E-Kohus OÜ hagi X X vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes X X vastuhagi E-Kohus OÜ vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja E-Kohus OÜ (registrikood 12227016) lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post: abiõ[email protected]) Kostja X X (isikukood x), lepinguline esindaja Vahur Kõlvart (e-post: [email protected]) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata.
2.Lõpetada E-Kohus OÜ ja X X ühisomand kinnisasja asukohaga xxx, (registriosa nr x) 59/100 kaasomandiosale, müües 59/100 kaasomandiosa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu.
3.Kinnisasja müügist saadud rahast tasuda müügikulud ning seejärel jagada ülejäänud summa ühisomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele, s.o X Xle 3⁄4 ja x OÜ-le 1⁄4.
Mõista X Xlt riigituludesse välja riigilõiv 300 eurot, mille tasumisest X X oli vabastatud. Kostjal tuleb tasuda riigilõiv 300 eurot riigituludesse praeguse kohtuotsuse jõustumisest alates kuue kuu jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-19-6000 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.E-Kohus OÜ (hageja) esitas 18.04.2019 hagi X X (kostja) vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr x) 59/100 (edaspidi kinnisasi) kaasomandiosa ühisomanik koos kostjaga. Kinnisasja kasutab ühisomanikest kostja, kes ei luba hagejal ühisomandit kasutada ega vallata. Hageja ostis korteriomandi eesmärgiga seda kasutada. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole kinnisasja kasutamise ja valdamise sooviga või alternatiivselt hüvitise saamise sooviga. Kostja hageja pöördumistele reageerinud ei ole. Kinnisasja ühisomanikud olid kostja ja tema abikaasa X X. Tegemist oli abikaasade ühisvaraga. X Xi surma järgselt kuulus seega 1⁄2 kinnisasjast kostjale ning 1⁄2 oli X Xi pärandvara. X Xi pärijateks olid kumbki 1⁄2 mõttelises osas kostja ja X X. Seega oli kinnisasja 3⁄4 mõttelise osa omanik kostja ning 1⁄4 mõttelise osa omanik X X. X Xle kuuluv 1⁄2 mõtteline osa X Xi pärandvara ühisusest võõrandati 11.08.2017 enampakkumisel hagejale. Kostja ei anna hagejale nõusolekut vara vallata ja kasutada. Hageja leiab, et kostja tegevus on pahatahtlik, õigusvastane ja hagejat kahjustav. Hageja taotleb lõpetada jagada pärandvara kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel, katta saadud tulemist müügikulud ning ülejäänud raha jagada ühisomanike vahel vastavalt nende mõttelise osa suurusele, s.o 3⁄4 kostjale ja 1⁄4 hagejale. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et Harju Maakohtu 28.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-5748 on lõpetatud menetlus kaasomandi lõpetamise nõudes ning puudub vajadus kaasomandit uuesti lõpetada. Hageja taotletud viis ei ole poolte jaoks majanduslikult mõistlik. Kostja vastuhagi
3.Kostja esitas 26.06.2019 vastuhagi, mille 21.10.2019 täpsustuste kohaselt taotleb jagada pärandvara selliselt, et jätta kinnisasi (59/100 kaasomandi osa) hageja ainuomandisse ja kohustada hagejat maksma kostjale omandi kaotuse hüvitise 50 445 eurot. Kostja esitas ka nõude tahteavalduste asendamiseks. Vastuhagi põhjenduste kohaselt on vajalik kinnisasja müük mitte vähem, kui tegeliku turuhinnaga. Kostjal ei ole muud kinnisvara. Avaliku müügi korral on ostuhind kindlasti väiksem ja see vähendab kostja võimalust soetada endale ostusumma eest uus samaväärne
