Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Tartu. Menetlusdokumendid (avaldus koos lisadega ja 25.06.2019 menetlusse võtmise kohtumäärus) on kohtule tagastatud selgitusega „vale aadress“, „korteris ei ela keegi“ ja „hoiutähtaja möödumisel“. Avaldaja taotles menetlusdokumentide avalikult kätte toimetamist. Kohus oli seisukohal, et puudutatud isiku elu- ja viibimiskoht ei ole teada. Puudutatud isikul lepingulist esindajat ei ole. Kohus tegi päringud pankadele, kohtutäituritele, SKA-le, kohalikule omavalitsusele ja OÜ xxx osanikule ja asutajale, kuid uusi andmeid ei tuvastatud. 06.01.2020 kohtumäärusega teatati avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel puudutatud isikule, et Viru Maakohtu menetluses on Kohtla-Järve linn Uus tn 9a korteriühistu avaldus A. K. vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista majandamiskulud 516,91 eurot ja menetluskulud 325 eurot. Viru Maakohus kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas kirjalik vastus (mh seisukoht kompromissi sõlmimise võimaluse osas) 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid loeti TsMS § 317 lg 5 kohaselt puudutatud isikule kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded teate ilmumise päevast. Seega loeti tsiviilasjas nr 2-19-101758 esitatud avaldus ja 25.06.2019 menetlusse võtmise kohtumäärus puudutatud isikule kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 06.01.2020). Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.02.2020) avaldusele vastanud ja vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused

täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Kohtule esitatud avaldaja põhikirja punktide 3.2 (1 ja 6), 3.2 (7, a ja b; 10) kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi, tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste, sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hoolduse ja remondi-, reservfondi eraldiste, laenude-, töötasude ja muude ühistu tegevusega seotud kulutuste eest, mh sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: Sooja vee valmistamiseks kuuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi. Majandamiskulude tasumisega viivitamisel arvestatakse maksmata summalt viivist 0,5 % päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu eest esimesest kuupäevast arvates. Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus koosneb ajavahemikul 01.märtsist kuni 31.detsembrini 2018.a avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. Arvetes kajastuvad korteriühistu majandamiskulud elamu ja elamu ümbruse ning elamu osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteri kütmisega seotud kulud on seotud kommunaalteenuse tarbimisega. Avaldaja arvestas puudutatud isikule võlgnevuse tekkimise perioodil järgmisi kululiike: majandamise (maja hooldustasu)- ja kütmise kulud. Avaldaja on selgitanud, et maja hooldustasu arvestatakse vastavalt korteriühistu 13.04.2017 üldkoosoleku otsuse punktile 5.1 (dtl 71), mille kohaselt on majandamiskulude tariifi suuruseks 0,65 eurot/m2. Korteri kütmisega seotud kulu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteriomandi suuruseks on 38 m2) vastavalt põhikirja p 3.2 p 7 (b) (dtl 61). Võlgnevuse olemasolu ja kujunemine on tuvastatav ning selle põhjendatust on võimalik kontrollida avaldaja poolt kohtule esitatud arvest nr 38 (dtl 47), arvest nr 48 (dtl 40), arvest nr 58 (dtl 45), arvest nr 68 (dtl 38), arvest nr 78 (dtl 44), arvest nr 88 (dtl 42), arvest nr 98 (dtl 49), arvest nr 108 (dtl 50), arvest nr 118 (dtl 48), arvest nr 128 (dtl 43) ja korteriühistu poolt väljastatud õiendist (dtl 36). Kõikides eelpool nimetatud arvetes on avaldaja poolt esile toodud kululiigid välja toodud ja kulud on vastavalt korteri suurusele ja kehtestatud tariifidele arvestatud.

4(6)

Kohus märgib, et avaldaja on kohtule esitanud arve nr 38 topelt, mistõttu käsitleb kohus üksnes arvet nr 38, milles on märgitud haldustasu summas 14,34 eurot ja kütmise kulu 44,35 eurot, sest viimast arvet on nõude arvestuses käsitlenud ka avaldaja. Samuti märgib kohus, et ei käsitle arvet nr 18, kuna nimetatud arves toodud nõuet avaldaja esitanud ei ole ja arves näidatud summat avaldaja ise põhinõudes ei arvesta. Kohus on kontrollinud, et korteriühistu 13.04.2017 üldkoosoleku otsuse punkt 5.1 (dtl 71) alusel on majandamiskulude tariifi suuruseks 0,65 eurot/m2. Seega igakuiseks majandamiskulude (maja hooldustasu) suuruseks oli hagis nõutaval perioodil märts kuni detsember 2018 236,64 eurot, (märtsis 2018 14,34 eurot, arve nr 38, periood 14.0331.03; aprill kuni detsember (0,65*38=24,70 eur *9 kuud=222,30). Eelmärgitud arvestus kajastub läbivalt ka arvetes nr 38, 48, 58, 68, 78, 88, 98, 108, 118, 128. Kohus tuvastas, et põhikirja p 3.2 p 7 (b) (dtl 61) toodule arvestatakse korteri kütmisega seotud kulu korteri üldpinnast (puudutatud isiku korteri suuruseks on 38 m2) ja selliselt on avaldaja arvetes kütmise kulu ka arvestanud. Arvete põhjal on tuvastatud, et perioodil 01.03.2018 kuni 31.12.2018 oli kütmise kulu suuruseks 270,49 eurot (arve nr 38 summas 44,35 eurot, arve nr 48 summas 40,17 eurot, arve nr 58 summas 1,63 eurot, arve nr 98 summas 3,53 eurot, arve nr 108 summas 51,57 eurot, arve nr 118 summas 54,38 eurot, arve nr 128 summas 74,86 eurot). Arvetest nr 68, 78 ja 88 nähtuvalt suveperioodil kütmise kulu puudus. Eeltoodu alusel on tuvastatav, et puudutatud isikul on avaldaja ees põhivõlgnevus perioodi 01.03.2018-31.12.2018 eest 507,13 eurot, mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda.

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda ning puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult menetluskulud 325 eurot, sh tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (dtl 97). