Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-10484
Tsiviilasi
XX hagi myWorld Estonia OÜ (endise ärinimega Lyoness Eesti OÜ) vastu õiguse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.09.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja XX apellatsioonkaebus; 3500 eurot tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody Kostja (vastustaja): myWorld Estonia OÜ (endise ärinimega Lyoness Eesti OÜ, registrikood 12383118), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Maria Pihlak ja vandeadvokaadi abi Triin Toom Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20.09.2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.
3.Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 07.07.2017 Harju Maakohtule hagi myWorld Estonia OÜ (endise ärinimega Lyoness Eesti OÜ; kostja) vastu, milles palus tuvastada, et hagejal on õigus Lyoness lojaalsusprogrammi lepingu p-i 8.1.3. alusel sõprusboonuse arvestamisele Tradehouse OÜ värbamise eest Lyoness lojaalsusprogrammi. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt administreerib kostja Eesti turul üleilmset võrkturundusprogrammi Lyoness, mis pakub enda liikmetele partnerettevõtete juures oste sooritades soodustusi. Lyonessi liikmeid motiveeritakse võrgustikku laiendama läbi uute liikmete värbamise ning selle eest pakutakse värbajatele sõprusboonust.
3.Hageja liitus 19.07.2015 Lyonessi lojaalsusprogrammiga (programm) ja on kliendi staatuses. Hageja sõlmis 19.07.2017 Lyoness lojaalsusprogrammi lepingu (edaspidi Lyoness leping) ja lepingu alusel on hagejal võimalik partnerettevõtte käest oste sooritades saaa liikmehüvesid, milleks on kliendikaardi (Cashback kaart) kasutamine ja ostupunktide (Shopping Points) teenimine. Kliendistaatuse hüve juurde kuulub sõprusboonuse teenimine, mida liikmed teenivad uute liikmete programmi toomise eest.
4.Pärast Lyonessiga liitumist alustas hageja aktiivselt uute liikmete värbamisega Lyonessi lojaalsusprogrammi. Hageja kontaktist alguse saanud ja aktiivse tegevuse tulemusena liitus Tradehouse OÜ 01.09.2016 Lyonessi lojaalsusprogrammiga ja hakkas seal mh partnerettevõttena enda tooteid pakkuma. Kuivõrd hageja värbas Tradehouse OÜ lojaalsusprogrammi, on tal õigus teenida Lyonessi lepingu alusel kliendina Tradehouse OÜ ja selle poolt värvatud liikmete ostudelt kuni 0,5% sõprusboonust. Kostja keeldub hagejale sõprusboonust arvestamast ja tasumast.
5.Kostja väitel liitus Tradehouse OÜ Lyonessiga küll juba 28.06.2013, kuid see ei takistanud ettevõtte uuesti liitmist, kui tegelikkuses on ettevõte Lyonessi süsteemis passiivne. Lyoness lepingu p 11 võimaldab passiivse liikme liitmist, st sellist liiget on võimalik aktiivseks teha. Sellisel juhul saab liikme aktiivseks teinud isik uueks soovitajaks. Kuigi Tradehouse OÜ ei ole märkinud hagejat soovitajaks, siis tegelikult on Tradehouse OÜ liitunud Lyonessi lojaalsusprogrammiga hageja töö tulemusel. Lyoness lepingu säte, mille kohaselt saab isik olla soovitaja vaid siis, kui uus liige ta soovitajaks nimetab, on tüüptingimus, mida tuleb tõlgendada hageja kasuks ja kostja kahjuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1, § 39 lg 1 järgi. Hageja kasuks on tõlgendus, mille kohaselt saab värbaja isikut tõendada ka teiste tõenditega kui uue liikme teavitus. Lisaks on see tingimus tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 järgi, kuna piiratakse ebamõistlikult hageja õigust kasutada teisi tõendeid. Kostja käitub hea usu vastaselt, kui eitab Tradehouse OÜ liitmiseks nõusoleku andmist.
6.Hagi on esitatud õige kostja vastu, sest Lyonessi lepingu teiseks pooleks on kostja. Lepingu preambuli p-i A kohaselt on Lyonessi lepingu lepingupartneriks küll Lyoness
Europe AG (Šveitsi äriühing), kuid sellele järgneva lause kohaselt on selleks Eestis kostja. Viidatut kinnitab asjaolu, et Lyonessi lepingu sõlmimisel ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamisel on hageja suhelnud üksnes kostjaga. Kostja peab ennast ka ise lepingupooleks. Varasemates vaidlustes on kostja tunnistanud enda lepingupoole staatust ja seda kinnitanud ka kohtumenetlustes. Näiteks esitas kostja hagi partnerettevõtte Turu Auto OÜ vastu, milles kinnitas, et just tema on sõlmitud lepingu pooleks. Sama on kostja kinnitanud ka tsiviilasjades nr 2-17-3156, 2-16-5131, 2-16594, 2-15-18688 ja 2-15-13639. Kostja on sõnastanud lepingud tahtlikult selliselt, et vastavalt olukorrale lugeda ennast lepingupooleks või hoopis kolmandaks isikuks, kes ei vastuta millegi eest. Juhul, kui kostja soovib ise olla hageja rollis, tunnistab lepingupoole staatust, vastupidises kohtuasjas aga eitab seda.