2-19-6000 kinnisvara eluasemeks. Kostja hüvitis omandi kaotuse eest ei ole sellise viisi korral korteriomandi omandivormi ja omanike osasid arvestades õiglane, kohane ega samuti kohene. Kostja kasutab korterit koos oma tütre ja tema kahe lapsega. Kellegi majanduslik olukord ei võimalda endale eraldi eluaseme soetamist. Õiglane oleks jagada pärandvara selliselt, et kohustada hagejat maksma kostjale välja õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotuse eest, et kostja saaks soetada oma osale vastavas vääringus elamispinna enda perele. Selline jagamise viis koormab kaasomanikke kõige vähem. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vastuhagiga ei nõustu. Hagejal ei ole piisavalt raha, võimaldamaks maksta kostjale taotletud omandi kaotuse hüvitist. Kuna hageja ei ole soovinud kinnisasja endale ega ole nõustunud temalt raha väljamõistmisega, tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Kostja ei jääks hagi rahuldamise korral ilma eluasemeta. Kui kostja soetab endale sama pindalaga korteri Harjumaal või mujal, siis jääb talle eelduslikult veel piisavalt raha elamiseks või vajadusel sugulastele teise korteri soetamiseks. Samuti on vaidlusaluse korteri seisukord väga halb, uue eluaseme soetamise läbi on kostjal võimalik leida paremas seisukorras eluase. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
5.Kohus, hinnanud poolte poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
6.Kostja on 29.01.2015. a surnud X Xi seadusjärgne pärija (tl 9). Hageja on omandanud täitemenetluses 11.08.2017 enampakkumisel X Xi seadusjärgsele pärijale X Xle kuulunud 1/2 mõttelise osa X Xi pärandvara ühisusest (tl 10-11). Vaidluse all ei ole, et pärandvara koosseisu xxx asuva kinnisasja 59/100 kaasomandiosa. Hageja ja kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja 59/100 kaasomandi osa ühisomanikena (kinnistusraamatu väljavõte tl 5-6). Vaidlus puudub selles, et kuna kaasomandi osa oli kostja ning kostja abikaasa ühisomandis, kuulub kostjale kaasomandi osast 1⁄2 ning pärandvara hulka kuulub 1⁄2.
7.Pärimisseaduse (PärS) §-s 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lgte 1- 4 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.
8.Kumbki menetluse pool on kaaspärijana õigustatud taotlema pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2-19-6000
9.Hagis ja vastuhagis on taotletud pärandvara jagamist erineval viisil. Riigikohus on 10. aprilli 2019. a otsuses nr 2-17-9749 (p 11) korranud oma varasemat seisukohta, mille järgi tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kohus peab asja lahendamisel seega andma hinnangu kõigi taotletud viiside põhjendatusele.
10.Kohus käsitleb esmalt vastuhagis taotletud pärandvara jagamise viisi. Kostja on vastuhagis taotlenud pärandvara jagamist selliselt, et 59/100 kaasomandi osa jääb hagejale ning hageja kohustub tasuma kostjale hüvitise omandi kaotuse eest vastavalt kinnisasja väärtusele ja kostja omandi osa suurusele. Kohus nõustub kostjaga selles, et taolise kaasomandi lõpetamise viisi korral oleks kostja õigused ilmselt enam kaitstud, kuid hageja taotletud viisi korral. Selline jagamine on võimalik aga vaid juhul, kui teine kaasomanik on avaldanud soovi selleks, et omand talle jääks. Riigikohus on 25. oktoobri 2017. a otsuses nr 2-14-18828 (p 14.2) leidnud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Hageja kinnitusel puudub tal raha kostjale hüvitise maksmiseks, kui kohus peaks jätma kaasomandi osa hageja ainuomandisse. Seega ei saa kohus praegusel juhul vastuhagis toodud nõuet rahuldada.
