XX (X) eestkoste jätkumise otsustamine kohtu algatusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
II
YY
(isikukood
Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus, esindajad Kärol Piirits ja Mart-Peeter Erss Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus tühistada osas, millega maakohus määras XX eestkostjaks Põhja-Tallinna Valitsuse, tunnistas XX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ning keelas XX-l iseseisvalt kõikide tehingute tegemise. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Maakohtu määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.1.Tuvastada, et eestkoste jätkumine XX üle on tema huvide kaitseks vajalik ja jätkata XX üle seatud eestkostet käesolevas määruses märgitud ulatuses.
2.2.Pikendada XX-le määratud eestkostja Tallinna Linnavalitsuse ametiaega viieks aastaks alates 11.01.2020.
2.3.Kohus otsustab eestkoste jätkuvuse vajaduse ja eestkostja ametist vabastamise või eestkostja ametiaja pikendamise üle hiljemalt 10.01.2025.
2.4.Eestkoste on seatud XX kõigi asjade ajamiseks, välja arvatud pisitehingud (kaardimaksed 35 euro ulatuses ja sularaha maksed 20 euro ulatuses kuus), mida võib XX teostada iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta.
2.5.Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle ülesanneteks on XX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, välja arvatud pistehingud käesoleva määruse p-s 2.4 ulatuses ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
2.6.Lugeda XX abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes teovõimetuks.
2.7.XX-l on valimisõigus.
2.8.XX-l on keelatud iseseisvalt tehingute tegemine, välja arvatud pisitehingud igakuiselt pangakaardiga 35 euro ja sularahas 20 euro ulatuses (kokku 55 eurot).
2.9.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. veebruariks.
2.10.Tunnistada käesolev kohtumäärus täidetavaks alates 11.01.2020, so päevast mil lõpeb XX suhtes Harju Maakohtu 12.12.2014 määrusega kohtuasjas nr 2-14-59016 määratud eestkoste tähtaeg.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.XX-le määratud esindaja tasu ja ekspertiisitasu jätta riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus algatas 05.11.2019 määrusega menetluse XX (puudutatud isik I) suhtes seatud eestkoste pikendamiseks omal algatusel. Eelnevalt oli Harju Maakohtu 12.12.2014 määrusega pikendatud puudutatud isiku I eestkostet perioodiks 12.12.2014-11.01.2020.
2.Maakohus kuulas erinõude korras 11.11.2019 puudutatud isiku I ära tema viibimiskohas (AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu). Ärakuulamisel oskas isik nimetada oma nime ja sünnipäeva. Avaldas, et tal on eestkostet vaja ning ta soovib jätkuvalt jääda Tõrva Kodusse. Puudutatud isik I avaldas, et võtab palju rohtusid, mis panevad ta unustama. Ta ei mäleta, millal viimati kodus elas. Ta kogub suveniire, mida ostab misjonipoest. Üksi ta poodi minna ei oska. Ei suuda kirjeldada, kuidas Tõrva Kodust linna saab. Üksinda käib ainult prügi välja viimas. Jalutamas käivad koos hooldajatega Tõrva Kodu alal ja mõnikord ka väljapool. Poliitikast ei tea midagi, teab nimetada EKRE-t, sest see on kõrvu jäänud. Presidendi nimeks pakub Kersti Kaljula. Testamendi kohta arvab, et see on ehete või riiete saamine. Abielu tähenduseks pakub valge kleidi ja kõrged kontsad. Selgitab, et ta ei ole abielus olnud. On mängult abielus olnud. Ei oska selgitada, mida tähendab, et ta oli mängult abielus. Pensioni suurust ta ei tea. Ta teab, et ta saab ühes kuus kas 5 või 10 eurot töö eest (heegeldab kangastelgedel kootud toolikatetele ääri). Ei oska nimetada poes müüdavate asjade hindu.
