Võlgnik: X X (isikukood x, e-post: x), lepinguline esindaja Taira Aasa (OÜ Aasa Legal Services); Võlgniku usaldusisik: X X (e-post: x); Võlausaldajad: - X-X AS (e-post: x); - X Kx OÜ (e-post: x); - BB X OÜ (end x OÜ, e-post: x); - Tx X AB (e-post: x); - X xx x OÜ (end x, e-post: x); - X OÜ (e-post: x - AR X OÜ (e-post: x); - X AS (end x), esindaja E A (e-post: x); - X-X X (e-post: xxx, x); - X X OÜ (e-post: x); - X X AS (end OÜ X), esindaja A J (e-post: x); - X AS (kustutatud x, ühinenud X AS-iga, e-post: x, x).
Resolutsioon
1.Lõpetada võlgniku X X (isikukood x) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada X X pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 06.11.2008. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Vabastada X X võlgniku X X usaldusisiku kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku X X pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toxtada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoxtamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 25.10.2013 määrusega lõpetati X X pankrotxnetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati X X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. X X (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisiku kohustusi täitma X X. Kohtumääruse põhjendused
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 25.10.2013. Seega on käesolevaks ajaks X X kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-ile 175.
3.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nxtatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nxtatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 27.01.2015 esitati kohtule usaldusisiku aruanne 2013. aasta ja 2014. aasta kohta. 08.08.2016 esitati kohtule usaldusisiku aruanne 2015. aasta ja 2016. aasta kohta. 21.03.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanded perioodil 09.08.2016-31.12.2016, 01.01.2017-31.12.2017 ja 01.01.201825.10.2018. 27.01.2015 aruandest (kd I, tl 169-173) nähtuvalt oli X X sissetuleku suuruseks 2014. aastal 4020 eurot. Võlausaldajatele on teostatud väljamakseid kogusummas 540 eurot 27.01.2015 alljärgnevalt: Võlausaldaja Jaotis Välja makstud
X-X AS
1,61 8,7 X Kx OÜ 1,66 8,96 x OÜ 1,01 5,45 Tx X AB 4,83 26,08 x AB 4,97 26,84 x 1,01 5,45 x 1,4 7,56 x AS 20,17 108,92.
X-X X 58,77 317,36
X X OÜ
0,84 4,54
OÜ X 1,83 9,88
X AS 1,9 10,26
Kokku 100 % summas 540 eurot. 08.08.2016 aruandest (kd I, tl 182-187) nähtuvalt oli X X sissetuleku suuruseks 2015. aastal 3690,54 eurot. Võlausaldajatele on teostatud väljamakseid kogusummas 700 eurot 04.08.2016 ja 05.08.2015 alljärgnevalt:
X-X AS
1,61 11,27 X Kx OÜ 1,66 11,62 x OÜ 1,01 7,07 x 4,83 33,81 x 4,97 34,79 x 1,01 7,07
AR X OÜ
1,4 9,8 x 20,17 141,19
X-X X 58,77 411,39
X X OÜ
0,84 5,88
OÜ X 1,83 12,81
X AS
1,9 13,30 Kokku 100 % summas 700 eurot. 21.03.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 09.08.2016-31.12.2016 (kd II, tl 2125), millest nähtuvalt oli X X sissetulekute suuruseks septembris 2016 437,75 eurot, oktoobris 2016 355,50 eurot, novembris 2016 425,50 eurot ja detsembris 2016 425,50 eurot. Võlgnikul oli raha kontol 14,43 eurot. Registrisse kantud vara võlgnikul puudus. Võlgniku kulutused oli vahemikus 292-390 eurot. Aruandes oli märgitud, et võlgniku tütar kannab hoolt muude majapidamisvahendite ostu osas, lisaks maksab võlgniku internetiteenuse ja Bämbi (kiisu) toiduvaru eest. Võlausaldajatele perioodil 09.08.2016-31.12.2016 väljamakseid tehtud ei ole. 21.03.