Välja mõista puudutatult isikult Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (registrikood 12645765) avaldaja Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (registrikood 80416163) kasuks viivis põhinõudelt (1 739,21 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele.
2-19-7316 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud puudutatud isiku Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ kanda.
7.Mõista välja puudutatult isikult Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldaja Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kasuks menetluskulud summas 4518,75 eurot.
8.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatult isikul Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldajale Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4518,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Puudutatud isikule kuulub alates 17.01.2017 korteriomand asukohaga Rotermanni tn 14-37, Tallinn, registriosa numbriga 6157650. Perioodil detsember 2017 kuni 25.04.2019 on puudutatud isik jätnud tasumata avaldajale (edaspidi ka kui KÜ) majandamiskulude arveid summas 5 468,02 eurot.
2.KÜ asutamiskoosolekul võeti 08.02.2017 vastu KÜ põhikiri, milles sätestati muu hulgas alljärgnev: • 3.2.3. Ühistu liige on kohustatud tasuma ühistule korteriomandi reaalosas tarbitud elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt arvestitele. • 3.2.4. Ühistu liige on kohustatud tasuma ühistule muude kui punktis 3.2.3 nimetatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele, mille hulka ei arvestata rõdusid ja terrasse. • 5.10.4. Juhatuse pädevusse kuulub kommunaalteenuste lepingute sõlmimine. • 5.10.8. Juhatuse pädevusse kuulub ühistu poolt vahendatud kommunaalteenuste, majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete eest liikmetele arvete esitamine ning maksetähtaegade kehtestamine. • 5.11. Juhatusel on õigus sõlmida lepingud hoone ja maatüki haldamiseks ja hooldamiseks ning ühistule raamatupidamisteenuse osutamiseks üldkoosoleku otsuse alusel.
2-19-7316
3.KÜ on sõlminud KÜ haldamiseks lepingu haldusettevõtjaga USS Haldus OÜ-ga. Lepingu kohaselt lepiti kokku igakuises tasus järgnevalt a. Heakorrateenuste (sise- ja välipuhastus) kuumaksumus 3575,00 € b. Haldusteenuste kuumaksumus 770,00 € c. Tehnohooldusteenuste kuumaksumused: d. Küttesüsteemide hooldus 20,00 € e. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus 97,00 € f. Ventilatsioonisüsteemide ja TTK hooldus 65,00 € g. Jahutussüsteemide hooldus 480,00 € h. Hooneautomaatika hooldus 110,00 € i. Suitsueemaldussüsteemide hooldus 125,00 € j. Elektripaigaldise käit ja hooldus 285,00 € k. Nõrkvoolusüsteemide hooldus 920,00 € l. Sprinklersüsteemi ja tuletõrjevesikute hooldus 340,00 € m. TT-kardinate hooldus 40,00 € n. Tuleohutussüsteemide juhtimise ja indikatsioonitabloo hooldus 200,00 € o. Avariiabiteenuse valmisolekutasu 170,00 € p. Lisateenus: parkimismaja masinpesu 350,00 €/kord KOKKU: 7547,00 €/kuus
4.Eelviidatud igakuine kulu on jagatud KÜ-sse kuuluvate korteriomandite vahel lähtuvalt KÜ põhikirja punktist 3.2.4., mille kohaselt tuleb halduskulud jagada proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele. Lähtuvalt põhikirja punktist 5.10.4. on KÜ tellinud ka vajalikke kommunaalteenuseid neid pakkuvatelt ettevõtetelt, kes esitavad KÜ-le igakuiselt sellekohased arved. Avaldaja esitab seejärel korteriomanikele igakuiselt arved, mis on jagatud korterite vahel lähtuvalt eelviidatud põhikirja punktist 3.2.4. proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele.
5.Eeltoodut arvestades on perioodil oktoober 2017 kuni aprill 2019 esitatud puudutatud isikule arveid kogusummas 5 829,18 eurot, millest puudutatud isik on tasunud üksnes 361,16 eurot. Põhivõlgnevus oli sellest lähtuvalt 25.04.2019 seisuga 5 468,02 eurot.
