R.J hagi Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks koos töölepingu korraliseks ülesütlemiseks lugemisega ning hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 01.07.2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
R.J apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6158 eurot 4 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja R.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann Kostja Eesti Vabariik Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu (registrikood 70004459), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 26.06.2025. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 01.07.2024. a otsus muutmata.
Mõista R.J-ilt Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 2490 eurot.
5.Mõista R.J-ilt Eesti Vabariigi (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
2-23-10383 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.R.J (hageja, töötaja) esitas 21.07.2023 Pärnu Maakohtule hagi Riigimetsa Majandamise Keskuse (kostja, tööandja, RMK) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu korraliselt ülesöelduks lugemiseks ning hüvitise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja tööandjana 15.10.2015 töölepingu. Hageja asus tööle looduskaitse tööjuhi ametikohal.
1.2.29.06.2023 edastas kostja hagejale e-kirjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Lepingu ülesütlemisavalduses teatas kostja, et ütleb hagejaga sõlmitud töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel alates 14.07.2023 üles. Hageja kinnitas 30.06.2023 ekirjaga ülesütlemisavalduse kättesaamist.
1.3.Hageja ei nõustu ülesütlemisavalduses etteheidetud rikkumistega. Isegi kui töötajale saaks ette heita RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhend p-i 6.8 rikkumist ja tööde vastuvõtmist tööde teostaja ütluste põhjal, siis ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis annaks aluse rääkida kohustuse rikkumise erilisest raskusest TLS § 88 lg 3 teise lause mõttes. Ülesütlemisavalduses tugines kostja TLS § 88 lg 1 p 3, kuid sisuliselt pidas silmas TLS § 88 lg 3.
1.4.TLS § 97 lg 2 p 3 järgi pidi tööandja teatama lepingu lõpetamisest ette vähemalt 60 kalendripäeva. Hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 30.06.2023 ja palub töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 2 järgi alates 29.08.2023.
1.5.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lugeda tööleping üles öelduks alates 29.08.2023. Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitise 6158,04 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja sõlmis 08.03.2023 OÜ-ga Tekamer hankemenetluses töövõtulepingu erinevate tööde tegemiseks, mis olid vajalikud Õngu raba loodusliku veerežiimi taastamiseks ja Tihu järve veetaseme tõstmiseks. Kostja määras hageja sellel objektil tellija esindajaks, kes pidi juhendama tööde tegemist, andma töövõtjale vajalikku informatsiooni ning kontrollima tööde kvaliteeti. 2
2-23-10383
2.2.Hageja andis tööobjektil töövõtjale 20.02.2023 üle projekti paberkandjal kavandatud tööde plaani ning kordas üle tööde põhipunktid ja erinevate kraavide trassiraiete ajalised piirangud. Töövõtja alustas töödega 21.02.2023. Samal päeval külastas hageja tööobjekti, et hinnata tööde alguse kulgu. Pärast seda käis hageja objektil 09.03.2023 ja 15.03.2023, et tööd osaliselt vastu võtta. Tööjuht vaatles 09.03.2023 tööde käiku kraavil K-1 kuni kraavi K-2 ristumiskohani. Tööjuhi väitel ei võimaldanud veetase ja lumeolud objektil kaugemale edasi liikuda. 15.03.2023 vaadati tööd üle ka kraavil K-19, veendumaks et tööd on enne linnurahu algust lõppenud. Tööjuht võttis tööd tööde teostaja ütluste põhjal vastu, kuna objektile ligipääs oli tee- ja ilmastikuolude tõttu keeruline.
2.3.Hageja rikkus RMK looduskaitsetööde kavandamise, teostamise ja seire juhendi p-i 6.6 kuna ei veendunud selles, kas teostaja on looduskaitsetöö iseloomust, tööala piiridest, tingimustest aru saanud ja omab tehnilist võimekust neist kinni pidada. Hageja jättis tööde kvaliteedi kontrollimata ning töövõtja juhendamata. Raide tegemise ajal ei kontrollinud hageja tööd piisava sagedusega. Selle tulemusel tegi töövõtja kraavi K-19 trassil raie väljaspool Keskkonnaameti kooskõlastuses lubatud aega (kokku 400 m) ja rajas kooskõlastamata trassi 1980 m ning võttis seal maha 322 puud. Töö vastuvõtmisel jättis hageja looduses töö kvaliteedi ja mahu vastavuse lepingule (juhendi p 6.11) kontrollimata, võttes tööd vastu töövõtja ütluste põhjal.