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 01.01.2017-31.12.2017 (kd II, tl 2635), millest nähtuvalt oli X X sissetulekute suuruseks jaanuaris 2017 425,50 eurot, veebruaris 2017 388,75 eurot, märtsis 2017 392,25 eurot, aprillis 2017 439,50 eurot, mais 2017 420 eurot, juunis 2017 373 eurot, juulis 2017 430 eurot, augustis 2017 420 eurot, septembris 2017 367,75 eurot, oktoobris 2017 355,50 eurot, novembris 2017 425,50 eurot ja detsembris 2017 425,50 eurot, kokku 4985,25 eurot. Võlgnikul oli raha kontol 14,43 eurot. Registrisse kantud vara võlgnikul puudus. Võlgniku kulutused oli vahemikus 330-390 eurot. Aruandes oli märgitud, et võlgnik üritab enamuses kulud ise kanda, puudujääva osa kannab tütar. Võlausaldajatele perioodil 01.01.201731.12.2017 väljamakseid tehtud ei ole. 21.03.2019 edastati kohtule usaldusisiku aruanne perioodil 01.01.2018-25.10.2018 (kd II, tl 3646), millest nähtuvalt oli X X sissetulekute suuruseks jaanuaris 2018 527 eurot, veebruaris 2018 325 eurot, märtsis 2018 465 eurot, aprillis 2018 325 eurot, mais 2018 490 eurot, juunis 2018 425 eurot, juulis 2018 462,75 eurot, augustis 2018 470,50 eurot, septembris 2018 390 eurot ja oktoobris 2018 420 eurot, kokku 4300,25 eurot. Võlgnikul oli raha kontol 23,77 eurot. Registrisse kantud vara võlgnikul puudus. Võlgniku kulutused oli vahemikus 330-390 eurot. Aruandes oli märgitud, et võlgnik kannab kulud ise, tütar aitab kulusid vajadusel kanda. Võlausaldajatele perioodil 01.01.2018-25.10.2018 väljamakseid tehtud ei ole.
5.18.03.2019 esitas X X kohtule taotluse pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks (kd II, tl 47-48). X X kohustustest vabastamise taotluse kohaselt on ta kohustustest vabastamise menetluse ajal (25.10.2013-17.03.2019) püüdnud oma PankrS §-is 173 kohustusi võimaluste piires täita. Võlgadest vabastamise menetluse käigus esitas võlgnik igakuiselt ja aastakokkuvõtted usaldusisikule oma sissetulekute kohta ja nõudmisel ka muud vajalikud andmed usaldusisikule aruande koostamiseks ja esitamiseks. Võlgadest vabastamise menetluse käigus on võlgnik muutnud elukohta, millest on teavitanud ka oma usaldusisikut. Võlgnik proovis leida tööd töötukassa kaudu, kuid tulemuseta. Võlgnik leidis mitmeid tööpakkumisi töötukassa kaudu ja ka kandideeris, kuid vastuseid tuli vähe või ei vastatud üldse. Neil vähestel kordadel, kui võlgnik sai kutse kandideerimisele, sai saatuslikuks võlgniku vähene inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas. Need tööpakkumised, mis võlgnikul on olnud või on hetkel, on tulnud pigem nii-öelda tuttavate kaudu. Võlgnik oli Eesti Töötukassas arvel mitu kuud, kuid lõpetas töötuna arveloleku, kuna võttis vastu pakkumise ajutise ja osalise tööajaga töö OÜ-s Xpluss. Võlgnik on töötanud raamatupidajana OÜ-s x, kuid mitte kohapeal, kuna puudus selleks vastav ruum, OÜ-s x, OÜ x x x (likvideeritud), x, x OÜ, MTÜ x, möödunud aasta detsembrist lisandus x. Töömaht neis firmades oli ja on üsna väike, seetõttu ei saa tasu suhtes nõudlik olla. Tasu on võlgnik saanud sularahas. 2011. aastal varakevadel kukkus võlgnik libedal pinnal ja vigastas oma mõlemat põlve, tagajärjeks oli parema jala põlveoperatsioon, mis kukkumise tagajärjel oli üsna rängalt katki võrreldes vasaku jalaga. Võlgnik taastus sellest ca pool aastat. 