Muud › Muud hagiasjad

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse varasem käik Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, leides, et tuvastushagiga ei ole võimalik hagejal taotletud eesmärki saavutada. Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt allub vaidlus Eesti kohtule ja tuvastushagi on lubatav (22.12.17 määrus, p 15, 16, I kd lk 91-93). Maakohus võttis seejärgselt hagi menetlusse. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (terviktekst 25.07.18, I, kd lk 157) Kostja (alates 21.02.18, ärinimi myWorld Eesti OÜ) administreerib Eesti xl üleilmset võrkxndusprogrammi X, mis pakub enda liikmetele partnerettevõtete juures oste sooritades soodustusi. Xi liikmeid motiveeritakse võrgustikku laiendama läbi uute liikmete värbamise ning selle eest pakutakse värbajatele sõprusboonust. X lojaalsusprogrammi edukuse ja eluvõimelisuse võtmeks selle liikmete aktiivne tegevus uute liikmete värbamisel. Hageja liitus 19.07.15 Xi lojaalsusprogrammiga (programm) ja on kliendi staatuses. Hageja sõlmis 19.07.17 X lojaalsusprogrammi lepingu (edaspidi X leping) ja lepingu alusel on hagejal võimalik partnerettevõtte käest oste sooritades sada liikmehüvesid, milleks on kliendikaardi (Cashback kaart) kasutamine ja ostupunktide (Shopping Points) teenimine. Kaardiga oste sooritades saavad kliendid 5% soodustust, mis tagastatakse kliendile. Ostupunkte teenivad kliendid parterettevõtte juures oste sooritades ning saavad nendega tasuda eripakkumiste juures. Kliendistaatuse hüve juurde kuulub sõprusboonuse teenimine, mida liikmed teenivad uute liikmete programmi toomise eest. Sõprusboonust teenivad kliendid kuni 0,5% ja seda enda poolt värvatud ja omakorda värvatud liikmete ostudelt (kahe astme ostudelt). Nii on hageja liitunud programmiga kliendina, kes saab partnerettevõtete käest oste sooritades kliendihüvesid ja keda motiveeritakse programmi uute liikmete värbamiseks sõprusboonusega. Tradehouse OÜ oli liige 2013.a., kuid ta oli passiivne. X lepingu p 11 võimaldab passiivse liikme liitmist, st sellist liiget on võimalik aktiivseks teha. Siis saab uueks soovitajaks too liige, kes ta aktiivseks tegi. Tradehouse ́il puudus igasugune aktiivne tegevus 2013.a. alates kuni tema uuesti liitumiseni 2016.a. Tradehouse OÜ liitus 01.09.16 Xiga ja kostja teavitas seda avalikkuses. Tradehouse OÜ liitus X programmiga hageja aktiivse töö tulemusena ja hakkas partnerettevõttena tooteid pakkuma ja värbas ise kliendid programmi, väljastas cb kaardid ja võimaldas teenida ostupunkte. Värbamine käis kostja teadmisel, kostja aitas sellele kaasa, andes tehnilist nõu, osales koosolekutel, samas ei ole kostja nõus sellega, et hageja saaks sõprusboonust.