6.Arvestus põhineb KÜ-le teenuste osutajate poolt esitatud arvetel. Kulude kujunemine ja selle jagamine korterite vahel: Periood Oktoober 2017 November 2017 Detsember 2017 Jaanuar 2018 Veebruar 2018 Märts 2018 Aprill 2018 Mai 2018 Juuni 2018 Juuli 2018 August 2018 September 2018 Oktoober 2018
7.11.12.2018 korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega muudeti seni olnud majanduskulude arvestusmetoodika ja määratus uus arvestusmetoodika.
8.Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Sellest lähtuvalt kohaldub alates 01.01.2018 viivis seaduses sätestatud määras 8% aastas. Eeltoodust lähtuvalt kuulub viivis tasumisele seisuga 10.05.2019 alljärgnevas ulatuses:
9.Avaldaja nõuab puudutatud isikult ka TsMS § 367 kohast viivist alates avalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Igapäevane viivis moodustab 0,022% ehk 1,20 eurot päevas.
10.Avaldaja palub: mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus summas 5 468,02 eurot; mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuselt 5 468,02 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud viivisemääras seisuga 10.05.2019 summas 316,80 eurot; mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuselt 5 468,02 eurot viivis TsMS § 367 alusel seaduses sätestatud viivisemääras avalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni; jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, muu hulgas mõista menetluskuludelt avaldaja kasuks puudutatud isikult välja ka seaduses sätestad määras viivis alates menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni nõude kohase täitmiseni.
11.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. Puudutatud isik viibis ise 11.12.2018 üldkoosolekul, kus kinnitati majanduskava, mille kohaselt plaaniti majandamist jätkata samade tariifidega ja kinnitati kommunaalkulude jagamisskeem, mis oli koostatud vastavalt seni toimunud kulude jagamisele. 11.12.2018 üldkoosolekul vastu võetud otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud. Avaldaja selgitab, et kohtumenetluse eesmärgiks ei ole kulude arvestamise õigsuse kontroll. Selleks oli puudutatud isikul alati õigus pöörduda vastavalt avaldaja juhatuse poole. Seda enam, et avaldaja on korduvalt selgitanud puudutatud isikule kuidas tariifid tekivad.
12.Puudutatud isik selgitab, et tema eriomandi hulka ei kuulu parkimiskoht. Avaldaja selgitab, et puudutatud isiku poolt viidatud lisateenust 350 eurot + KM ei ole puudutatud isikule arve esitamisel arvestatud (arve on juba ilma selle lisakuluta). Puudutatud isikule esitatakse arveid ilma parkimiskoha hooldamise kuludeta. Puudutatud isiku väited nagu oleks talle esitatud alusetult suuremaid arveid, on väärad.
13.USS Haldus OÜ-ga lepingu sõlmimisel on juba arvestatud asjaoluga, et ühes trepikojas koristusteenust ei osutata, millest lähtuvalt ei ole põhjendatud puudutatud isiku poolt omavoliliselt teenustasude vähendamine. Haldusfirma on samuti veel alates novembrist 2018 vähendanud heakorrateenuse hinda 675 euro võrra ja nõrkvoolusüsteemide hoolduse hinda 485 euro võrra (vt hagiavalduse lisa 8 – 11.12.2018 üldkoosoleku protokolli punkt 3).
14.Avaldaja selgitab, et selleks, et puudutatud isik saaks kontrollida täpseid arvestusi, peaks puudutatud isikule esitatama kõikide korterite igakuised alg- ja lõppnäidud, samuti peaks näiteks vee puhul vaatama iga kuu lõikes palju on olnud elektri kilovatthind, mida on igakuiselt arvestatud vee soojendamiseks kulunud summa arvestamisel. Samuti peaks esitama iga majas oleva äriühingu kohta igakuised alg- ja lõppnäidud ja tuleks arvestada ka äriühingutele mõeldud veehinna erisusi (Tallinna Vee eritariifid, mille osas on avaldaja
2-19-7316 enda seisukoha kohtule esitanud juba varasemates dokumentides). Tegemist on ebamõistliku nõudmisega puudutatud isiku poolt. Mõistlik on puudutatud isikul näiteks kontrollida talle esitatud arvetel olevaid vee ja elektrimahtusid keskmise turuhinnaga.