2013/2014 oli võlgnik tõsisemalt haige neerudega. Kahjuks ei saanud võlgnik ise varem aru, et neerudega võiks midagi olla ja kui haiglasse sattus, sai võlgnik sai seal teada tegeliku diagnoosi. Majanduslike raskuste, halvenenud peresuhete ja tervise seisundi tõttu on võlgnik pidevalt depressioonis, põlvevalule lisandus seljavalu, mille tõttu on võlgnikul raske käia, seista ja ka pika aja jooksul ühes asendis olla. Perearst suunas võlgniku taastusravile, mistõttu on ta sunnitud tegema raamatupidamistöid ainult kodus ja ka seda mitte väga pikalt. Võlgnik ei soovi teavitada oma tööandjaid oma tervise probleemidest, mis võiksid olla takistuseks töökohustuste täitmiseks. Hetkel osutab võlgnik raamatupidamisteenust Osaühingutele KR x, x, MTÜ xx, x, ja alates 03.01.2019 x OÜ. Kahega nendest on/oli sõlmitud kirjalikud lepingud, ülejäänutega- suulised. Teostavate teenuste järgsed igakuised sissetulekud on väiksemad kui kehtestatud töötasu alammäär. Võlgnik palub kohtul tema taotlus rahuldada ja toodud asjaolusid arvestades pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
6.26.03.2019 kohtunõudes palus kohus X X võlausaldajatel esitada seisukoha X X taotlusele pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
7.29.03.2019 seisukohas märkis võlausaldaja X AS, et alates menetluse algusest kuni seisukoha esitamiseni ei ole võlgnik tasunud oma kohustuste katteks midagi. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on 15.09.2017 tsiviilasja nr 2-11-6039 kohtumääruse punktis 13.1 jõudnud seisukohale, et „võlgniku vabastamine tema kohustustest riivab olulisel määral võlausaldajate õigusi, sest tulenevalt PankrS § 176 lg-st 1 lõpeb nende õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist (arvestades eranditega PankrS § 176 lg-s 2 ja § 177 lg-s 1). Kohustustest vabastamise menetlus moodustab osa pankrotxnetlusest ja järgib seega PankrS §-s 2 märgitud eesmärke, sh rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel“. X AS on seisukohal, et võlgnikku ei peaks vabastama tema kohustustest, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. PankrS § 176 lg-st 1 tulenevalt lõppeb kohustustest vabastamisel võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Arvestades asjaolu, et võlgnik pole alates menetluse algusest teinud ühtegi makset võlausaldajale seoses kohustuste täitmisega, on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik ei ole näidanud üles omapoolset initsiatiivi nõude tasumiseks. Sellest tulenevalt ei saa võlausaldaja asuda seisukohale, et võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 mõttes. Lähtudes ülaltoodust on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Alternatiivselt on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks pikendama võlgniku suhtes käimasolevat menetlust maksimaalse ajani (so 7 aastat) (kd II, tl 70-71).
8.05.04.2019 seisukohas märkis võlausaldaja AS X (praegune X X AS), et kohustustest vabastamise menetluse kestel on X X teinud AS-ile X järgmised väljamaksed: 28.01.2015- 9,88 eurot ja 05.08.2016- 12,81 eurot. Kokku on kohustustest vabastamise menetluse kestel laekunud neile 22,69 eurot. AS-i X rahuldamata jäänud summa oli pankrotxnetluses 498,51 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et X X poolt tasutud 22,69 eurot ei ole nõude rahuldamine arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ning palub kohtul jätta taotlus rahuldamata (kd II, tl 77-78).
9.Võlausaldaja x OÜ oli 09.04.2019 edastatud kirjas nõus pankrotxnetluses täitmata jäänud kohutustest vabastamisega (kd II, tl 81).
10.Võlausaldaja BB X OÜ märkis 11.04.2019 seisukohas, et nõustub võlgniku X X pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega (kd II, tl 83-86).
11.12.04.2019 seisukohas märkis võlausaldaja X Kx OÜ, et jätab võlgadest vabastamise kohtu otsustada (kd II, tl 87).
12.Ülejäänud võlausaldajad ei ole esitanud kohtule seisukohta X X kohustustest vabastamise osas.