7.Asjakohane ei ole kostja väide, et kostja sõprusboonuse arvestamisega ei tegele ning pöörduma peab Lyoness Europe AG poole. Hageja õiguskaitsevahendite kasutamise õigust ei mõjuta see, kas kostja opereerib isiklikult sõprusboonuse arvestamise aluseks olevat tarkvara või mitte, kuivõrd Eesti tegevustes on Lyoness Europe AG esindajaks ja hageja lepingupartneriks kostja. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hagi on esitatud vale kostja vastu ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata, lisaks ei allu asi Eesti kohtule ega kohaldu Eesti õigus vaid Šveitsi õigus. Hageja on sõlminud kaks lepingut: Lyoness lepingu (19.07.2015 Lyoness lojaalsusprogrammi leping) ja Lyconet lepingu (30.07.2015 Lyconet turustusprogrammiga liitumise leping). Lepingutes tuleneb otseselt, et hageja sõlmis lepingu Lyoness Europe AG-ga, keda esindab Eestis kostja. Kostja ei opereeri tarkvara, mille alusel toimub liikmete hüvede ja sõprusboonuse arvestamine. Hagi rahuldamise korral ei saa kostja arvestada ega maksta hagejale tasu. Asjas tuleks kohaldada Lyconet lepingu p-i 16.1 järgi Šveitsi õigust.
10.Eeldused Tradehouse OÜ värbamise eest sõprusboonuse arvestamiseks ei ole täidetud. Tradehouse OÜ ei liitunud hageja soovitusel Lyoness programmiga ega ole märkinud hagejat oma soovitajaks. Tradehouse OÜ liitus Lyoness programmiga ja sõlmis partnerettevõtte lepingu 28.06.2013 ja tema soovitajaks oli CC, kelle liikme number on ka soovitusel märgitud. Soovitaja vahetamine on võimalik (lepingu p 11), kuid hageja saanuks olla soovitaja vaid siis, kui Tradehouse OÜ oleks kostjale vastava avalduse teinud. Sellist avaldust tehtud ei ole.
11.Soovitaja vahetamise tingimus kui tüüptingus ei ole tühine ega ebaselge. Tegemist on väga selge sõnastusega ja praktikas on ka aset leidnud, et soovitajat vahetatakse. Tradehouse OÜ kui liikme õigus on otsustada, kes teenib tulevikus sõprusboonust tema liikmeks olemisest. Esimese astme kohtu otsus
12.Harju Maakohtu 20.09.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis rahuldamata kostja 25.02.2019 taotluse 18.02.2019 istungi protokolli parandamiseks.
13.Ebaõige on kostja seisukoht, et vaidlusalusele lepingule kohaldub Šveitsi õigus. Hageja tugines hagis Lyonessi üldtingimustele (I kd, tl 8-11), mis kohalduvad hagejaga sõlmitud lepingule ja soovis tuvastada, et tal on õigus saada sõprusboonust. Märgitud üldtingimuste p-i 18.7 järgi kohaldatakse lepingulistele suhetele Eesti õigust. Märgitud õiguse kohaldamisele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 22.12.2017 tehtud määruses. Kuna samas lahendis on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et vaidlus allub Eesti kohtule, siis on need juhised maakohtule siduvad TsMS
§ 463 lg 2, § 658 lg 2, § 659 järgi. Seega puudub kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.
14.Lyonessi üldtingimuste p 1 sätestab järgmist: „Lyoness Europe AG, asukohaga Bahnhofstraße 22, CH-9470 Buchs, ja registrikoodiga CH 170.3.026.427-4 St. Galleni kantoni äriregistris, on ostukogukonna pidaja, mis võimaldab osalejatel (edaspidi „Liikmed“) saada kaupade ja teenuste ostmise teel Lyoness’i Partner-ettevõtete (edaspidi „Partnerettevõtted“) juures soodustusi (edaspidi „Lyoness’i lojaalsusprogramm“). Liikmete lepingupartneriks on seega Lyoness Europe AG (edaspidi „Lyoness“). Lyoness’i esindab Eestis Lyoness Eesti OÜ, Laeva 2, Tallinn 10111 (edaspidi „Lyoness Eesti“).“ Kostja registriandmetest nähtuvalt on kostja iseseisev äriühing ega ole Lyoness Europe AG filiaaliks ning tema tütarühinguks. Seega on tegemist kostja ja Lyoness Europe AG puhul iseseisvate juriidiliste isikutega ning kostjat ei saa pidada Lyoness Europe AG-ks.
15.Tsiviilasjas nr 2-16-5149 tehtud tagaseljaotsuses (I kd, tl 43-44) toodud vaidluse asjaolud ei ole sarnased käesoleva hagi asjaoludega. Tagaseljaotsuses kirjeldatud hagi asjaoludest nähtub, et tegemist on kahe äriühingu vahelise agendilepingust ning programmi müügilepingust tuleneva vaidlusega, mitte Lyoness lepingust tuleneva liikme vaidlusega saada sõprusboonust Lyoness lepingu p-de 4.2 ja 8.1.3 järgi. Ebaõige on hageja arvamus, et Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambulast tulenev regulatsioon on samane nende tingimustega, mis tuleneb Lyonessi tingimustest, millele hageja tugineb. Lyonessi tingimustest ei nähtu, et lepingu sõlmiks kostja enda nimel liikmega, küll aga Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambula p-i B kohaselt sõlmib kostja enda nimel lepingu partnerettevõttega ja seda vastavalt p-s B nimetatud konkreetsete tehingute osas. Nii on täiesti erinevad hagejaga sõlmitud Lyonessi lepingu p –s A toodud sisu, mille järgi on lepinguline suhe kliendi ja Lyoness Europe AG vahel, ja kostja viidatud Off-line partnerettevõtte kokkuleppe p-s B nimetatud sisu, kus vaid teatud tüüpi lepingud sõlmitakse vahetult kostjaga. Lisaks ei ole hageja tuginenud oma nõudes Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambula p-s B nimetatud tehingu sõlmimisele. Tsiviilasjas nr 2-16-5149 tehtud tagaseljaotsus ei kinnita hageja väidetud lepinguste samasust ja väidet, et kostja loeb end valikuliselt kord Lyoness lepingu pooleks ja kord mitte ja et ta peab/on pidanud end Lyonessi lepingu pooleks. Hageja poolt kohtule esitatud kostja üldtingimused, mille kohaselt kostja haldab ostukogukonda, mis võimaldab osavõtjatel kaupade ja teenuste ostmisel saada hüvesid (2018. märtsi versioon, II kd, tl 5-12), ei tähenda, et vaidlusalune Lyoness leping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel. Hageja ei ole kostja lepingu üldtingimuste alusel vaidlusalust hagi esitanud ning vastavatest tingimustest ei nähtu, et hagejal oleks võimalik üldtingimuste alusel sõprusboonust saada, mille saamise õigust soovib hagis hageja Lyoness lepingu p-i 8.3.1 järgi.
16.Lyoness tingimuste p-i A kohaselt on Lyonessi esindajaks Eestis kostja. Hinnates Lyoness lepingu p-i A sisu ning esitatud tagaseljaotsust, Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambula p-i B sisu, leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja väide, et Lyoness leping, millele tuginedes soovib hageja tuvastada, et tal on õigus saada sõprusboonust, on VÕS § 8 lg 1 järgi sõlmitud hageja ja Lyoness Europe AG vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Seda kinnitab ka asjaolu, et Lyoness lepingu p-i A järgi on Lyoness Europe AG-d nimetatud edaspidi Lyoness ja p-i 4.2. kohaselt sõlmib Lyoness ehk Lyoness Europe AG partnerettevõttega kokkuleppeid, mis võimaldavad Lyonessil, st Lyoness Europe AG-l, oma liikmetele nende ostude eest liikmehüvesid ja sõprusboonust pakkuda. Kostja vaid esindab Lyoness Europe AG-d Eestis TsÜS § 115 lg 1 järgi. Hageja saab sõprusboonuse õiguse tuvastamist nõuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja TsÜS § 115 lg 1 järgi Lyoness Europe AG-lt. Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel,
et hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei saa kohus poolte muudele väidetele ja esitatud tõenditele hinnangut anda.
17.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub 21.10.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks või teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Hagi on esitatud õige kostja vastu. Hageja sõlmis Lyonessi lepingu kostjaga. Lyonessi lepingu üldtingimuste p-st 1 tulenevalt on Lyonessi lepingu lepingupartneriks märgitud küll Lyoness Europe AG, kuid sellele järgneva lause kohaselt on selleks Eestis kostja. Lyonessi lepingu sõlmimisel ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamisel on hageja suhelnud üksnes kostjaga ja mitte kordagi Lyoness Europe AG-ga. Lisaks võttis kostja 2018. aasta märtsis vastu uued Lyonessi tüüptingimused, kus on sõnaselgelt tunnistanud, et just tema on Lyonessi lepingu pooleks. Uued tüüptingimused viitavad sellele, et vanades tüüptingimustes esinenud ebamäärast lepingupoole klauslit tuleb tõlgendada nii, et lepingupooleks on kostja. Seega on ebaõige kohtu arusaam, mille kohaselt on täiesti erinevad hagejaga sõlmitud Lyonessi lepingu p-s A toodud sisu ja Off-line partnerettevõtete kokkuleppe p-s B nimetatud sisu.