3.Puudutatud isikule I määratud riigi õigusabikorras esindaja avaldas, et eestkostet tuleks pikendada viieks aastaks, kuna isik vajab jätkuvalt eestkostet. Eestkostjaks tuleb määrata jätkuvalt puudutatud isik III, kuna muud sobivat isikut ei ole. Puudutatud isikule I tuleb anda iseseisvate tehingute tegemise õigus kuni 5 euro väärtuses kuus. Ta mõistab mingil määral oma elukorraldust, teab kus viibib, oskab nimetada lähedasi ja ka poes müüdavaid kaubaartikleid. Kuni 5 euro ulatuses kuus iseseisvalt tehinguid tehes ei teeks eestkostetav kahju iseenese majanduslikele huvidele. Eeskoste seadmise eesmärk on, et isiku elukorraldus oleks korraldatud parimal viisil ning seoses piiratud teovõimega ei teeks isik enesele kahjumlikke tehinguid. Seda eesmärki ei ole rikutud juhul kui isikule jäetaks pisitehingute tegemise õigus minimaalsel määral. See tagaks isikule võimaluse ka enesel mingeid pisikesi olmetehinguid teha ega nõuaks igaks väiksemakski tehinguks eeskostja luba. Puudutatud isik I tuleb lugeda ta valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimeliseks. Valimisõiguse teostamine ei eelda politoloogia alaseid süvateadmisi, vaid valimiste põhiolemuse mõistmist üldjoontes. Millistele argumentidele tuginedes isik konkreetse valiku teeb, on tema vaba tahe. Kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus.
4.Puudutatud isik III (eestkosteasutus) avaldas kohtule, et eestkostet tuleb pikendada ja ta on nõus täitma eestkostja ülesandeid. Puudutatud isik I on töövõimetuspensionär (töövõimetus 90% tähtajaga 30.09.2021). Isikul esineb vaimuhaigus püsikululise paranoidse skisofreenia kujul. Tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension 351 eurot 41 senti ja puudega tööealise inimese toetus 53 eurot 70 senti. Puudutatud isik I viibib alates 1999. aastast erinevates hoolekandeasutustes. Puudutatud isik I on ööpäevaringsel erihooldusteenusel, kuna ta ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline iseseisvalt oma eluga toime tulema. Puudutatud isik I ei saa iseseisvalt hakkama rahaga majandamisel, kulutades raha ebaotstarbekalt. Sellest tulenevalt tehakse ostud koos tugiisikuga. Puudutatud isik I vajab jätkuvalt oma igapäevase elu korraldamisel kõrvalabi ja juhendamist. Ta ei ole suuteline ise langetama otsuseid oma raha sihipäraseks kasutamiseks, võimaluse tekkides kulutaks ta raha poes ehete ostmiseks. Eestkoste tuleks seada kõigi tema asjade ajamiseks, tema esindamiseks ja tehingute tegemiseks. Eestkostja ülesanneteks peaksid olema varaliste ja isiklike õiguste ning tervisega seotud küsimuste lahendamine. Puudutatud isiku I huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ega perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu.
5.Maakohus viis puudutatud isik I suhtes läbi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert avaldas, et puudutatud isik I on vaimuhaige, kes põeb raskel kujul väljendunud skisofreeniat. Isik ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ja ta ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid (väljaarvatud olmelised pisitehingud), teostada valimisõigust. Eksperdi hinnangul võib puudutatud isik I teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid. Ta ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat. Puudutatud isik I vajab eestkostet kestvalt ja temale määratava eestkostja ülesannete ring peab hõlmama väljaspoole pisitehinguid jäävat. Maakohtu määrus
6.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks ning mis on eestkostetava huvide kaitseks vajalik. Kohus pikendas määratud eestkostja ametiaega alates 11.01.2020 kuni 10.01.2025. Kohus tunnistas puudutatud isiku I abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes teovõimetuks ning valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Kohus keelas puudutatud isikul I iseseisvalt kõikide tehingute tegemise. Maakohus leidis, et puudutatud isik I ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt tehinguid ega teostama valimisõigust. Isiku tervislikust seisundist ei tulene tema võimet teha tehinguid, mis on kehtivad ilma eestkostja heakskiiduta ja eestkoste on põhjendatud seada puudutatud isiku I kõigi asjade ajamiseks. Sisuliselt puudutatud isiku I jaoks midagi ei muutu, sest ta saab endiselt osaleda pisitehingutes, kuid eestkostja kontrolli all ja vastutusel. Asjaolu, et kohus ei määra tehingute suurust, mida eestkostetav võib teha eestkostja nõusolekuta, ei tähenda seda, et puudutatud isik I ei tohiks kooskõlastatult eestkostjaga teha pisitehinguid, sh poest enda tarbeks ostusid. Eestkostja võib anda puudutatud isikule I igakuuliselt väikeses ulatuses taskuraha, mille eest isik saaks osta endale meelepärast kaupa. Puudutatud isiku I määruskaebus