2.4.Töövõtja tehtud ebaseadusliku raiega loodusele kaasnenud kahju heastamine võtab aastakümneid aega. Juhtunu tõttu tekkis kostjale väga suur mainekahju. 24.05.2023 avaldati ajalehe Postimees veebilehel www.arvamus.postimees.ee artikkel „JUHTKIRI: Inimesed, olge metsa minnes valvsad, sest RMK-d ei saa usaldada“ ja 16.06.2023 artikkel „Hiiumaa raiekäki suhtes algatati kriminaalmenetlus“. Avaldatud on veel hulgaliselt artikleid, kus kritiseeritakse oluliselt ka kostja tegevu(setu)st ning järelevalve puudumist.
2.5.Kostja leiab, et hageja oli oma töökohustuste rikkumisel vähemalt raskelt hooletu võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-i 3 mõttes. Töökohustuste olulise rikkumise tõttu ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et enne töölepingu ülesütlemist teeb kostja hagejale hoiatuse. TLS § 88 lg-st 3 tulenevalt on tööandjal üldjuhul kohustus teha töötajale enne töölepingu ülesütlemist hoiatus.
2.6.Kostja soovis öelda hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p-i 3 ja TLS § 88 lg 3 alusel ning see nähtub ka ülesütlemisavalduse sisust. Ülesütlemisavalduse kohaselt on kostja lisaks TLS § 88 lg 1 p-le 3 tuginenud ka TLS § 88 lg-le 3.
2.7.Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 29.06.2023 ülesütlemisavaldusega üles alates 14.07.2023. Vähem etteteatatud aja eest (46 kalendripäeva) tasus kostja hagejale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleb TLS § 107 lg 2 alusel hageja töölepingu lõpetamise kuupäevaks lugeda 14.07.2023. a. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 01.07.2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 15.10.2015 tähtajatu tööleping nr 582, mille kohaselt hageja asus kostja juures looduskaitse tööjuhina tööle. Hageja töökohustused ja tööülesanded fikseeriti töölepingus ja selle lisaks olevas ametijuhendis. Kostja ütles 3
2-23-10383 29.06.2023 töölepingu hageja poolse töökohustuste olulise rikkumise tõttu erakorraliselt üles alates 14.07.2023. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 30.06.2023.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Samuti vaidlevad pooled selle üle, mis ajast tuleb tööleping lõpetada ja kui suurt hüvitist peab kostja hagejale maksma, kui töölepingu ülesütlemine on tühine.
3.3.Kostja ülesütlemisavalduse (dtl 28 jj) sõnastusest ja sisust nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles nii TLS § 88 lg 1 p-i 3 kui ka TLS § 88 lg 3 alusel. Kuigi ülesütlemisavalduses on kostja TLS § 88 lg 3 numbrilise viitega eksinud (st kostja on ekslikult viidanud kaks korda TLS § 88 lg 1 p-le 3), siis on ülesütlemisavaldusest nähtuvalt kostja selgelt tuginenud ka TLS § 88 lg-le 3.
3.4.Maakohus tuvastas, et 08.03.2023 sõlmis kostja OÜ-ga Tekamer riigihanke „Õngu raba loodusliku veerežiimi taastamistööd ja Tihu järve veetaseme tõstmine“ tulemusena töövõtulepingu. Töövõtulepingu punkti 3.2.1 kohaselt oli tellijal (st kostjal) õigus kontrollida töövõtja tehtavate tööde kvaliteeti ning anda rikkumiste kõrvaldamiseks korraldusi. Töövõtulepingu p-de 3.3.2 ja 3.3.3 järgi kohustus tellija nähtavalt märgistama tööobjekti piirid, kui need ei ole arusaadavate looduslike piiridega määratavad, ning veenduma, et töövõtja leiab tööobjekti. Vastavalt p 3.3.4 kohustus tellija viima enne töödega alustamist või tööde käigus töid teostavate isikute asendamisel või lisandumisel läbi objektil töid teostavate isikute juhendamise. Töövõtulepingu p 3.3.5 kohaselt kohustus tellija andma töövõtjale vajalikku informatsiooni ning vajadusel töövõtjat tööde käigus juhendama. Töövõtulepingu pst 5.3 tulenes tellijale kohustus tööobjekt hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul peale töö lõpetamise teate saamist üle vaadata. Vastavalt töövõtulepingu p 10.2 oli hageja töövõtulepingu täitmisel kostja poolseks esindajaks, sh lepingust kostjale kui tellijale tulenevate õiguste ja kohustuste teostajaks.