15.On ka korteriühistu 11.12.2018 üldkoosoleku otsusest näha, et käesoleval juhul ei ole avaldaja puhul tegemist tavapärase korteriühistuga, vaid kaasaegse elukeskkonnaga, mis sisaldab mitmeid erisusi varasemalt ehitatud korterelamutest – näiteks erinevad ventilatsiooni- ja külmaagregaadid, mille kulum on äripindadele suurem ja äride omanikud tasuvad antud kulusid ka rohkem. On arusaadav, et antud arvestuskäik võib korteriomanikule jääda esialgu segaseks, kuid kui eelviidatud erisusi ei oleks üldkoosolekul kokku lepitud, siis jagades kõik kulud ainult ruutmeetripõhiselt, maksaksid korteriomanikud majandamiskulusid oluliselt rohkem kui praegu.
16.Korteriühistu ostab elektrit Digismart Arendus OÜ-lt (praegune Rotermann City) ja täpsed andmed tarnija mahtude osas tuleb küsida tarnijalt endalt. Siiani on arved olnud südalinna sarnaste objektide arvetega sarnased ja kindlasti mitte ebamõistlikud, millest lähtuvalt ei pea avaldaja eraldi kontrollima tarnija enda sisseostuhindu vms. Sellise lähenemise korral peaks avaldaja kontrollima ka Tallinna Vee poolt esitatavaid arvestusi jms. Pigem on see juba Konkurentsiameti valdkond. Avaldaja ei teosta riiklikku järelevalvet teenuste osutajate arvete arvestamise õigsuse ja põhjendatuse üle. Avaldaja saab üksnes arved tarnijatelt (Rotermann City, Tallinna Vesi jne), mille jaotab 11.12.2018 üldkoosoleku otsuse alusel korteriomanike ja äripindade vahel.
17.Avaldaja puhul on tegemist võrreldes vanemate kortermajadega (ja ka paljude uute kortermajadega) majanduskulude jaotamisel keerukama ülesehitusega. Sellele viitab ka 11.12.2018 korteriühistu üldkoosoleku otsus, kus korteriomanike huvidest lähtuvalt on tehtud spetsiifilisi erisusi äripindade ja nende lisatarvikute suhtes – äripinnad tasuvad mitmeid kulusid suuremas ulatuses, kui nad peaksid seda tegema lähtuvalt ruutmeetripõhisest arvestusest. Antud keerukam arvestusmudel saigi kokku lepitud selleks, et nt kogu maja elektrit ei jagataks võrdselt korteriomanike ja äripindade vahel, sest näiteks enamustele külmamasinatele kuluva elektri eest maksavad ainult äri- ja büroopinnad. Seda on ka korteriomanikele arvete esitamisel järgitud ja sellekohased arvestuskäigud on kohtule käesolevas menetluses juba varem esitatud.
18.Avaldaja selgitab, et puudutud isikul oli seisuga 10.05.2019 avaldaja ees põhivõlgnevus summas 5 468,02 eurot. Pärast avalduse kohtusse esitamist on puudutatud isik tasunud avaldajale võlgnevuse summas 3 728,81 eurot, kuid perioodil november 2017 kuni aprill 2019 on puudutatud isik igakuistest avaldaja arvetest tasunud üksnes osa. Alates aprillist 2019 ei ole puudutatud isik tasunud tänaseni ühtegi arvet – isegi osaliselt mitte. Seisuga 27.02.2020 oli puudutatud isikul KÜ ees tegelik põhivõlgnevus summas 4 602,41 eurot.