2 (10)

Hagejat tuleb pidada Tradehouse’i soovitajaks – tema tegevuse tulemusena liitus Tradehouse Xi lojaalsusprogrammiga ja on Tradehouse’i soovitaja. Kuigi Tradehouse pole märkinud hagejat soovitajaks, kuid tegelikult on Tradehouse liitunud vaid hageja töö tulemusel. X lepingu säte, mille kohaselt saab isik olla vaid soovitaja siis kui uus liige ta soovitajaks nimetab, on tüüptingimus, mida tuleb tõlgendada hageja kasuks ja kostja kahjuks VÕS § 35 lg 1, 39 lg 1 järgi. Seega tuleb nõuet, mille kohaselt saab isik olla uue isiku soovitaja ainult siis, kui uus liige ta soovitajaks nimetab, tõlgendada nii, nagu hagejaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sätte sisu kahtluse korral tuleb sätet tõlgendada kostja kahjuks. Soovitaja isikut võib lisaks liikmepoolsele nimetamisele tõendada ka teiste tõenditega. Xi lepingu sätted ei välista soovitaja isiku kindlakstegemist teisel viisil ja teiste tõendite alusel. See on põhjendatud, kuna vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isik teeb ära töö ja värbab Xi süsteemi uue liikme, kuid uus liige teda mingil põhjusel soovitajaks ei nimeta ja värbaja jäetakse sõprusboonusest ilma. Värbaja isikut võib tõendada ka teiste tõenditega kui ainult uue liikme vastav teavitus. Värbaja isiku tõendamise viisi puhul tuleb VÕS § 39 lg 1 alusel eelistada sellist lepingu tõlgendust, mis on hageja kasuks. Hageja kasuks on tõlgendus, mille kohaselt saab värbaja isikut tõendada ka teiste tõenditega kui uue liikme teavitus. Selline tõlgendus välistab olukorra, kus liige värbab uue liikme, kuid temast mittesõltuvatel põhjustel uus liige teda soovitajaks ei nimeta. Tõlgendus ei kahjusta kostja positsiooni. Lepingu tingimus on ebatavaline ja arusaamatu ja hageja ei võinud selle olemasolu mõistlikkuse põhimõttest oodata ja tingimus, mille kohaselt saab soovitaja isikut tõendada üksnes uus liige, ei ole saanud VÕS § 37 lg 3 järgi Xi lepingu osaks nõue. Lisaks on see tingimus tühine VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi, kuna piiratakse ebamõistlikult hageja õigust kasutada teisi tõendeid. Hagejal oli Tradehouse’i värbamisel kostja nõusolek. Hageja võis Tradehouse’i värvata Xi liikmeks kostja kirjalikul nõusolekul (lepingu p 1.2, p 3.4.d). Kuna Tradehouse on oma kaupu lõpptarbijale müüv jaekaubandusega tegelev ettevõtte, võis hageja viimast värvata üksnes kostja kirjalikul nõusolekul. Värbamiseks oli olemas hagejat assisteerinud isikul X Xl vastav nõusolek ja tema kinnitas nõusoleku olemasolu oma 15.03.2016 kirjas hagejale. X X sai nõusoleku kostja endiselt juhatuse liikmelt X Xlt. Isegi kui kostja ei oleks otsest nõusolekut andnud, on ta teinud seda kaudselt ehk teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Nimelt oli Tradehouse’i värbamise teemal olnud poolte vahel mitu suhtlust kirjade teel, kohtumised kostjaga, sh räägiti ja arutleti kostja juhatuse liikme X Xga Tradehouse’i ja Xi süsteemide ühildamisest koosolekutel. Kostja käitumine on selline, et mõistlik isik võis X X tegevusest järeldada viimase nõusolekut Tradehouse’i värbamiseks. Seega võis kostja võis anda nõusoleku ka teises vormis kui kirjalikult TsÜS § 78 lg 1, VÕS §13 lg 3 mõttes. Tahteavalduste muul viisil kui kirjalikult esitamine on Xi lepingu p-s 18.3 ka otseselt ette nähtud (SMS-i või