13.19.11.2019 edastas kohus X X võlausaldajatele kirja, milles teatas, et 12.02.2020 kell 15.00 toimub X X ärakuulamine ja võlgniku vande andmine.
14.12.02.2020 toimunud ärakuulamisel andis võlgnik vande PankrS § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et pärast 25.10.2018 võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole. Võlgnik töötab praegu, tasu saab sularahas, sissetulek 2019. aastal oli üle 4000 euro. Võlgnik on üritanud võimaluste piires teha väljamakseid, tal on olnud tervisega probleeme, 2011. aastal oli jalaoperatsioon, käimisega on probleeme. Töötukassas oli arvel, pakuti tööd, aga sai takistuseks inglise keele mittevaldamine kõnes ja kirjas, lisaks pakuti koristamise tööd, aga jalgade pärast võlgnik ei saa seda teha. Võlgnik oli pärast operatsiooni pool aastat rivist väljas, vahepeal leidis osalise töökoormusega firmas tööd, käis osalise ajaga tööl kaks korda nädalas, seal sai ainult 300 eurot. Võlgnik on üritanud nii palju kui võimalik teha. Töötukassa kaudu ei ole midagi leidnud, võlgnik on leidnud tööd tuttavate kaudu, summad on väiksed. Samas on tal olnud depressioon, mees oli insuldis, tüdruk saatis võlgniku kontrolli, tal on kilpnäärmega tõsised probleemid ja vererõhu probleemid. Kahel korral on olnud Töötukassa nxkirjas, ettevõte, kus ta töötas, lõpetas tegevuse, siis võttis võlgnik end Töötukassas arvele, see oli 2010. Pärast seda oli võlgnik 20132014 Töötukassas arvel, kandideeris ise ka, firmade nxsid ei mäleta, võlgnik on ametilt raamatupidaja, firmad tegelevad paljude välismaiste organisatsioonidega, võlgnik ei saa inglise keelega hakkama. Võlgniku lepingulise esindaja selgitas, et see pole võimalik, et X ei ole midagi saanud. Võlgnik on teinud koostööd usaldusisikuga, esitanud kõik andmed, ta näitas reaalselt saadud raha. Kõik, mida ta ütleb, vastab tõele. Võlgnik on püüdnud tööd teha. Töötukassa pakub tööd, aga nad ei lähtu tema tervislikust seisundist. Kui Töötukassa pakub tööd, kus eeldatakse inglise keele oskust, siis tegelikult võlgnik ei saa seda kasutada, sest ta ei oska inglise keelt. Operatsioon oli enne kohustustest vabastamise menetlust, aga see ei ole tema olukorda parandanud, ta ei saa kaua liikuda, ta ei saa isegi ühistranspordist üles minna, tekivad raskused. Võlad ja kodused probleemid tekitasid talle depressiooni, see kõik mõjub. X ütleb, et tuleb jätta taotlus rahuldamata, aga tema tervislikust seisundist lähtudes vaevalt hakkab sissetulek suurenema. Võlgnikule tuleks anda võimalus alustada nullist, kui ta jäetakse vabastamata täitmata jäänud kohustustest, suurendab see depressiooni. Isik püüab tulla oma olukorrast välja, ta on aus.
Täiendavalt märkis võlgnik, et kuna summad on nii väikesed, antakse tasu sularahas, üks firma maksab nt 50 eurot, teine maksab 100 eurot. Nad eelistasid maksta sularahas, kuna summad olid väikesed, summad on Maksuametis deklareeritud, võlgnik töötas füüsilise isikuna, sotsiaalmaksu keegi ei maksa, tal ei ole ravikindlustust. Ei oleks olnud võimalik maksta maksu, et end FIE-ks registreerida. Mõned asjad maksab võlgniku eest tütar, ta ei tule rahadega välja. Keskmiselt 350450 eurot on sissetulek, võlgnik jättis selle endale, usaldusisikule ei andnud. Millest siis võlgnik oleks pidanud elama, kui teenib 400 eurot. Ka praegu on sama seis, ta ei teeni miinimumpalka. Võlgnik püüab anda endast parima, aga pakkumisi ei ole olnud, ta on depressioonis, kuna ta ei suuda oma kohustusi täita. Praegune igakuine sissetulek on alates 2019. aasta jaanuarist 455 eurot. Usaldusisikule seda raha ei ole andnud. See periood on võlgniku jaoks väga raske olnud, sooviks alustada puhtalt lehelt. Usaldusisik täpsustas ärakuulamisel, et elatusmiinimumi ei ole võlgnikul ületanud, seda usaldusisik jälgis.