19.Arvestades menetluslikku asjaolu, et puudutatud isik on pärast hagiavalduse esitamist tasunud avaldajale 3 728,81 eurot, siis on see käsitatav omaksvõtuna. Puudutatud isik on tasunud avaldajale küll 4 089,87 eurot, kuid sellest 3 728,81 eurot pärast avalduse menetlusse võtmist ning 06.11.2017 – 54,35 eurot ja 29.11.2017 – 306,81 eurot. Avaldaja selgitab, et 06.11.2017 ja 29.11.2017 maksete osas vaidlust ei ole ega ole olnud. Seega on jäänud puudutatud isikul avaldaja ees tasumata põhivõlgnevus 1 739,21 eurot, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.
2-19-7316
20.Kui kohus leiab, et arvestades menetluslikku asjaolu, et puudutatud isik tasus osaliselt võlgnevuse peale avalduse menetlusse võtmist, tuleks avaldajal loobuda avaldusest osaliselt, so summas 3 728,81 eurot, siis käesolevaga loobub avaldaja osaliselt avaldusest summas 3 728,81 eurot ja palub jätkata menetlust põhivõlgnevuse osas summas 1 739,21 eurot.
21.Kuna puudutatud isik tasus 14.07.2019 avaldajale 3 728,81 eurot, siis tuleb viivis 8% aastas arvestada summalt 1 739,21 eurot, mis moodustab 139,14 eurot aastas ehk 0,381 eurot päevas. Seisuga 27.03.2020 viivitas puudutatud isik 1 739,21 euro tasumisega (ajavahemikul 15.07.2019-) 257 päeva. Seega seisuga 27.03.2020 peab puudutatud isik tasuma viivist järgnevalt: seisuga 10.05.2019 tekkinud viivise võlgnevus 316,80 eurot; ajavahemikul 11.05-14.07.2019 tekkinud viivise võlgnevus 77,90 eurot; ajavahemikul 15.07.2019-27.03.2020 tekkinud viivise võlgnevus 97,92 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult jätkuvalt ka TsMS § 367 kohast viivist alates avalduse esitamisest kuni avalduse kohase täitmiseni. Viivis moodustab 139,14 eurot aastas ehk 0,381 eurot päevas ehk 8% aastas, so 0,022% päevas. Puudutatud isiku seisukohad
22.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ajavahemikus detsember 2017 kuni 25.04.2019 on puudutatud isik jätnud tasumata avaldaja poolt esitatud majandamiskulude arveid summas 5 468,02 eurot. Puudutatud isik on arveid jätnud tasumata, sest avaldaja ei ole esitanud puudutatud isikule arvetel olevate summade kontrollimiseks vajalikke arveid avaldajale teenuse osutajatelt nagu AS Utilitas Tallinn, AS Tallinna Vesi ja Eesti Energia AS.
23.4. juunil 2018 saatis avaldaja juhatuse liige Priit Põld puudutatud isikule viimase 5. aprilli 2018. a nõudele e-kirja, milles selgitas majandamiskulude jagamist korteriomanike vahel. E-kirjas seisab, et puudutatud isik saab kõikide arvetega tutvuda raamatupidaja juures. Selle kinnitusele vaatamata ei ole puudutatud isikul olnud võimalik kõikide arvetega tutvuda. Viimati palus puudutatud isik võimaldada tal tutvuda korteriühistule esitatud arvetega 5. juulil 2019. a.
24.Puudutud isik kahtleb kulude arvestuse õigsuses. Puudutatud isik ei vaidle vastu, et korteriomanikuna on tal kohustus kulusid tasuda, kuid tal on ka õigus kontrollida kulude arvestamise õigsust.
25.Puudutatud isiku eriomandi hulka ei kuulu parkimiskoht, mistõttu ei saa temalt nõuda selle hooldamisega seotud kulude hüvitamist.