3.5.10.05.2023 sai kostja MTÜ-lt Eesti Metsa Abiks teate võimalikust rikkumisest eespool nimetatud tööde teostamisel. Kostja tuvastas teabe kontrolli käigus, et riigihanke esemeks olevate tööde tegemisel on aset leidnud tõsised rikkumised. Nimelt selgus esmase vaatluse käigus, et trassiraieid olid tehtud kohtades, mida tööde aluseks olevas projektis ette ei nähtud ning millel puudus Keskkonnaameti kooskõlastus. Lisaks oli trassi loomiseks raiutud ebaseaduslikult puid Euroopa Liidu direktiivi järgses metsaelupaigas, kus raiete teostamine ei olnud lubatud. Täiendavate kontrollide ja auditi käigus tuvastati töövõtja töödes veel olulisi rikkumisi ja mittevastavusi.
3.6.Töövõtja toimepandud rikkumised said suurel määral võimalikuks hageja töökohustuste rikkumiste tõttu. Hageja jättis täitmata ametijuhendi p-st 2.6, looduskaitsetööde juhendi p-st 6.6 ja töövõtulepingu p-dest 3.3.2 ja 3.3.3 tuleneva kohustuse töövõtjat enne töödega alustamist juhendada ning veenduda, et töövõtja saab aru, millised on tööala piirid ja millistel tingimustel on tööde teostamine lubatud. Kuigi hageja andis töövõtjale projekti ja kaardid üle ja kordas üle tööde põhipunktid ja trassiraiete ajalised piirangud, ei taganud see nõuetekohast tööd. Töövõtja tegi kraavi K-19 trassil raie väljaspool Keskkonnaameti kooskõlastuses lubatud aega (kokku 400 m) ja rajas kooskõlastamata trassi 1980 m ning võttis seal maha 322 puud. Kui hageja oleks töövõtjat piisavalt juhendanud ja veendunud, et töövõtja saab tööde tegemise tingimustest aru, ei oleks töövõtja niivõrd olulises ulatuses tööde tegemise tingimusi rikkunud ega tööala piiridest väljunud.
4
2-23-10383
3.7.Hageja jättis täitmata ametijuhendi p-dest 2.1 ja 2.6, looduskaitsetööde juhendi p-st 6.8 ning töövõtulepingu p-dest 3.2.1 ja 3.3.5 tuleneva kohustuse kontrollida tööde käigus töövõtja tehtavate tööde kvaliteeti ning anda korraldusi võimalike rikkumiste kõrvaldamiseks. Hageja käis 09.03.2023 objekti osaliselt vastu võtmas ja töödega tutvumas. Hageja tutvus kraavidel K-1 ja K-2 teostatud töödega, kuid kõrge veetaseme ja lumeolude tõttu hageja edasi ei läinud. Seega ei kontrollinud hageja kõiki töövõtja poolt teostatavaid töid. Hageja ei võtnud kasutusele ka täiendavad kontrollimeetmed - ei nõudnud töövõtjalt tehnikale (ekskavaatorile) GPS seadme paigaldamist, kuigi lepingu järgi oli see õigus olemas.
3.8.Hageja andis tööobjekti töövõtjale üle 20.02.2023. Hankedokumendi p 4.5 ja töövõtulepingu p 5.1 kohaselt oli tööde lõpptähtaeg 30.11.2023. Seejuures tuli raietööd kraavidel K-1, K-2, K-16, K-20, K-21, K-22, K-23 ning ligipääsudel kraavidele K-1 ja K-16 teha hiljemalt 15.03.2023. Seega oli töövõtjal esimese etapi tööde teostamiseks 23 päeva aega. Esimese kontrollkäigu tööobjektile tegi hageja 09.03.2023, st 17 kalendripäeva hiljem, kui esimese etapi tööde valmimise tähtajani oli jäänud veel 6 kalendripäeva. Niivõrd harv kontroll tööde üle ei olnud piisav, kuna trassiraideid tehakse kiiresti ning puude maha raiumine on pöördumatu.
3.9.Hageja rikkus ametijuhendi p-st 2.6, looduskaitsetööde juhendi p-st 6.11 ja töövõtulepingu p-st 5.3 tulenevat kohustust kontrollida enne tööde vastuvõtmist looduses tööde vastavust lepingutingimustele. Hageja võttis tööd vastu töövõtja ütluste põhjal ja tööde nõuetelevastavust looduses kontrollimata.
3.10.Hageja rikkumised on kogumis olulised, kuna hageja rikkus looduskaitse tööjuhi ühte peamist töökohustust, st kohustust kontrollida looduskaitsetööde tegemist. Hageja ei täitnud talle töölepingust, asjaomastest juhenditest ning töövõtulepingust tulenevaid kohustusi vajaliku hoolsuse ja kohusetundega, mistõttu töövõtja rikkus oma kohustusi, mille tagajärjel tekkis kostjale ning ka loodusele kahju. Ei saa mõistlikult eeldada, et kostjal püsiks hagejaga sõlmitud töölepingu täitmise vastu huvi ning et enne töölepingu ülesütlemist teeks kostja hagejale TLS § 88 lg 3 kohaselt hoiatuse. Kostja tõenditest nähtub, et Õngu raba ja Tihu järvede taastamisprojekti tööde käigus toimunud rikkumistega kaasnes kostjale suur mainekahju. Eelneva põhjal järeldas maakohus, et hagejaga 15.10.2015. a sõlmitud tööleping on 29.06.2023 avaldusega TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel alates 14.07.2023. a kehtivalt üles öeldud.
3.11.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadstiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda ja määras need TsMS § 175 lg 1 järgi rahaliselt kindlaks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal kokku 27,3 töötundi, tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et kostjat esindas vandeadvokaat, on kostja esindaja õigusteenuse tunnihind 180 eurot tunnis mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu värskeima praktikaga. Maakohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning kostja menetlusdokumentide ning hageja esitatud seisukohtade sisu arvestades pidada kostja esindaja ajakulu ja tehtud toiminguid taotletud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
4.1.Maakohus rikkus selgitamiskohustust, jättes selgitamata missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama ja milline on 5
2-23-10383 nende asjaolude tõendamise koormis. Sellega jättis maakohus eelmenetluse ülesanded täitmata. Kuigi hageja oli nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses, määras kohus omal algatusel asja kohtuistungile. Vaatamata sellele ei täitnud maakohus kohtuistungil selgitamiskohustust ega arutanud asja ammendavalt.
4.2.Maakohus leidis ekslikult, et kuigi kostja eksis ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 3 numbrilise viitega (st kostja on ekslikult viidanud kaks korda TLS § 88 lg 1 p-le 3), ei toonud see kaasa ülesütlemisavalduse toimetust. Selline järeldus on vastuolus kohtupraktikaga (TalRnKo 22.06.2011, 2-10-48119).
4.3.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et asjaolusid arvestades ei saanud kostja poolt hagejale hoiatuse tegemist eeldada. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena. Hageja töötas kostja juures pea kaheksa aastat, mille jooksul kostjal ei olnud hagejale ühtegi töödistsipliiniga seotud etteheidet.
4.4.Lepingu ülesütlemist ei saa õigustada suure mainekahjuga, sest kostja ei ole sellele ülesütlemisavalduses tuginenud. Samuti ei vastuta töötaja selle eest, mida ajakirjanduses kostja kohta avaldatakse.
4.5.Hageja sai pärast maakohtu otsusega tutvumist teada, et kohtunik Reena Undresti vend Mihkel Undrest kuulus veel 2022. aastal RMK nõukogusse. Hageja hinnangul ei võinud maakohtus asja arutanud kohtunik Reena Undrest seda tsiviilasja selle tõttu menetleda ning oleks pidanud ennast TsMS § 23 p 7 alusel taandama. Menetlus mitte üksnes ei pea olema, vaid peab ka näima aus ja õiglane.