11.Hageja on esitanud kohtule nõude kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et asi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse pärast müügikulude maha arvamist kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o kostjale 3⁄4 ja hagejale 1⁄4 saadud summast. 11.1 Kohus saab kaasomandi lõpetamisel lähtuda ainult nendest kaasomandi lõpetamise viisidest, mida taotletud hagis või vastuhagis. Praegusel juhul ei ole vastuhagis taotletud viisil kaasomandi lõpetamine põhjendatud. Hagis on taotletud vaid ühel viisil kaasomandi lõpetamist. Seega saab kohus otsustada vaid selle üle, kas hagis taotletud viisil kaasomandi lõpetamine on põhjendatud. Riigikohus on 10. aprilli 2019.a otsuses nr 2-17-11516 (p 29) leidnud, et põhimõtteliselt on maakohtu valik kaasomandis või ühisomandis oleva asja jagamiseks ühise omandi lõpetamisel diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus ei peaks üldjuhul sekkuma. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei või aga viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole siin piiramatu ning kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22). 11.2 Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Hageja taotletud viis ei ole kohtu hinnangul ka vastuolus hea usu põhimõttega. Hagis ja vastuhagis on taotletud vaid ühel viisil kaasomandi lõpetamist (kostja on taotlenud ka jagamist alternatiivselt viisil, mida kohus ei saa aga kaaluda, kuna selline lahend ei oleks sundtäidetav). Kohtule ei nähtu, et mõni teine kaasomandi lõpetamise viis oleks enam põhjendatud. Mõlemad pooled on kinnitanud, et nende majanduslikud võimalused on piiratud, seega ei tule kõne alla kaasomanike vaheline enampakkumine. Isegi, kui kumbki pool oleks seda taotlenud, tuleks ilmselt jõuda järeldusele, et pooltel rahaliste vahendite puudumisel oleks avalikul
2-19-6000 enampakkumisel tulem suurem ja vastavalt suurem ka omandi kaotanud kaasomaniku saadav hüvitis. 11.3 Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendamisel kaaluma poolte huve. Hageja taotletud viisi korral ei ole kostja huvid jäetud kaitseta. Kohtu hinnangul ei kaalu kostja huvi säilitada olemasolevaid elutingimusi üles hageja huvi enda omandiõiguse realiseerimiseks. Kaasomandi lõpetamata jätmisel on hageja huvid täiel määral kaitseta, kuna hagejal puudub tegelik võimalus talle kuuluvat omandit kasutada. Kostja huvid on hagi rahuldamise korral riivatud vähemal määral, kui hageja huvid praegu. 11.4 Kostja on esitanud vastuväiteid pärandvara jagamise nõudele, leides, et avaliku müügi korral on kinnisasja eeldatav müügihind liiga väike ning tal võib olla keeruline pärast endale ja temaga koos elavatele alanejatele sugulastele uut samaväärset eluaset leida. Kohus leiab, et selle vastuväite alusel ei ole võimalik jätta pärandvara jagamata. Hagi rahuldamine ei riiva praegusel juhul ülemäära kostja õiguseid. Kostja peab loobuma sellega küll temale hetkel kuuluvast kinnisasja kaasomandi osast, mis võib omada emotsionaalset väärtust, kuid saadava raha eest saab kostja eelduslikult soetada endale elamiskõlbliku eluaseme. 11.5 Kostja on toonud välja, et kogu korteri turuväärtus on ca 114 000 eurot. Sellest kostja osa oleks 50 445 eurot. Kohus möönab, et avaliku müügi korral ei pruugi kinnisvara müügihind vastata tõepoolest turuväärtusele. Samas on eluliselt usutav (ja hageja on selle kohta esitanud ka kuulutusi kinnisvaraportaalist) et ka mõningal määral väiksema summa eest on kostjal võimalik endale soetada kahetoaline korter Tallinnas, selle lähiümbruses või mujal. 11.6 Samuti märgib kohus, et kostjal puudub alus eeldada, et tema elutingimused peavad jääma pärandvara jagamisel samaväärseteks praegusega. Nimelt nähtub kinnistusraamatu väljavõttest (tl 5), et vaidlusaluse korteriomandi üldpind on 75,8 m2. Hageja kinnitusel kasutab kostja kolmest toast kahte, s.o plaanil numbrid 570 (18 m2) ja 571 (14 m2), kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Vaidlusaluse korteri plaanist (tl 36) nähtub, et kolmas elutuba korteris (plaanil nr 575) on pindalaga 18,10 m2 . Kuigi kostjal on sisuliselt õigus ( vastavalt kaasomandi osa suurusele ja kostja osale pärandvaras) kogu korterist ca 44,25% kasutamisele, on tema ainukasutuses olnud tegelikult 1,7 korda suurem osa, kui teistel kaasomanikel/ühisomanikel kokku. Kostja selline eelisseisund ei pea pärandvara jagamisel tingimata jätkuma. Kostja praegusele (nii ainu- kui ka ühiskasutuses olevale) osale vaidlusaluses korteris peaks vastama elamispinna suurus (75,8*44,25%) 33,54 m2, mis vastab ühetoalise korteri tavapärasele suurusele. Sellise samaväärses seisus korteri saab kostja soetada ka avaliku müügi korral kostjal saadaolevast rahast. 11.7 Kohtu hinnangul on hageja toonud põhjendatult välja, et korteri seisukord ei ole praegu hea. Ka kostja esitatud kinnisvara hindamise aktist (tl 98-111) nähtub, et korteri seisukord on hinnatud: rahuldav/halb. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjal võib enampakkumisel müügist saadud raha eest tekkida võimalus soetada endale paremas seisukorras olev korter ning kostja elutingimused võivad selle läbi isegi paraneda.