7.Puudutatud isik I esitas läbi talle riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse, milles palus tühistada osaliselt maakohtu määrus, jättes puudutatud isikutele pisitehingute tegemise õigus ja säilitades valimisõigus ning määrata eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus (vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktides 1,2,4,5,7 ja 8). Maakohus sisuliselt delegeeris pisitehingute tegemise ulatuse määramise eestkostjale, mis ei ole aga lubatav. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, mis summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu
seisukoht peab kajastuma ka eestkostemääruses. Valimisõiguse teostamine ei eelda politoloogia alaseid süvateadmisi, vaid valimiste põhiolemuse mõistmist üldjoontes. Millistele argumentidele tuginedes isik konkreetse valiku teeb on tema vaba tahe. Kui eestkoste seadmine kõikide asjade ajamiseks ei ole põhjendatud, siis on isikul valimisõigus. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Seetõttu tuleb eestkostjaks määrata valla- või linnavalitsuse täitevorgan. Vastus määruskaebusele
8.Puudutatud isik III leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Puudutatud isik III nõustub määruskaebuse esitajaga, sest varasemalt on puudutatud isikul I olnud õigus teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid - ühes kuus kaardimakseid 35 euro ja sularaha makseid 20 euro ulatuses. Ühtlasi võiks puudutatud isikule I jätta valimisõiguse, kuna 20.01.2020 vestlusest AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu klienditöö juhiga selgus, et puudutatud isik on kursis päevakajaliste teemadega, ta teab, kes on hetkel Eesti president ja peaminister. Puudutatud isikul I on võimalus valimas käia, kuid ta ei ole selleks veel soovi avaldanud. Menetluse edasine käik
9.Maakohus nõustus, et eestkostjaks on Tallinna Linnavalitsus. Muus osas ei pidanud maakohus määruskaebust põhjendatuks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel ja tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue määruse. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et maakohus pikendas õigesti puudutatud isiku üle seatud eestkostet. Maakohus märkis määruse resolutsioonis, et puudutatud isikul I on keelatud kõikide tehingute tegemine. Määruse põhjendavas osas pidas maakohus aga võimalikuks pisitehingute tegemise õiguse eestkostja äranägemisel. Seega ei ole maakohtu seisukoht üheselt selge – kas pisitehingute tegemine on lubatud või mitte. Käesoleval juhul tuleb puudutatud isikule I tagada pisitehingute tegemise õiguse. Seda toetab puudutatud isiku I määratud esindaja ja puudutatud isik III. Maakohtu poolt määratud ekspertiis kinnitas, et puudutatud isiku I on võimeline ise pisitehinguid tegema ilma eestkostja nõusolekuta. Ka maakohus otsesõnu ei välistanud pisitehingute tegemise õigust. Puudutatud isiku I ärakuulamisel selgitas kohus välja, et puudutatud isik I teeb oste misjonipoest. Seega puudub alus jätta puudutatud isik I ilma õigusest teha iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid ja muuta selles osas puudutatud isiku I praegust elukorraldust. Maakohus rikkus aga oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb, mis summa ulatuses kuus on eestkostetaval õigus teha iseseisvalt pisitehinguid. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab TsMS § 526 lg 2 p st 4 lähtudes kajastuma ka eestkostemääruses (vt Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 15). Järgmiseks peab ringkonnakohus hindama, kas ja millises ulatuses on põhjendatud anda eestkostetavale õigus enda varaga iseseisvalt tehinguid teha. Puudutatud isik III tõi esile, et puudutatud isikul I oli varasemalt õigus teha igakuiselt pisitehinguid 35 euro ulatuses