26.Avaldaja 4. juuni 2018. a. e-kirjast (teine lehekülg alt neljas lõik) nähtub, et eriomandite 18 omanik on vabastatud sisekoristuse teenuse eest tasumisest, kuna kõik tema eriomandid asuvad ühes trepikojas, mida teised korteriomanikud ei kasuta ning see omanik korraldab ise trepikoja koristamist. Juhul, kui selline väide on õige, siis avaldaja oleks pidanud muutma USS Haldus OÜ-ga sõlmitud halduslepingut ning vähendama heakorrateenuse eest tasumisele kuuluvat hinda. Praegu on tekkinud olukord, kus korteriomanikud, kes ei ole vabastatud sisekoristuse eest, tasumisest tasuvad USS Haldus OÜ-le osaliselt tegemata teenuse eest.
27.Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isikule arveid, mida on elektrimüüja avaldajale esitanud. 4. juuni 2018. a. e-kirja lisana 3⁄4 on puudutatud isikule saadetud Dollimar Invest OÜ arve nr 20181217 märtsis tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest. Arvel ei ole kirjas korteriühistu poolt tarbitud elektrienergia kogust ega ühiku hinda. Arvel on märgitud vaid
2-19-7316 kogus 1 ja summa 8737,88 eurot. Puudutatud isiku teada ei ole Dollimar Invest OÜ elektri müügiga tegelev äriühing. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks miks esitab korteriühistule arve Dollimar Invest OÜ mitte näiteks Eesti Energia AS, kes on suurimaks elektritarnijaks.
28.Puudutatud isikul ei ole võimalik kontrollida arvetel olevate summade õigsust. Kuna korterisse on paigaldatud kauglugemisega mõõdikud, siis ei esitata vee ega elektri näitusid.
29.Avaldaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kuidas on avaldaja poolt teenuse osutajale tasutud summad jagatud nii, et selle arvestuse tulemusena on jõutud puudutatud isikule esitatud arvel näidatud summadeni. Kuni avaldaja ei ole selliseid arvestusi kohtule esitanud, ei saa avaldaja väita, et puudutatud isiku arvestused on väärad.
30.Ühe arve kohta esitatud arvestust ei saa lugeda avaldaja nõude arvestuseks. Avaldaja poolt esitatud ostuarvete hulgas ei ole elektrimüüja ja võrguettevõtte arveid ning avaldaja poolt esitatud Dollimar Invest OÜ ja Digismart Arendus OÜ arvetelt ei nähtu müüdud elektrienergia ja võrguteenuse kogus, arvetel on kirjas vaid ühik 1 ning summa.
31.Nõudes esitatu tõendamise kohustus lasub avaldajal ja seepärast on asjakohatu avaldaja väide, et „mõistlik on puudutatud isikul näiteks kontrollida talle esitatud arvetel olevaid vee ja elektrimahtusid keskmise turuhinnaga.“
32.Avaldaja seiskoha lisas 1 esitatud ühe kuu korterite näidud ei asenda mingil viisil puudutatud isikule esitatud arvete koostamise arvestust ning on seepärast asjakohatud.
33.Avaldaja ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, millega korteriomanikud on andnud nõusoleku osta elektrit Digismart Arendus OÜ-lt (praegune Rotermann City) mitte otse elektrimüüjalt ning võrguettevõttelt, seepärast on Digismart Arendus OÜ-lt (praegune Rotermann City) elektri ostmine avaldaja poolt ilma õiguslikku aluseta.
34.Puudutatud isik on tasunud avaldajale 4089,97 eurot.
35.Korteriomandi- ja korteriomandiseaduse § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 punkti 2 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine. Seega on avaldaja kohustatud esitama üldkoosolekute otsused, mille alusel on otsustatud vee ja kanalisatsiooni teenuse ning elektri ostu lepingute sõlmimine.