20.Kostja on mitmes tsiviilasjas kinnitanud, et kuigi ta on sõlminud liitumislepingu Lyoness Europe AG nimel ja ei ole ennast sõnaselgelt nimetanud lepingupooleks, on just tema lepingupooleks (vt tsiviilasjad nr 2-16-5149, 2-17-3156, 2-16-5131, 2-16-594, 2-15-18688 ja 2-15-13639). Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole tagaseljaotsuses toodud vaidluse asjaoludel käesoleva hagi asjaoludega ühtegi sarnasust. Kuivõrd kostja ei tegele iseseisvalt muu tegevusega kui Lyoness Europe AG äritegevusega Eestis, ei ole õige ka maakohtu seisukoht, et eelnimetatud vaidlused ei ole kuidagi seotud Lyoness Europe AG-ga. Kostja on sõnastanud kõnealused lepingud tahtlikult selliselt, et vastavalt olukorrale lugeda ennast lepingupooleks või hoopis kolmandaks isikuks, kes ei vastuta millegi eest. Vastustaja seisukoht
21.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta hindamata apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud uue asjaolu (apellatsioonkaebuse p 2.2 viide hageja väidetavale suhtlusele kostjaga enne lepingu sõlmimist). Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
23.Maakohus on otsust tehes tuginenud sõnaselgelt lepingu tekstist nähtuvale, mille kohaselt on lepingu pooleks Lyoness Europe AG. Lepingulisi kohustusi võttis Lyoness Europe AG, mitte kostja. Ebaõige on hageja järeldus, et kostja on lepingupooleks seetõttu, et samas lepingu punktis on viidatud kostjale kui Lyoness Europe AG esindajale Eestis. Juriidilise isiku esindaja nimetamine lepingus ei tee temast lepingu
osapoolt. TsÜS § 121 lg 3 kohaselt esindaja ei vastuta kolmanda isiku ees esindatava kohustuste eest. Kostja emaühingu näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga, keda Eestis esindab kostja. Kostja on seega volitatud tegema Lyoness Europe AS nimel tehinguid, kuid nendest tehingutest tulenevate võimalike kohustuste kandjaks on siiski esindatav, st Lyoness Europe AG.
24.Eeltoodust tulenevalt ei saa lepingu teksti mõista selliselt, et lepingu pooleks on kostja.
25.Apellatsioonkaebuses esitatud uuele väitele, et vaidlusaluse lepingu sõlmimisel suhtles hageja kostjaga, vaidleb kostja vastu. Kostja märgib, et tegelikkuses sõlmis kostja lepingu Lyoness Europe AG veebilehel täites seal oleva automaatse vormi ja mingisugust suhtlust hagejal kostjaga ei olnud enne ega pärast lepingu sõlmimist. Ringkonnakohtu hinnangul, isegi, kui suhtlus hageja ja kostja vahel oleks toimunud, ei muudaks see kostjat lepingupooleks. Kostjal oli õigus Lyoness Europe AG-d Eestis esindada ja sellest tulenevalt ka hagejaga suhelda, ilma et ta muutuks sellest lepingu pooleks.
26.2018. aasta märtsis vastu võetud kostja üldtingimused, millele hageja viitab, ei reguleeri kostja ja hageja vahelist väidetavat õigussuhet. Lisaks ei reguleeri need ka sõprusboonust, mis on hageja nõude alus. Seega ei saa kostja üldtingimused, milles ei ole sõprusboonuse olemasolule ühtegi viidet, olla asjakohased hageja nõude lahendamisel.
27.Samuti on vaidluse lahendamisel asjakohatud kostja ja tema partnerettevõtete vahelised kohtuvaidlused, millele hageja on viidanud. Neil vaidlustel puuduvad sarnasused käesoleva vaidlusega, kuivõrd need vaidlused tuginevad partnerettevõtetega sõlmitud lepingutele. Hageja ei ole partnerettevõte, vaid tugineb oma nõudes kliendilepingule. Vaidlust ei ole, et tegemist on erinevate lepingutega. Kostja ja Lyoness Europe AG on erinevad isikud, kes osalevad ka erinevat liiki õigussuhetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
29.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.