e-post). Igal juhul oleks kirjalikule vormile tuginemine VÕS § 6 lg 1 alusel hea usu vastane, kui teises vormis on mitmel korral nõusolek antud, nagu antud juhul seda kostja ülalkirjeldatu kohaselt teinud on. Kostja käitub hea usu vastaselt, kui eitab Tradehouse’i liitmiseks nõusoleku andmist. Tegemist on õiguste kuritarvitamisega. Kostja tekitas tegevusega hagejas mulje, et ta on nõus Tradehouse’i värbamisega, lastes hagejal töö ära, kuid pärast ettevõtte liitumist väidab, tegelikult ei olnud värbamisega nõus. 3 (10)

Seega on täidetud Xi lepingust tulenevad sõprusboonuse arvestamise eeldused Tradehouse’i värbamise eest – hageja on Tradehouse’i soovitaja ja hagejal oli selleks kostja nõusolek. Hagejal on õigus sõprusboonuse arvestamisele tagantjärgi alates Tradehouse’i liitumise hetkest ehk 01.09.2016, kuid kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajani hagejale sõprusboonust arvestanud. Kuna sõprusboonuse arvestamise eeldused Tradehouse’i toomise eest olid täidetud juba 01.09.2016, tuleb hagejale sõprusboonust arvestada alates sellest hetkest. Viimane on kooskõlas ka Xi lepingu p-ga 8.1.16, mille kohaselt arvestatakse sõprusboonust alates uue liikme värbamise hetkest. Hagi on esitatud õige kostja vastu, sest Xi lepingu teiseks pooleks on kostja. Lepingu preambuli p A kohaselt on Xi lepingu lepingupartneriks küll X x AG (Šveitsi äriühing), kuid sellele järgneva lause kohaselt on selleks Eestis kostja ehk x OÜ (endise nimega X Eesti OÜ). Viidatut kinnitab asjaolu, et Xi lepingu sõlmimisel ning sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamisel on hageja suhelnud üksnes kostjaga ja kordagi mitte selle Šveitsi emaettevõttega. Antud asjaolu ei ole kostja ka vaidlustanud. Kostja peab ennast ka ise lepingupooleks. Varasemates vaidlustes on kostja tunnistanud enda lepingupoole staatust ja seda kinnitanud ka kohtumenetlustes. Nimelt ei märgi kostja ennast partnerettevõtete liitumislepingus üheselt lepingupooleks, vaid üksnes Šveitsi emaettevõtte X X AG esindajaks - nii on antud lepingus märgitud, et lepingupooleks on X X AG nimel X Eesti OÜ. Samas on kostja aga mitmes tsiviilasjas kinnitanud, et kuigi ta on sõlminud liitumislepingu X X AG nimel ja ei ole ennast sõnaselgelt nimetanud lepingupooleks, on just tema siiski selleks. Näiteks esitas kostja hagi partnerettevõtte X X OÜ vastu, milles kinnitas, et just tema on sõlmitud lepingu pooleks. Sama on kostja kinnitanud ka tsiviilasjades nr 2-17-3156, 2-16-5131, 2-16-594, 2-15-18688 ja 2-1513639. Sarnaselt on üles ehitatud ka Xi leping, mille kohaselt esindab kostja enda Šveitsi emaettevõtet X X AG Eestis. Kuna ka kostja ise on kinnitanud, et ta on sarnase sõnastusega lepingu pooleks, puudub ka käesoleval juhul alus teistsuguseks tõlgenduseks. Kostja on sõnastanud kõnealused lepingud tahtlikult selliselt, et vastavalt olukorrale lugeda ennast lepingupooleks või hoopis kolmandaks isikuks, kes ei vastuta millegi eest – juhul kui kostja soovib ise olla hageja rollis, tunnistab lepingupoole staatust; vastupidises kohtuasjas aga eitab seda. Asjakohatu on kostja väide, et tal ei ole võimalik teostada tasude arvestamist ja hagejale tasumist. Hagi rahuldamiseks ei ole oluline, kas tulenevalt kostja ja X X AG omavahelisest tööjaotusest on sõprusboonuse arvestamine kostja või X X AG pädevuses. X X AG on välismaa äriühing, mis peab Eestis tegutsemiseks registreerima filiaali (ÄS § 384 lg 1) või asutama tütarühingu Eesti seaduste kohaselt. Äriregistri andmetel kuulubki kostja Xi kontserni, kusjuures selle otseseks omanikuks on UAB X Lietuva. Xi üldtingimustes on kinnitatud, et X X AG esindajaks Eestis on kostja. Mõistlik isik mõistab seda nii, et kõik Xi lepinguga seotud vaidlused ning küsimused sõprusboonuse arvestamise kohta lahendab kostja. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, et kostja sõprusboonuse arvestamisega ei tegele ning pöörduma peab X X AG poole. Hageja õiguskaitsevahendite kasutamise õigust ei mõjuta see, kas kostja opereerib isiklikult sõprusboonuse arvestamise aluseks olevat tarkvara või mitte, kuivõrd Eesti tegevustes on X X AG esindajaks ja hageja lepingupartneriks kostja. Kokkuvõtvalt leiab hageja, et tal on õigus boonuspunkte saada. Seda reguleerivad X lepingu p

värbajaks ehk soovitajaks tema värbamiseks oli kostja nõusolek. Tradehouse OÜ muutus aktiivseks tänu hageja tööle. Hageja palub tuvastada, et tal on õigus X lepingu p 8.1.3. alusel sõprusboonuse arvestamisele myWorld Estonia /Tradehouse OÜ värbamise eest X lojaalsusprogrammi. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED (I kd lk 145, II lk 21) Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale kostja vastu ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata, lisaks ei allu asi Eesti kohtule ega kohaldu Eesti õigus vaid Šveitsi õigus. Hageja on sõlminud kaks lepingut: X lepingu (19.07.15 X lojaalsusprogrammi leping) ja Lyconet lepingu (Lyconet xstusprogrammiga liitumise leping, 30.07.15). Need sõlmis hageja X X AG-ga, kuid hagi on ta esitanud myWorld Estonia (endise ärinimega nimega X Eesti OÜ) vastu, kes on vaid X X Ag esindaja Eestis; kostja ei opereeri ka tarkvara, mille alusel toimub likmete hüvede ja sõprusboonuse arvestamine; hagi rahuldamise korral ei saa kostja arvestada ega maksta hagejale tasu. Lepingutes tuleneb otseselt, et hageja sõlmis lepingu X X AG, keda esindab Eestis kostja. Arusaamatu, mis asjaoludel leiab hageja, et sõlmis lepingu kostjaga. Kostja arvates kohaldatakse asjas Lyconet kokkuleppe p 16.1 järgi Šveitsi õigust, hageja ei ole esile toonud nõuda õiguslikku alust. Eeldused Tradehouse OÜ värbamise eest sõprusboonuse arvestamiseks ei ole täidetud. Mõlemad lepingud, sõltumata milline õigus kohaldub, ei võimalda hagejale tasu maksmist. Selleks, et hageja saaks nõuda sõprusboonuse tasumist Tradehouse OÜ värbamise eest, on vajalik, et täidetud oleksid järgimised tingimused X lepingu p 8.1.3 ja 3.4.d järgi:  Potentsiaalne liige peab end liikmeks registreerima kostja varasema liikme soovituse tulemusel  Potentsiaalne liige peab teda soovitanud liikme oma soovitajaks märkima  Soovitajal ehk hagejal peab olema kostja kirjalik nõusolek liikme värbamiseks. Tradehouse OÜ ei liitunud hageja soovitusel X programmiga ega ole märkinud hagejat oma soovitajaks, puudus kostja nõusolek. Tradehouse OÜ ei registreerinud end kostja liikmeks hageja soovitusel, ta ei ole teinud avaldust soovitaja vahetamiseks. Viimane liitus myWorld Estonia OÜ-ga ja sõlmis partnerettevõtte lepingu 28.06.13 ja tema soovitajaks oli Angela Kivimaa, kelle liikme number on ka soovitusel märgitud. Kuigi