36.Kuna avaldaja ei esitanud dokumente, mille alusel on võimalik kontrollida esitatud arvete õigsust, ning puudutatud isik on oma arvestuste alusel tasunud avaldajale 3 728,81 eurot, siis palub puudutatud isik jätta avaldus osaliselt summas 2498,27 eurot rahuldamata ning kuna avaldaja enne kohtusse pöördumist ei esitanud puudutatud isikule nõudekirja koos nõuet tõendavate dokumentidega, siis jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
37.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
38.Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.
2-19-7316
KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Lõige 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
39.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega (I kd, tlk 12) on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga Rotermanni tn 16-37, Tallinn. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist. Nõude kujunemine ja selle aluseks olevad puudutatud isikule esitatud arved on toodud alljärgnevas tabelis (I kd, tlk 16, 24 – saldo väljavõte): Periood
KÜ kogukulu (eurodes)
Oktoober 2017 November 2017 Detsember 2017 Jaanuar 2018 Veebruar 2018 Märts 2018 Aprill 2018 Mai 2018 Juuni 2018 Juuli 2018 August 2018 September 2018 Oktoober 2018 November 2018 Detsember 2018 Jaanuar 2019 Veebruar 2019
31 879,47 (I kd, tlk 35) 32 545,96 (I kd, tlk 38) 32 577,62 (I kd, tlk 40) 41 731,08 (I kd, tlk 42) 33 705,79 (I kd, tlk 44) 34 884,15 (I kd, tlk 46) 28 548,70 (I kd, tlk 50) 26 336,28 (I kd, tlk 52) 24 888,15 (I kd, tlk 54) 26 772,81 (I kd, tlk 56) 26 255,12 (I kd, tlk 58) 24 289,14 (I kd, tlk 60) 27 929,70 (I kd, tlk 62) 29 690,56 (I kd, tlk 64) 33 498,27 (I kd, tlk 66) 38 487,11 (I kd, tlk 68) 28 301,19 (I kd, tlk 70)
Puudutatud isiku kogukulust (eurodes) 361,16 (I kd, tlk 37) 355,68 (I kd, tlk 39) 351,35 (I kd, tlk 41) 487,65 (I kd, tlk 43) 403,88 (I kd, tlk 45) 395,83 (I kd, tlk 47) 288,73 (I kd, tlk 51) 271,31 (I kd, tlk 53) 232,54 (I kd, tlk 55) 265,50 (I kd, tlk 57) 217,46 (I kd, tlk 59) 237,96 (I kd, tlk 61) 334,09 (I kd, tlk 63) 275,78 (I kd, tlk 65) 349,57 (I kd, tlk 67) 435,26 (I kd, tlk 69) 254,05 (I kd, tlk 71)
osa
2-19-7316 Märts 2019
30 721,50 (I kd, tlk 72)
311,38 (I kd, tlk 73)
40.Põhivõlgnevus on tabeli kohaselt 25.04.2019 seisuga 5 468,02 eurot. Menetluse käigus on selgunud, et puudutatud isik on pärast avalduse esitamist tasunud avaldajale 3 728,81 eurot, seega on jäänud puudutatud isikul avaldaja ees tasumata põhivõlgnevus 1 739,21 eurot.
41.Puudutatud isik ei vaidle vastu, et nõutav summa on tasumata. Puudutatud isik märgib, et tal ei ole võimaldatud ostuarvetega tutvuda ning tal on kahtlus, et avaldaja ei arvesta kulude jaotamist korrektselt. Kohus märgib, et dokumentidega tutvumise temaatika ei ole käesoleva vaidluse esemeks. KrtS § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. KrtS § 45 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Seega olukorras, kus avaldaja juhatus takistab puudatud isikut ostuarvetega tutvumast, on avaldajal võimalus pöörduda vastava palvega korteriomanike üldkoosoleku või kohtu poole.
