Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-19-19550 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

YY (sissenõudja) esitas 28.05.2007 Harju Maakohtule avalduse XX-lt nende ühisele lapsele CC-le (sünd. XX.XX.XXXX) elatise nõudmiseks. Harju Maakohus kinnitas 30.01.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-20300 YY ja XX vahel sõlmitud kompromissi, mille järgi kohustus XX alates 01.02.2008 maksma YY-le lapse ülalpidamiseks elatist 1800 krooni (115,04 eurot) kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

YY esitas 28.03.2016 kohtutäiturile avalduse elatisevõlgnevuse (avalduse kohaselt 7822,72 eurot) sissenõudmiseks. YY avalduse alusel algatas kohtutäitur Katrin Vellet 04.04.2016 täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/954.

XX esitas 05.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse YY vastu sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2016/954 ning hagi tagamise avalduse täitemenetluse peatamiseks vaidlustatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt puudus sissenõudjal nõudeõigus 5406,88 euro ulatuses, s.o elatusraha perioodi 01.07.2010– 06.06.2014 (47 kuu) eest, kuivõrd laps elas nimetatud perioodil XX juures ja oli täielikult tema ülalpidamisel.

Riigikohus peatas 19.12.2016 määrusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/954 kuni tsiviilasjas nr 2-16-13306 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Riigikohus asendas 31.01.2017 määrusega varasemalt kohaldatud hagi tagamise abinõu ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/954 osas, milles sissenõue on pööratud perioodil 01.07.2010–06.06.2014 sissenõutavaks muutunud elatisemaksetele ning kohtutäituri põhitasule (891,79 eurot). Harju Maakohus rahuldas 04.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-13306 XX hagi ja tunnistas sundtäitmise 5406,88 euro ulatuses lubamatuks.

Harju Maakohus muutis 31.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17981 elatise suurust, määrates selleks alates 29.11.2016 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus. Nimetatud otsuse täitmiseks on algatatud täiteasi nr 031/2017/2141.

Kohtutäitur K. Vellet vähendas 31.10.2019 otsusega sissenõutavaks muutunud põhinõude summat 5406,88 euro võrra, jätkates täiteasjas nr 031/2016/954 täitemenetlust 23,01 euro osas, ning määras kohtutäituri tasu suuruseks 275,41 eurot.

XX esitas 10.11.2019 kohtutäitur K. Velletile tema tegevuse peale kaebuse, milles taotles täiteasjas nr 031/2016/954 täitemenetluse lõpetamist.

Kohtutäitur jättis kaebuse 02.12.2019 otsusega rahuldamata, asudes seisukohale, et esineb alus täitemenetluse jätkamiseks sissenõutavaks muutunud elatise 23,01 eurot ja täitemenetluse põhitasu 275,41 eurot osas. Arvestades, et täitemenetlus oli kohtumenetluse ajaks tsiviilasjas nr 2-16-13306 peatatud 6321 euro ulatuses (sh elatis 5429,89 eurot ja täituri põhitasu 891,79 eurot) ning arvates sellest maha 5406,88 eurot, jäi elatise võlaks 23,01 eurot.

XX (avaldaja) esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur K. Velleti 02.12.2019 otsus ning kohustada teda tegema uus otsus.

2(8)

2-19-19550 Avaldaja vaidlustas elatise nõudmise 5406,88 euro ulatuses ning kohtutäitur sai kohtumenetluse ajal täita sissenõuet ulatuses, milles nõude täitmine polnud peatatud, s.o 2415,84 euro ulatuses. Enne täitemenetluse peatamist oli täitur avaldajalt sisse nõudnud 1757,69 eurot. Arvestades, et osa täiteasjas nr 031/2016/954 sisse nõutud summadest (kokku 1204,58 eurot) kanti teise täiteasja (nr 031/2017/2141) katteks, jääb arusaamatuks, kuidas sai veel jääda täitmata 23,01 euro suurune summa. Kohtutäitur oleks pidanud arvestama sellega, et avaldajal oli 744,16 euro suurune ettemaks (vastava kulu kandmine on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-13306). Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-16-13306 tunnistati täitemenetlus lubamatuks summa, mitte perioodi osas. Kuna sissenõudja pole avaldajalt nõudnud elatise tasumist 2010. a juulikuu eest, pole kohtutäituril õigust ilma sissenõudja avalduseta avaldaja kohustust suurendada. Avaldaja on täiturile tasunud rohkem kui oleks pidanud, mistõttu pole alust täitekulude väljamõistmiseks.