soovitaja vahetamine on võimalik (lepingu p 11), kuid see on liikme õigus ja see ei saa olla xmaatne. Hageja saanuks olla soovitaja siis kui Tradehouse OÜ oleks myWorld Estoniale vastava avalduse teinud, mida et pole teinud. Soovitaja vahetamise tingimus kui tüüptingus pole tühine ega ebaselge (VÕS § 37). Tegemist on väga selge sõnastusega ja praktikas on see ka aset leidnud, et sooviajata vahetatakse. Nimelt on varasemalt hageja Xi liikme X Xi soovitajaks saanud just X Xi poolse soovitaja vahetamise 5 (10)

tulemusel. Et liikme soovitaja vahetamise õigus kuulub liikmele, on põhjendatud, vastasel korral on võimatu selgeks teha, kes soovitaja on. Vaid liige saab seda otsustada, keda ta peab oma soovitajaks. Tradehouse OÜ ei pea ega ole kohustatud olema Xi liige ja partnerettevõte. Tema kui liikme õigus on otsustada, kes teenib tulevikus sõprusboonust Tradehouse liikmeks olemisest. Ka ei ole tuvastatav, et just hageja tegevuse tulemusel oleks Tradehouse OÜ hakanud X teenuseid kasutama. Aktiivselt hakkas ta seda tegema pärast 02.03.16 kohtumist kostja juhatuse liikme X Xga. Seega ei pidanud Tradehouse OÜ hagejat soovitajaks, sõltumata kaks korda hagejaga kohtumisest, vaid otsustav tõuge oli kohtumine X Xga. Lepingu p 11 mõte on tagada, et oleks selge, kes on liikme soovitaja, et vältida vaidlusi nagu on püstitanud käesoleval juhul hageja. Seega on tingimus selge, mõistlik ja motiveerib liikmeid hoolsalt ja läbimõeldult käituma uute partnerettevõtete liitmisel. Kui tõlgendada tingimust nii nagu teeb seda hageja, siis võiksid kõik liikmed omavoliliselt olemasolevate ja potentsiaalsete partnerettevõtetega suhtlema ja hiljem ettevõtte liikmelisuse aktiveerides nõuda sõprusboonust. Absurdne oleks olukord, kus soovitajaks tuleks lugeda isikut, kes suhtles potentsiaalse partnerettevõttega ilma Xi teadmata ja kes ise ei soovi samal ajal soovitaja vahetamist. Tradehouse OÜ ei ole soovitaja vahetamise avaldust teinud ega nõusolekut andnud, siis on hageja nõue põhjendamata. Hagejal ei ole kostja nõusolekut liikmete värbamiseks. Hageja moonutab faktilist olukorda. Kostja pole kordagi 2015.a. augustis ega ka järgneval peerioodil andnud väidetava töö tegemise ajal hagejale mõista et hageja võiks pidada liitumise läbirääkimisi Tradehouse ́iga ning ilma viimase nõusolekuta viimase soovitajaks saada. Hageja tõendid kinnitavad seda, et hageja pole üldse kostja kontoriga ega töötajatega Tradehouse OÜ partnerettevõttena liitmise küsimuses suhelnud. X X, kes on väidetavast värbamisest teadlik, ei ole kostja töötaja ega esindaja olnud. Nii on täitmata Xi lepingu p 3.4.d, mille järgi oli Tradehouse OÜ värbamiseks vajalik kostja kirjalik nõusolek, mida pole X X kiri, kuna ta pole ei ostja esindaja ega töötaja. Nõusolekuna ei saa käsitleda ka asjaolu, et kostja juhatuse liige osales Tradehouse OÜ-ga kohtumisel. Arvestades, et Tradehouse OÜ oli juba X programmiga liitunud, oli juhatuse liikme jaoks oluline kohtumisel arutada tehnilisi küsimusi, mis takistasid tal teenuseid aktiivselt kasutada. X X ei teadnud ega pidanudki teadma, et hageja on kohtumisel eesmärgiga tuua kaasa Tradehouse OÜ soovitaja vahetamine. Nii tegutses hageja omal riisikol suheldes Tradehouse ́iga ja olles samal ajal täiesti teaduslik, millised eeldused peavad olema täidetud, et saavutada sõprusboonuse väljamaksmine. Kokkuvõtvalt:  puudus hagejal kostja kirjalik nõusolek Tradehouse Oü värbamiseks  Tradehouse OÜ ei ole esitanud avaldust soovitajaks vahetamiseks ega väljendanud seda soovi ka muul viisil, et tema soovitaja peaks olema hageja  hageja tegevus ei toonud kaasa Tradehouse OÜ liitumist X programmiga, mistõttu tuleb jätta hagi ka sisuliselt rahuldamata. Kohtu põhjendused