42.Puudutatud isik märgib, et tal on kahtlus, et avaldaja ei arvesta kulude jaotamist korrektselt. Avaldaja on esitanud kohtule teenuste ostuarved (vt avaldaja 18.09.2019 menetlusdokumendi lisa 1) ning arvestuse, kuidas avaldaja ostuarvetelt kajastuvad summad on korteriomanike vahel ära jaotatud. Avaldaja on korduvalt detailselt kirjeldanud, kuidas kulude jaotamine käib ning on sealjuures ka toonud näited konkreetsete arvete ja teenuste osas (I kd, tlk 3 pöördel – 7 pöördel; I kd, tlk 160-161 pöördel; avaldaja 28.02.2020 menetlusdokument ja selle lisa 1). Avaldaja on avalduses selgitanud, et majandamiskulude jagamise aluseks on 08.02.2017 korteriühistu põhikiri (I kd, tlk 19-20) ja 11.12.2018 korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega muudeti seni olnud majanduskulude arvestusmetoodika ja määratus uus arvestusmetoodika (I kd, tlk 26). Eelnimetatud dokumendid on kehtivad. Puudutatud isik on vaidlustamata asjaoludel olnud metoodikakorra vastuvõtmise juures. Lisaks on avaldaja esitanud fikseeritud hindadega teenuste kohta hinnakirjad (I kd, tlk 21-23). Lähtudes eeltoodust peaks puudutatud isikul olema selge, kuidas iga korteriomaniku poolt hüvitamisele kuuluv majandamiskulu kujuneb.
43.KrtS § 40 lg 3 sätestab, et korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik ei ole esile toonud ning tõendanud, et mõni avaldaja poolt nõutava kulu puudutatud isiku kanda jätmine oleks hea usu põhimõttega vastuolus. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isikult ei nõuta kulusid (sh nt parkimiskohaga kaasnevaid), mis ei seondu tema eriomandi koosseisuga.
44.KÜ põhikirja p 3.2.3 kohaselt on ühistu liige on kohustatud tasuma ühistule korteriomandi reaalosas tarbitud elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt arvestitele. KÜ põhikirja p 3.2.4 kohaselt on ühistu liige on kohustatud tasuma ühistule muude kui punktis 3.2.3 nimetatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest proportsionaalselt korteriomandi reaalosa ruutmeetritele, mille hulka ei arvestata rõdusid ja
2-19-7316 terrasse. KÜ põhikirja p 5.10.4 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse kommunaalteenuste lepingute sõlmimine. Punkti 5.10.8 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse ühistu poolt vahendatud kommunaalteenuste, majandamiskulude ja sihtotstarbeliste maksete eest liikmetele arvete esitamine ning maksetähtaegade kehtestamine. Juhatusel on õigus sõlmida lepingud hoone ja maatüki haldamiseks ja hooldamiseks ning ühistule raamatupidamisteenuse osutamiseks üldkoosoleku otsuse alusel (p 5.11).
45.Käesoleva vaidluse konteksti ei kuulu ka avaldaja juhatuse poolt kommunaalteenuste sõlmimise õiguspärasus. KÜ põhikirjast (vt p 5.10.8) avaldaja juhatusele vastav õigus tuleneb. Puudutatud isik on kommunaalteenuseid tarbinud, mistõttu on tal kohustus nende eest ka tasuda.
46.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
47.Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 739,21 eurot.
48.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.03.2020 summas 492,62 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud nõudega ning mõistab nimetatud viivise avaldaja kasuks välja.
49.Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatult isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt (1 739,21 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
2-19-7316
50.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
52.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
53.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.
54.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 10050 euro eest (sh KM). Esindaja tunnihind on 125 eurot, töö maht 67h.
55.27.03.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud järgmised: - kliendi nõustamine – 2 t - dokumentidega tutvumine – 2 t - avalduse koostamine – 17 t - puudutatud isiku vastusega tutvumine - 1,75 t - avaldaja täiendavate dokumentidega tutvumine - 5,50 t - 18.09.19 seisukoha koostamine - 7,50 t - puudutatud isiku 09.10.2019 saadud seisukohaga tutvumine - 0,75 t - avaldaja raamatupidajaga kohtumine, tõendite analüüs,- 1,25 t - 26.11.2019 täiendava seisukoha koostamine - 5,75 t - 03.12.19 puudutatud isiku seisukohaga tutvumine - 0,50 t - 30.1.20 kohtumäärusega tutvumine - 0,50 t - kliendi nõustamine - 2,00 t - kliendi esitatud dokumentidega tutvumine - 1,50 t - 28.02.20 seisukoha koostamine - 6,00 t - korteri 37 exceli arvestuste koostamine november 2017-jaanuar 2020 - 6,50 t - puudutatud isiku seisukohaga tutvumine, kliendi nõustamine, kohtukõne teeside koostamine – 7,5 t.