kaardimaksega ja 20 eurot sularahas. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata pisitehingute rahaliseks suuruseks puudutatud isiku III poolt toodud summad. Ringkonnakohus arvestab mh ka sellega, et puudutatud isiku I seisund ei ole muutunud halvemaks ja seega puudub alus ka summade kärpimiseks. Toimikust ei nähtu, et puudutatud isik I oleks ennast kahjustanud tehingute tegemisel. Lisaks võimaldab see puudutatud isikul I jätkata tavapärast elukorraldust selles osas. Ringkonnakohus lubab puudutatud isikul I teha igakuiselt iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid kaardimaksega 35 euro ja sularahas 20 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isikul I peab säilima valimisõigus. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus eestkostemäärusega on eestkostetavale antud võimalus teha iseseisvalt pisitehinguid TsMS § 526 lg 2 p 4 mõttes, ei ole eestkostet seatud kõigi tema asjade ajamiseks ning isik ei ole valimisõiguse osas teovõimetu TsMS § 526 lg 5 mõttes (vt Riigikohtu 19.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 16). Kuna ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikul I on õigus teha pisitehinguid, siis tuleb säilitada puudutatud isikule I valimisõigus ning maakohtu määrus tuleb olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu ka selles osas tühistada. Puudutatud isiku I esindaja väitel määras maakohus vääralt eestkostja isiku. Sellega nõustus ka puudutatud isik III vastuses määruskaebusele ja ka maakohus. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse põhjendustega selle kohta, et maakohus määras ebaõigesti eestkostjaks PõhjaTallinna Valitsuse. Perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 kohaselt määratakse sobiva füüsilise või juriidilise isiku puudumisel täisealise isiku eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Sama põhimõtte sätestab PKS § 176 lg 2 alaealisele eestkostja määramise kohta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 3 kohaselt kuulub vallaja linnavalitsuse pädevusse kohaliku elu küsimuste lahendamine ja korraldamine. Seadusandja on eestkostja isikuks määranud seega kohaliku omavalitsuse täitevorgani, kelle kohustuste hulka kuulub tema haldusalas elavate abivajavate isikute elu ja toimetuleku korraldamine. Põhimõte, et eestkostja ülesandeid teostab kohaliku omavalitsuse täitevorgan, mitte kohalik omavalitsus, on kajastatud ka muutes PKS, samuti TsMS sätetes. Seetõttu ei ole eestkostjaks Põhja-Tallinna Valitsuse määramine sisuliselt õige ega kooskõlas seadusega. KOKS § 30 lg 1 p 3 alusel ja kooskõlas PKS § 176 lg-tega 1 ja 2 ning § 205 lg-ga 3 vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 26.10.2011 määrus nr 118 kehtestab eestkoste korraldamise ja teostamise korra Tallinna linnas. Määrus reguleerib Tallinna Linnavalitsuse ülesandeid eestkoste teostamisel ja korraldamisel. Korra § 3 lg 1 kohaselt korraldab ja teostab linnavalitsus eestkostet linnaosade valitsuste kaudu. Korra § 4 lg 1 ja 2 kohaselt korraldab eestkostet lapse või täisealise isiku rahvastikuregistrijärgne linnaosa valitsus või kui see ei vasta tema alalisele või peamisele elukohale, siis tema alalise või peamise elukoha järgne linnaosa valitsus. Kuna perekonnaseadusest tulenevalt on kohustatud ja vastutav isik linnavalitsus, ei anna eeltoodu põhjust määrata eestkostja isikut linnaosavalitsuse täpsusega. Tallinna Linnavalitsus kohustatud isikuna korraldab ise oma seadusest tulenevate ülesannete täitmise. Nimetatud põhjustel määrab ringkonnakohus puudutatud isiku eestkostjaks Tallinna Linnavalitsuse, kes korraldab edasise tööjaotuse puudutatud isikule I vajaliku abi ja hoole tagamisel.
11.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. TsMS § 172 lg 3 teise lause ja riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel jääb eestkostetavale riigi arvel määratud esindaja kulu riigi kanda, samuti jääb riigi kanda ekspertiisitasu. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. TsMS § 528 lg-st 1 ja § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.