Kohtutäitur Katrin Vellet palus jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-13306 on ebaõigesti arvestatud juulit 2010 (115,04 eurot), mida sissenõudja pole nõudnud. Sissenõudja nõue oli 8735,37 eurot, millest tunnistati lubamatuks 5291,84 eurot (5406,88–115,04); elatise võla jääk oli 3443,53 eurot. Kohtutäitur on avaldajalt sisse nõudnud 4625,10 eurot, millest 1204,58 eurot on kohtutäitur arvestanud täiteasja 031/2017/2141 katteks, sest ta ei olnud teadlik elatise suurendamise otsusest. Kokkuvõttes nõuab kohtutäitur elatisevõlga 23,01 eurot. Täitekulud tulenevad kohtutäituri 04.04.2016 ja 31.10.2019 otsustest. Kohtutäituril on õigus tasu ja kulude katteks saada 685,14 eurot (põhitasu 275,41 eurot, menetluse alustamise tasu 258 eurot ja täitekulud 151,73 eurot), millest on tasutud 409,73 eurot ja jäägis on 275,41 eurot.

YY palus jätta kaebus rahuldamata.

2-19-19550 millest tuleb maha arvata 115,04 eurot. Seega ei esine võlgnikul elatise võlgnevust ning täitekuludena saab nõuda 183,38 eurot. Kuivõrd esineb täitekulude võlgnevus, ei saa rahuldada võlgniku taotlust täitemenetluse lõpetamiseks. Kuivõrd võlgniku vastuväited on osaliselt põhjendatud, on õiglane jätta mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4(8)

2-19-19550 1613306 jõustus 24.09.2019. Kohtutäitur vähendas oma 31.10.2019 otsusega elatise võlgnevust osas, milles kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks (5406,88 eurot) ning selle tulemusel jäi sissenõudmata elatise võlgnevuseks 23,01 eurot (5429,89–5406,88). Samuti vähendas kohtutäitur proportsionaalselt oma põhitasu, milleks jäi 275,41 eurot. Avaldaja ei väitnud kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebustes, et täitemenetluse jätkamine ainult täitekulu osas pole põhjendatud ning selles osas tuleks algatada uus menetlus. Seega on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Täitemenetluse jätkamine täitekulu sissenõudmiseks sama menetluse raames on mõistlik nii võlgniku kui ka kohtutäituri seisukohast. Reeglina nõutakse kohtutäituri põhitasu sisse koos elatise võlgnevusega. Kohtutäituri põhitasu on avaldajalt välja mõistetud 04.04.2016 ning kuna tegemist on jõustunud otsusega, kuulub see täitmisele. Kohtutäitur teatas oma 12.04.2017 kirjas, et võlgnevuse jääk on 5430,38 eurot, mitte ei märkinud, et tema põhitasu on arvutatud 5430,38 eurolt. Viimane makse (1609,50 eurot) võlgniku rahalise kohustuse täitmiseks täiteasjas nr 031/2016/954 toimus 11.04.2017 GG kontolt. Enamlaekunud summa (3,50 eurot) tagastas kohtutäitur samale isikule. See, kas GG kandis selle summa avaldajale, on avaldaja ja GG vaheline küsimus, mis ei puutu täitemenetlusse. Maakohtu määruse põhjendused on vastuolus määruse resolutsiooniga, mistõttu ei ole määrus üheselt ja selgelt mõistetav ega täidetav. Õige ei ole maakohtu käsitus, nagu peaks kohtutäitur lõpetama täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2019 otsuses nr 2-1613306 nimetatud summa osas (5406,88 eurot), arvestamata seda, millise perioodi jooksul on võlgnevus tekkinud. Hagi tagamise korras peatati täitemenetlus perioodi, mitte summa osas. Kohtutäitur ei saa nõuda võlgnikult lihtsalt summat, vaid ta peab olema võimeline põhjendama, kuidas see summa moodustus, millised perioodilised maksed on tasutud, milliste perioodiliste maksete osas on täitmine tunnistatud lubamatuks ja millised maksed tuleb veel tasuda. Kuna tsiviilasjas nr 21613306 tunnistas kohus sundtäitmise lubamatuks perioodi eest, mis sisaldab 2014. a juulikuud, siis ei laiene selles osas kohtulahend täitemenetlusele, kuivõrd vastavat nõuet ei ole täitemenetluses esitatud. Järelikult ei saa ka selle summa (115,04 eurot) arvelt vähendada elatise võlga ega kohtutäituri põhitasu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