12.Kaaspärijad ei ole ka praeguseks hetkeks saavutanud kokkulepet pärandvara jagamise viisi suhtes. Hageja taotletud pärandvara jagamise (kaasomandi lõpetamise) viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 sätestatule. Täitekulude katmisest ülejääv summa tagastatakse võlgnikule (TMS § 95 lg 2). Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks viisil, et pärandvara hulka kuuluv kinnisasja kaasomandi osa müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha tuleb pärast enampakkumise kulude katmist jagada kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o hagejale 1⁄4 ja kostjale 3⁄4 , tuleb rahuldada. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
2-19-6000
13.Kostja on leidnud, et Harju Maakohtu 28.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-5748 välistab praeguse nõude läbivaatamise, kuna puudub vajadus kaasomandit uuesti lõpetada. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus märgib, et kostja ei ole täitnud kompromissi alusel võetud kohustust leida korterile ostja ning kinnistu seejärel võõrandada. Kompromissi kinnitava määruse resolutsioon ei vastanud ka seaduse nõuetele, kuna ei olnud sundtäidetav- vastasel juhul oleks ilmselt puudunud vajadus praeguse menetluse läbiviimiseks. Eeltoodu ei oma aga tähtsust. Tolle menetluse ese ei olnud X Xi pärandvara jagamise nõue. Seega ei ole hageja pöördunud kohtusse juba kohtu menetluses olnud vaidluse taaskordseks lahendamiseks.
14.Samuti märgib kohus, et pooltel on võimalik kokkuleppel müüa kaasomand siiski ka väljaspool täitemenetlust. Hageja kinnitusel ei ole tal piisavalt raha, et kostja osa ära osta. Hageja juhatuse liige ja osanik on korteri kaasomanik X X. Ilmselt ei ole X X huvitatud vaid osa korteri kasutamisest juhul, kui enampakkumise võitjaks osutub kolmas isik, kes soovib samuti asuda korterit kasutama. Ka asja nr 2-15-5748 menetluses on X X avaldanud soovi kogu korteri võõrandamiseks. Seega on mõistlik ja kõigi korteriomanike parimates huvides leppida kokku kogu korteromandi müügis, millisel juhul on saadav hind suurem, kui vaid kaasomandi osa müügi korral. Kinnisasja müük kokkuleppel on võimalik ka praeguse lahendi jõustumise järgselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise vaidlustes leidnud olevat põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Kohtu hinnangul kehtib see ka pärandvara jagamise vaidlustes, s.o ka pärandvara ühisuse lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Kohus, tuginedes sellele seisukohale, jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
16.Kostja vabastati 25.11.2019 määrusega riigilõivu 300 euro tasumisest vastuhagi esitamisel. TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb riigituludesse mõista 300 eurot riigilõivu, mille tasumisest kostja oli vabastatud. Kohus leiab, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb kostjal TsMS § 190 lg 7 järgi raha riigituludesse tasuda kuue kuu jooksul alates määruse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.