56.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
2-19-7316 kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
57.Kohus kontrollib lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnihind on põhjendatud ja vastab asja sisule.
58.Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19).
59.Kohus, arvestades menetlusdokumentide sisu ning mahtu, leiab et avaldaja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 7h, arvestades sealjuures dokumendi mahtu ja selle sisu ning lisatud tõendeid. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta dokumendi koostamisele eelnenud ettevalmistavaid tegevusi. Kohus vähendab toimingu ajakulu 10h võrra.
60.18.09.19 seisukoha koostamise ja sellele eelneva dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 7h, arvestades sealjuures dokumendi mahtu ja selle sisu ning lisatud tõendeid. Kohus vähendab toimingute ajakulu kokku 6h võrra.
61.26.11.2019 täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kohus 3h, arvestades sealjuures dokumendi mahtu ja selle sisu ning lisatud tõendeid. Kohus vähendab toimingute ajakulu kokku 2,75h võrra.
62.Toimingute - kliendi nõustamine (2h), kliendi esitatud dokumentidega tutvumine (1,5h), 28.02.2020 seisukoha koostamine (6h) korteri 37 exceli arvestuste koostamine november 2017 - jaanuar 2020 (6,5h) - põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 8h, arvestades sealjuures kohtule esitatud dokumendi mahtu ja selle sisu ning lisatud tõendeid. Arvestuste koostamise puhul ei ole tegemist sisulise õigusabi osutamisega. Ka Exceli dokumentide metaandmetest nähtub, et arvestused on tehtud raamatupidajate poolt. Kliendi nõustamine 2h vältel ei ole põhjendatud. Kohus vähendab toimingute ajakulu kokku 8h võrra.
63.Toimingute - puudutatud isiku seisukohaga tutvumine, kliendi nõustamine, kohtukõne teeside koostamine (7,5h) - põhjendatud ajakuluks loeb kohus kokku 3h, arvestades sealjuures kohtule esitatud dokumendi mahtu ja selle sisu. Kohtukõne teeside puhul on tegemist varasema menetluse käigus esitatud seisukohtade kontsentreeritud kokkuvõttega, see üldjuhul ei sisalda uusi väiteid, seisukohti ega tõendeid. Kohus vähendab toimingute ajakulu kokku 4,5h võrra.
64.Ülejäänud õigusabitoimingud ja nendele kulunud aeg on põhjendatud. Kokku on avaldaja esindajakulud põhjendatud 35,75h ulatuses, mis tunnihinda arvestades vastab 4468,75 eurole.
2-19-7316
65.Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.
66.Käesoleva tsiviilasja hind on 6222,26 eurot. Avaldaja menetluskulud on kokku 4518,75 eurot (esindajakulu 4468,75 eurot + 50 eurot riigilõiv). Seega on avaldaja menetluskulud kooskõlas hagita menetlusega seonduvate menetluskulude hüvitamist reguleerivate kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtetega.
67.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestamist menetluskuludena ning seega käibemaksu hüvitamist menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult saab nõuda menetlusosaline, kes ise on pidanud menetluskuludelt käibemaksu tasuma ning ei saa seda käibemaksuseaduse kohaselt tagasi arvestada. Kuivõrd avaldaja on käibemaksukohustuslane, saab avaldaja esindajakuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu ei kuulu esindajakulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
68.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
69.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise
2-19-7316 määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2023 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.04.2020 kohtumäärus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.