6 (10)

Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja liitus 19.07.15 X ́i lojaalsusprogrammiga (programm) ja on kliendi staatuses ja et hageja sõlmis 19.07.17 X lojaalsusprogrammi lepingu Xi üldtingimustel (lk 8jj, I kd, edaspidi X leping). Vaidlus Kohalduv õigus, kohtualluvus, kohase kostja küsimus Hageja leidis, et asjas kohaldub Eesti õigus, kostja leidis, et Šveitsi õigus. Hageja tugines hagis X ́i üldtingimustele (I kd lk 8-11), mis kohalduvad hagejaga sõlmitud lepingule ja soovis tuvastada, et tal on õigus saada sõprusboonust. Märgitud üldtingimuste p 18.7 järgi kohaldatakse lepingulistele suhetele Eesti õigust. Seega on ebaõige kostja seisukoht, et vaidlusalusele lepingule kohaldub Šveitsi õigus. Märgitud õiguse kohaldamisele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas 22.12.17 tehtud määruses (I kd lk 91-93). Kuna samas lahendis on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et vaidlus allub Eesti kohtule, siis on need juhised maakohtule siduvad TsMS § 463 lg 2, § 658 lg 2, § 659 järgi. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 (kohus ei ole pädev asja arutama). Hageja esitas tingimusliku kostja asendamise taotluse (hagi terviktekstis). Kohus selgitas eelmenetluses, et hageja valib, kelle vastu ta hagi esitab (lk 194, I kd 09.09.18 e-kiri, istungi protokoll 18.02.19, II kd lk 1p). Kuna pooltel tekkis vaidlus selle üle, kas kostja on õige isik, kelle vastu saab hageja käesolevas nõude esitada ja nad esitasid tõendeid vaidlusaluse küsimuse kohta, siis eeldab märgitud küsimuse lahendamine kohtu poolt tõendite hindamist, mida kohus saab teha vaid sisulises lahendis (otsuses). Selle tõttu ei pea kohus võimalikuks asja lahendada määrusega ja otsustada selle üle, kas hagi tuleb jätta läbi vaatamata või ei TsMS § 425 lg 1, § 423 lg 2 p 2 järgi, nagu taotles kostja. Hageja leidis, et X lepingu pooleks on kostja ja et kostja on pidanud end lepingu pooleks, mida kostja eitab. Selles tulenevalt leidis hageja, et ta on hagi esitanud õige kostja vastu. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohtule esitatud ja poolte poolt tuginetud X ́i üldtingimuste punkt 1 sätestab järgmist: „X X AG, asukohaga x, ja registrikoodiga CH 170.3.026.427-4 St. Galleni kantoni äriregistris, on ostukogukonna pidaja, mis võimaldab osalejatel (edaspidi „Liikmed“) saada kaupade ja teenuste ostmise teel X’i Partner-ettevõtete (edaspidi „Partnerettevõtted“) juures soodustusi (edaspidi „X’i lojaalsusprogramm“). Liikmete lepingupartneriks on seega X X AG (edaspidi „X“). X’i esindab Eestis X Eesti OÜ, Laeva 2, Tallinn 10111 (edaspidi „X Eesti“).“ Kostja registriandmetest nähtuvalt on myWorld Estonia OÜ (varasema nimega X Eesti) iseseisev äriühing ega ole X X AG filiaaliks ning tema tütarühinguks. Seega on tegemist kostja ja X X AG puhul iseseisvate juriidiliste isikutega ehk et kostjat ei saa pidada X X AG-ks.

