22.01.2020) taotluse kohtutäituri tasu vähendamiseks. Kohtutäitur jättis 13.02.2020 otsusega võlgniku taotluse kohtutäituri põhitasu vähendamiseks rahuldamata. Võlgnik esitas 25.02.2020 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 23.03.2020 otsusega rahuldamata. Võlgnik on esitanud avalduse KTS § 41 lg 2 kohaldamiseks. Nimetatud sätte
kohaselt kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Riigikohtu hinnangul kohaldatakse KTS § 41 lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust muuhulgas juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud, kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid ja sissenõudja nõue on rahuldatud muul viisil kui kohtutäituri otsese tegevuse tulemusel, st sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-32-16). Seega kui võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, on alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi. Ka käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et võlg on tasutud otse sissenõudjale, s.t mitte kohtutäituri tegevuse tagajärjel. Kaebuse esitajal on õigus taotleda kohtutäituri tasu vähendamist KTS § 41 lg 2 alusel ning kohtutäituri 13.02.2020 ja 23.03.2020 otsused täituri tasu vähendamata jätmise kohta tuleb tühistada. Kohus saab tühistada otsused, kuid ei saa otsuste tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Samuti ei saa ta kohustada kohtutäiturit otsust tegema, kohustus avaldus lahendada tuleb kohtutäiturile täitemenetluse seadustikust. Kohus jätab läbi vaatamata nõude kohustada kohtutäiturit tegema uus põhitasu otsus, vähendades kohtutäituri põhitasu ning nõude kohustada kohtutäitur Anne Böcklerit tagastama kohtutäituri põhitasu enammakstud ulatuses.
10.23.03.2020 otsusega on kohtutäitur lahendanud ka neid küsimusi, mille kohus jätab läbi vaatamata ning seega ei tunnista kohus tervet kohtutäituri otsust tühiseks. Kohus asub lisaks seisukohale, et Evelin Jõgar ei ole esitanud kaebust või taotluseid M.L. nimel, kohtutäituri sellekohane vastuväide ei ole asjakohane.
11.Menetluskulud TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja jätab osaliselt läbi vaatamata. Arvestades sellega, et võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud segaduse (märkinud maksekorraldusele vale viitenumbri, esitanud kaebuse täitemenetluse lõpetamise otsuse peale), leiab kohus, et võlgnik on oma käitumisega põhjustanud menetluse. Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.