2-19-6000/43 - Pärimisõigus - Seadusjärgne pärimine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Hageja on esitanud kohtule nõude kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et asi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse pärast müügikulude maha arvamist kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o kostjale 3⁄4 ja hagejale 1⁄4 saadud summast. 11.1 Kohus saab kaasomandi lõpetamisel lähtuda ainult nendest kaasomandi lõpetamise viisidest, mida taotletud hagis või vastuhagis. Praegusel juhul ei ole vastuhagis taotletud viisil kaasomandi lõpetamine põhjendatud. Hagis on taotletud vaid ühel viisil kaasomandi lõpetamist. Seega saab kohus otsustada vaid selle üle, kas hagis taotletud viisil kaasomandi lõpetamine on põhjendatud. Riigikohus on 10. aprilli 2019.a otsuses nr 2-17-11516 (p 29) leidnud, et põhimõtteliselt on maakohtu valik kaasomandis või ühisomandis oleva asja jagamiseks ühise omandi lõpetamisel diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus ei peaks üldjuhul sekkuma. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei või aga viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole siin piiramatu ning kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22). 11.2 Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Hageja taotletud viis ei ole kohtu hinnangul ka vastuolus hea usu põhimõttega. Hagis ja vastuhagis on taotletud vaid ühel viisil kaasomandi lõpetamist (kostja on taotlenud ka jagamist alternatiivselt viisil, mida kohus ei saa aga kaaluda, kuna selline lahend ei oleks sundtäidetav). Kohtule ei nähtu, et mõni teine kaasomandi lõpetamise viis oleks enam põhjendatud. Mõlemad pooled on kinnitanud, et nende majanduslikud võimalused on piiratud, seega ei tule kõne alla kaasomanike vaheline enampakkumine. Isegi, kui kumbki pool oleks seda taotlenud, tuleks ilmselt jõuda järeldusele, et pooltel rahaliste vahendite puudumisel oleks avalikul

2-19-6000 enampakkumisel tulem suurem ja vastavalt suurem ka omandi kaotanud kaasomaniku saadav hüvitis. 11.3 Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendamisel kaaluma poolte huve. Hageja taotletud viisi korral ei ole kostja huvid jäetud kaitseta. Kohtu hinnangul ei kaalu kostja huvi säilitada olemasolevaid elutingimusi üles hageja huvi enda omandiõiguse realiseerimiseks. Kaasomandi lõpetamata jätmisel on hageja huvid täiel määral kaitseta, kuna hagejal puudub tegelik võimalus talle kuuluvat omandit kasutada. Kostja huvid on hagi rahuldamise korral riivatud vähemal määral, kui hageja huvid praegu. 11.4 Kostja on esitanud vastuväiteid pärandvara jagamise nõudele, leides, et avaliku müügi korral on kinnisasja eeldatav müügihind liiga väike ning tal võib olla keeruline pärast endale ja temaga koos elavatele alanejatele sugulastele uut samaväärset eluaset leida. Kohus leiab, et selle vastuväite alusel ei ole võimalik jätta pärandvara jagamata. Hagi rahuldamine ei riiva praegusel juhul ülemäära kostja õiguseid. Kostja peab loobuma sellega küll temale hetkel kuuluvast kinnisasja kaasomandi osast, mis võib omada emotsionaalset väärtust, kuid saadava raha eest saab kostja eelduslikult soetada endale elamiskõlbliku eluaseme. 11.5 Kostja on toonud välja, et kogu korteri turuväärtus on ca 114 000 eurot. Sellest kostja osa oleks 50 445 eurot. Kohus möönab, et avaliku müügi korral ei pruugi kinnisvara müügihind vastata tõepoolest turuväärtusele. Samas on eluliselt usutav (ja hageja on selle kohta esitanud ka kuulutusi kinnisvaraportaalist) et ka mõningal määral väiksema summa eest on kostjal võimalik endale soetada kahetoaline korter Tallinnas, selle lähiümbruses või mujal. 11.6 Samuti märgib kohus, et kostjal puudub alus eeldada, et tema elutingimused peavad jääma pärandvara jagamisel samaväärseteks praegusega. Nimelt nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (tl 5), et vaidlusaluse korteriomandi üldpind on 75,8 m2. Hageja kinnitusel kasutab kostja kolmest toast kahte, s.o plaanil numbrid 570 (18 m2) ja 571 (14 m2), kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Vaidlusaluse korteri plaanist (tl 36) nähtub, et kolmas elutuba korteris (plaanil nr 575) on pindalaga 18,10 m2 . Kuigi kostjal on sisuliselt õigus ( vastavalt kaasomandi osa suurusele ja kostja osale pärandvaras) kogu korterist ca 44,25% kasutamisele, on tema ainukasutuses olnud tegelikult 1,7 korda suurem osa, kui teistel kaasomanikel/ühisomanikel kokku. Kostja selline eelisseisund ei pea pärandvara jagamisel tingimata jätkuma. Kostja praegusele (nii ainu- kui ka ühiskasutuses olevale) osale vaidlusaluses korteris peaks vastama elamispinna suurus (75,8*44,25%) 33,54 m2, mis vastab ühetoalise korteri tavapärasele suurusele. Sellise samaväärses seisus korteri saab kostja soetada ka avaliku müügi korral kostjal saadaolevast rahast. 11.7 Kohtu hinnangul on hageja toonud põhjendatult välja, et korteri seisukord ei ole praegu hea. Ka kostja esitatud kinnisvara hindamise aktist (tl 98-111) nähtub, et korteri seisukord on hinnatud: rahuldav/halb. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjal võib enampakkumisel müügist saadud raha eest tekkida võimalus soetada endale paremas seisukorras olev korter ning kostja elutingimused võivad selle läbi isegi paraneda.