4.6.Maakohus jättis kostja õigusabikulu ekslikult hageja kanda. Vabariigi Valitsuse 09.01 2007. a määrusega nr 4 kinnitatud RMK põhimääruse § 1 järgi on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. RMK on haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 mõttes. Vaidlus töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse üle ei välju kostja ehk RMK põhiülesannete raamidest, mistõttu puudus vajadus välise õigusabi kasutamiseks. Oma põhitegevusega seonduva kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
8.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas tööandja võis töölepingu ilma töötajat eelnevalt hoiatamata erakorraliselt üles öelda.
6
2-23-10383
8.1.Riigikohus on selgitanud, et TLS § 88 lg 1 annab tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles juhul, kui töötaja on tööandja eelnevast hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 esimene lause). Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seejuures peab tööandja hoiatuses selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s. o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata, samuti juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (RKTKo 21.06.2017, nr 3-2-1-6517, p 18).
8.2.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei ole kontrollinud nõuetekohaselt kõiki töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldusi TLS § 88 lg 1 järgi. Maakohus tuvastas, milliste hageja rikkumiste tõttu kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles ning et hageja pani talle etteheidetavad teod toime. Maakohtu hinnangul olid hagejale etteheidetavad teod käsitatavad töösuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena, mille puhul ei saanud mõlemapoolseid huve järgides töösuhte jätkamist eeldada.
8.3.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et asjaolusid arvestades ei võinud hageja kostjalt eelnevat hoiatamist oodata. Kõik töölepingu rikkumised, mille maakohus tuvastas ja hagejale ette heitis, seonduvad kontrollfunktsiooni täitmisega. Eelkõige jättis hageja täitmata kohustuse kontrollida tööde käigus töövõtja tööde kvaliteeti ja kohustuse kontrollida enne tööde vastuvõtmist looduses tööde vastavust lepingutingimustele.
8.4.Põhjendatud on maakohtu hinnang, et hageja ei kontrollinud tööde tegemise ajal, s.o ajavahemikul 20.02.2023–15.03.2023 töövõtjat piisava sagedusega. Vaidlust ei ole selles, et hageja andis tööobjekti töövõtjale üle 20.02.2023. Hankedokumendi p-i 4.5 ja töövõtulepingu p-i 5.1. kohaselt oli tööde lõpptähtaeg 30.11.2023, seejuures raietööd kraavidel K-1, K-2, K16, K-20, K-21, K-22, K-23 ning ligipääsudel kraavidele K-1 ja K-16 tuli teha hiljemalt 15.03.2023. Seega oli töövõtjal esimese etapi tööde teostamiseks aega 23 päeva. Esimese kontrollkäigu tööobjektile tegi hageja 09.03.2023, st 17 kalendripäeva hiljem, kui esimese etapi tööde valmimise tähtajani oli jäänud veel 6 kalendripäeva.
8.5.Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu et ta ei kontrollinud enne tööde vastuvõtmist looduses tööde vastavust lepingutingimustele, kuid on seda selgitanud asjaoluga, et tööd võeti vastu etapiviisiliselt ning et enne lõplikku vastuvõtmist oleks ta töid looduses kontrollinud. Kolleegiumi hinnangul ei vabanda hageja esile toodud asjaolu rikkumist.
8.6.Hageja avaldas oma seletuskirjas tööde vastuvõtmise kohta järgmist (dtl 34): „Ja kuna tööde vastuvõtmisel peab igat etappi kontrollima ja paisude ehitusel peab igal juhul kõik paisukohad (kõik kraavid) läbi käima, siis paisude kontrollimisel oleks välja tulnud ka puudused teistes töölõikudes, aga kuna töövõtja on eelnevalt teinud töid kvaliteetselt ja ilma vigadeta, siis sai töövõtjat usaldatud, akt vormistatud ja ootama jäädud linnurahu lõppu.“ Kolleegium märgib, et ka tööde etapiviisilisel vastuvõtmisel hakkavad vastuvõtmisega seotud tagajärjed, nagu pretensioonide esitamise aeg, kulgema alates vastava etapi vastuvõtmisest (vt ka lepingu p 5.2, dtl 73). Seega asjaolu, et ka järgmise etapi vastuvõtmisel oleks saanud eelmist etappi kontrollida, ei vabanda tööde vastuvõtmisesse kergekäelist suhtumist.