2-19-19550 millest 1204,58 eurot arvestati võlgnevuse katteks täiteasjas nr 031/2017/2141), leides, et 31.10.2019 otsuse tegemise ajal oli tasumata summa 23,01 eurot (8735,37–5291,84– 3420,52=23,01). Kohtutäitur selgitab jäägi tekkimist asjaoluga, et tsiviilasjas nr 2-1613306 peatati täitemenetlus osas, milles sissenõue on pööratud perioodil 01.07.2010– 06.06.2014 sissenõutavaks muutunud elatisemaksetele, s.o kohtutäitur peatas täitemenetluse 5429,89 euro ulatuses.

6(8)

2-19-19550 64-70). Sissenõudja teatas vastuseks kohtutäituri päringule, et ei loe neid makseid elatise tasumiseks (tl 76). Seega puudus kohtutäituril alus lugeda kõnealust summat ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud kompromissi järgi, mis on kinnitatud Harju Maakohtu 30.01.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-20300, kohustus avaldaja osalema lisaks elatise tasumisele ka lapse huvides tehtavates suuremates kulutustes. Seega ei tulene ka kohtumäärusest, et igasugused avaldaja kulutused lapsele saaks automaatselt lugeda elatise makseteks. Avaldaja pole väitnud ega tõendanud, et tema ja sissenõudja vahel oli sõlmitud kokkulepe (perekonnaseaduse § 100 lg 3), millega reisikulude tasumine loeti ülalpidamiskohustuse täitmiseks aja eest, mil laps elas koos emaga. Maakohus arvestas tsiviilasjas nr 2-16-13306 tehtud otsuses, et avaldaja täitis lapse ülalpidamiskohustust perioodil juuni kuni august 2012, mil laps viibis emaga Ameerika Ühendriikides (04.02.2019 otsuse p 9). Selleks, reisikulude kandmist saaks võtta ülalpidamiskohustuse täitmisel arvesse suuremas ulatuses kui seda on tehtud kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-16-13306, oleks avaldaja pidanud esitama vastavas osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Avaldaja pole väitnud, et ta seda teinud oleks. Seega pole õige avaldaja seisukoht, et kuna ta oli teinud ettemaksu, puudus täitemenetluse algatamiseks üldse alus. Asjaolu, et avaldajal on tema väitel sissenõudja vastu täitmata nõue (menetluskulud 3241,12 eurot tsiviilasjas nr 2-16-13306), pole praeguses vaidluses oluline.

7(8)

2-19-19550 rahuldamata avaldaja kaebuse 23,01 euro suuruse põhivõla sissenõudmist puudutavas osas. Selles osas tuleb kohtutäituril avaldaja 10.11.2019 kaebus uuesti läbi vaadata.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.