15.19.02.2020 edastas kohus võlausaldajatele kirja, milles teatas, et võlausaldajatel on võimalus soovi korral esitada seisukohti kohustustest vabastamise osas.
16.26.02.2020 teatas võlausaldaja X AS kohtule, et jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde (kd II, tl 136).
17.26.02.2020 teatas võlausaldaja X X AS kohtule, et jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde (kd II, tl 136).
18.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. PankrS § 175 lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Samas ei ole ainuüksi võlgade tasumata jätmine aluseks kohustustest vabastamata jätmisele. Võlgnik on tegelenud tulutoova tegevusega kogu menetluse ajal, välja arvatud aastatel 2013 ja 2014, mil võlgnik oli töötuna Töötukassas arvel. Võlgnik töötab raamatupidajana ja osutab raamatupidamisteenust x, x, x, x, x ja alates 03.01.2019 x OÜ. Kahega nendest olid sõlmitud kirjalikud lepingud, ülejäänutega suulised lepingud. Võlgniku töötasu suuruseks on alates 2019. aasta jaanuarist 455 eurot. Mõned asjad maksab võlgniku eest tütar. Võlgnik on teinud perioodil 2014-2015 võlausaldajatele väljamakseid 1240 eurot. 2016. aastast ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlgnik on olnud vahepeal arvel Töötukassas ja kandideerinud ka teistesse töökohtadesse tööle, kuid kandideerimised edukad olnud ei ole inglise keele puuduliku oskuse tõttu. Lisaks on võlgniku tervislik seisund takistanud tal tasuvamat töökohta leidmast ning võlgnik on eeltoodu kohta esitanud x OÜ tõendi, millest nähtuvad võlgnikul esinevad haigused (kd II tl 111). Võlgniku sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda hetkel teinud. Kuigi võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid täielikult rahuldanud, on võlgnik kohtu hinnangul tegelenud kohustustest vabastamise menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega. Tulenevalt PankrS § 173 lg-st 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet ning selletõttu oleks vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-le 2 suurenenud ka sissetuleku osa, mille arvelt ei pea võlgnik võlausaldajale väljamakseid tegema (väljamakseid ei pea tegema töötasu alamäära suuruselt summalt ega toetustelt). Võlgnik ei ole kohutustest
vabastamise menetluses rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud informeerimiskohutust. Võlgnik on usaldusisikule ja kohtule teatanud oma elukoha andmed, selle muutumise, töökoha andmed ja selle muutumise. Võlgnik on usaldusisikule esitanud vajalikud andmed ning usaldusisik on kohtule esitanud aruanded koos tõenditega. Lisaks on võlgnik koos usaldusisikuga vastanud kohtu järelpärimistele seoses aruannetega ning töökohtadega ja võlgnik on olnud kohtuga pidevalt kontaktis. Võlgnik ei ole saadud tulusid ja vara varjanud. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13, p 14). Asjaolusid arvestades, leiab kohus, et antud juhul on X X andnud endast parima võlausaldajate nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Kohustustest vabastamine annab võlgnikule võimaluse uueks majanduslikuks alguseks. Kohus on seisukohal, et X X pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning X X tuleb tema pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
19.Võlausaldaja X AS on alternatiivselt nõus menetluse pikendamisega. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kohustustest vabastamine põhjendatud, seega ei ole vajalik menetlust pikendada.
20.Tulenevalt PankrS § 172 lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab X X võlgniku X X usaldusisiku kohustustest.
21.Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotxnetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Võlgniku pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
22.PankrS § 177 lg 1 esxse lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotxnetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nxtatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Tx) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. Tx § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X X kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.