7
2-23-10383
8.7.Kontrollifunktsiooni täitmine seondub tööandja jaoks usaldusega töötaja vastu. Selle ülesande puudulik täitmine või täitmata jätmine ei pruugi tööandjale sageli kuidagi ilmneda, välja arvatud olulise kahju tekkimisel ja tagantjärele, nagu praegusel juhul. Tööandjalt ei saa oodata, et ta teeks kontrollifunktsiooni täitmise üle omakorda väga põhjalikku kontrolli, sest sellel puuduks majanduslik sisu. Praegusel juhul kahjustas töötaja rikkumine, kontrollifunktsiooni peaaegu täielik täitmata jätmine oluliselt tööandja usaldust töötaja vastu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et sellises olukorras ei saanud tööandja eeldada, et töötaja parandab oma käitumist ja saab taas tööandja usalduse vääriliseks.
9.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et ülesütlemisavaldus on toimetu, sest selles on viidatud valedele sätetele. Ülesütlemisavalduse on kostja viidanud nii TLS § 88 lg 1 p-le 3 kui TLS § 88 lg-le 3 ja lõpuks leidnud, et tööleping öeldakse üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS § 88 lg-s 1 esitatud töölepingu lõpetamise aluste kataloog ei sisalda eraldi alust selle kohta, kui töötaja rikub oma töökohustusi ning tööandjalt ei saa oodata töötaja eelnevat hoiatamist. Selline alus tekib TLS § 88 lg 1 p 3 ja TLS § 88 lg 3 koostoimes. Mõningane ebamäärasus viitamises ei mõjutanud praegusel juhul ülesütlemisavalduse toimet, oluline on, et töötaja võis aru saada, et temaga lõpetatakse tööleping töökohustuste rikkumise tõttu ilma eelneva hoiatuseta.
10.Kolleegium ei nõustu hageja vastuväitega, et kohtuasja menetles ebaseaduslik kohtukoosseis, kuivõrd maakohtu kohtuniku vend oli kuni 2022. aastani RMK nõukogu liige. Taandamise aluseid TsMS § 23 lg 1 p 7 järgi on mõistetud pigem konservatiivselt, mitte igasugune seotus lähisugulase kaudu ei ole muu asjaolu, mis annaks alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on näiteks leidnud, et ainuüksi asjaolu, et kohtuniku abikaasa töötab mõnda menetlusosalist esindavas advokaadibüroos, ei anna alust kohtuniku taandamiseks asjas, kus üht pooltest esindab selle advokaadibüroo teine advokaat. Taandamiseks tuleks esile tuua, et kohtuniku abikaasa on osalenud poole esindamisel või nõustamisel selles kohtuasjas, või muud asjaolud, mis annavad alust arvata tema seotust konkreetse kohtuasjaga ja võimalust mõjutada otsuse tegemisel oma abikaasast kohtunikku (RKTKo 28.04.2014, 3-2-1-23-14, p 14). Kolleegiumi hinnangul on selle praktika valguses ilmne, et maakohtuniku erapooletuses (TsMS § 23 p 7) ei olnud alust kahelda.
11.Kolleegium leiab, et hageja ei saa apellatsioonimenetluses tugineda selgitamiskohustuse rikkumisele, kuivõrd ta ei ole väitnud, et sellega seoses oleks jäänud tal mõni tõend või väide esitamata. Seega ei esine menetlusnormi olulist rikkumist TsMS § 652 lg 5 mõttes. Menetlusnormide rikkumine ei olnud ka see, et maakohus määras asja läbivaatamisele kohtuistungil, kuid ei jaganud istungil pooltele ulatuslikke selgitusi. Selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest, kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid (vt nt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19).
12.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis õigusabikulu ekslikult hageja kanda kostja, kuigi kostja on sisuliselt haldusorgan. Kohtupraktikas ei ole leitud, et tsiviilasjas võiks jätta haldusorgani õigusabikulud vastaspoolelt välja mõistmata (RKTKm 01.06.2016, 32-1-39-16, p 12, erinevalt halduskohtumenetlusest, vt RKHKo 19.04.2016, 3-3-1-83-15, p 19). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kolleegium jätab apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS §-de 174 ja 175 järgi määrab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostja kulunimekirja alusel. 8
2-23-10383
14.Kostja kandis ringkonnakohtu menetluses õigusabikulusid 2490 eurot. Kostjate lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot käibemakstuta vastab advokaaditeenuse keskmisele hinnale. Kostja esindaja ajakulu oli 13 tundi ja 50 minutit. Arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, on see vajalik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.