7 (10)

Hageja esitas kohtule tagaseljaotsuse asjas nr 2-16-5149 (I kd lk 43-44), millest nähtuvalt oli selles asjas hagejaks X Eesti OÜ ja kostjaks Prime X OÜ. Tegemist on tagaseljaotsusega, millega asja sisuliselt ei lahendatud, see nähtub ka otsusest. Otsuse kirjeldava osa kohaselt oli selle vaidluse sisuks hageja ja kostja vahelisest agendilepingust tulenev võlg. Kirjeldusest nähtub, et hagejaks olnud X Eesti OÜ oli esile toonud, et kostjaks olnud Prime X OÜ oli saanud X Eesti OÜ kliendibaasi ja kellele Prime X OÜ pidi tegema allahindlust ja tasuma teatud summad X Eesti OÜ-le, kuid mida Prime X OÜ ei teinud. Asjaolude kohaselt ostis kostjaks olev Prime X OÜ X Eesti OÜ-lt seadme ja programmi „X Lyoalti programm“, millega käis teenuse osutamine klientidele, kliendi ostude arvestus. Asjaoludest nähvavalt oli programmil ka maksumus, mida pidi siis ostjaks olev Prime X OÜ tasuma X Eesti OÜ-le). Kostja poolt kohtule Off-line partnerettevõtte kokkuleppe (PE offline-kokkulepe) tingimustest, st preambula p-st B nähtub, et veebiväliseid tehinguid hõlmav partnerettevõtte kokkulepe (PE offlinekokkulepe) sõlmitakse Eestis X Eesti OÜ-ga (II kd, lk 31-34p). Seda, et Prime X OÜ on Xi partnerettevõte, nähtub tema kohta kostja poolt kohtule esitatud vastavast tunnistusest (II lk 31). X lepingu p A järgi on X X AG nimetatud edaspidi lepingus „X“. Lepingu tingimuste p 4.2. kohaselt sõlmib X, st X X AG, parterettevõttega kokkuleppeid, mis võimaldavad Xil, st X X AG-l, oma liikmetele nende ostude eest liikmehüvesid ja sõprusboonust pakkuda. Sõprusboonuse osa on reguleeritud p-s 8, täpsemalt 8.1.3, milles sätestatud sõprusboonuse saamise õigust soovib hageja hagis tuvastada. Seega nähtub mainitud tagaseljaotsuses kirjeldatud hagi asjaoludest, et tegemist on kahe äriühingu vahelise agendilepingust ning programmi müügilepingust tuleneva vaidlusega, mitte X lepingust tuleneva liikme vaidlusega saada sõprusboonust X lepingu p 4.2 ja 8.1.3 järgi. Hinnates neid tagaseljaotsuses toodud asjaolusid, leiab kohus, et tagaseljaotsuses toodud vaidluse asjaoludel ei ole ühtegi sarnasust käesoleva hagi asjaoludega. Nii asub kohus eelmainitud tõendeid hinnates järeldusele, et ebaõige on hageja arvamus, et see Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambulast tulenev regulatsioon on samane nende tingimustega, mis tuleneb X ́i tingimustest, millele hageja hagis tugineb. Nimelt ei nähtu X ́i tingimustest, et lepingu sõlmiks kostja enda nimel liikmega, küll aga Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambula p-i B kohaselt sõlmib kostja enda nimel lepingu partnerettevõttega ja seda vastavalt p-s B nimetatud konkreetsete tehingute osas. Nii on kohtu arvates täiesti erinevad hagejaga sõlmitud X ́i lepingu p –s A toodud sisu, mille järgi on lepinguline suhe kliendi ja X X AG vahel, võrreldes kostja viidatud Off-line partnerettevõtte kokkuleppe p-s B nimetatud sisu, kus vaid teatud tüüpi lepingud sõlmitakse vahetult kostjaga. Peale selle ei ole hageja tuginenud oma nõudes Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambula p-s B nimetatud tehingu sõlmimisele. Hageja väidetud lepinguste samasust ja iseäranis seda väidet, et kostja loeb end valikuliselt kord X lepingu pooleks ja kord mitte ja et ta peab/on pidanud end X ́i lepingu pooleks, ei kinnita kohtule hageja poolt esitatud ja eespool viidatud tagaseljaotsus 2-16-5149 (I kd lk 43-44). Hageja poolt kohtule esitatud myWorld Estonia OÜ üldtingimused, mille kohaselt kostja haldab ostukogukonda ja mis võimaldab osavõtjatel kaupade ja teenuste ostmisel saada hüvesid (2018. märtsi versioon, II kd lk 5-12), ei tähenda, et vaidlusalune X leping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel. Esiteks ei ole hageja myWorld Estonia OÜ lepingu üldtingimuste alusel vaidlusalust hagi esitanud ning vastavatest tingimustest ei nähtu, et hagejal oleks võimalik tolle alusel sõprusboonust saada, mille saamise õigust soovib hagis hageja X lepingu p 8.3.1 järgi. 8 (10)

TsÜS § 115 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega tekivad esindaja poolt esindaja esindusõiguse raames tehtud tehingud hakkavad kehtima esindatava suhtes. X tingimuste p A kohaselt on Xi esindajaks Eestis kostja. Hinnates X lepingu p A sisu ning esitatud tagaseljaotsust, Off-line partnerettevõtte kokkuleppe preambula p B sisu, leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja väide, et X leping, millele hageja hagis tugineb ja mille ta on sõlminud ja millele tuginedes soovib tuvastada, et tal on õigus saada sõprusboonust, on VÕS § 8 lg 1 järgi sõlmitud hageja ja X X AG vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Seega tekivad sellest X lepingust õigused ja kohustused VÕS § 8 lg 1, 2 selle lepingu pooltele ehk hagejale ja X X AG-le ning lepingust ei nähtu, et kohustused tuleneksid kostjale ehk esindajale. Seda kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et X lepingu p A järgi on X X AG-d nimetatud edaspidi X ja p 4.2. kohaselt sõlmib X ehk X X AG partnerettevõttega kokkuleppeid, mis võimaldavad Xil, st X X AG-l, oma liikmetele nende ostude eest liikmehüvesid ja sõprusboonust pakkuda. Nii leiab kohus, et kostja vaid esindab X X AG-d Eestis TsÜS § 115 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja saab X lepingust tulenevat sõprusboonuse õiguse tuvastamist nõuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § ja TsÜS § 115 lg 1 tuleneva esindusõiguse regulatsioonist X lepingu pooleks olevalt isikult ehk X X AG-lt. Kohus ei nõustu seetõttu hagejaga, et hagi on esitatud õige kostja vastu ja leiab, et kostjal on õigus, et hageja on esitanud hagi vale kostja vastu. Nimetatud kaalutlustel tuleb jätta hagi rahuldamata. Muud väited, tõendid Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei saa kohus poolte muudele väidetele ja esitatud tõenditele hinnangut anda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku tähtaja jooksul pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Protokolli paranduse taotlus Kooskõlas TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus protokolli parandamise taotluse. Kohus koostas korraldava istungi 18.02.19 protokolli (II kd lk 1jj), mille kohta esitas kostja vastuväite 25.02.19 (II kd lk 14). Hageja vaidles taotlusele vastu 04.03.19 (lk 13, II). Kohus leiab, et istungi protokoll ei ole stenogramm ning taotlusest ei nähtu mõne sellise asjaolu omaksvõtt, hagi tunnistamine või kompromissi tingimus või muu, millel oleks oluline tähendus, mis oleks jäänud protokolli kandmata TsMS § 50 järgi. Seega jääb taotlus rahuldamata ja kohus lisab need vastuväited protokolli juurde kooskõlas TsMS § 53 lg 4. 9 (10)

(digitaalne allkiri) Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.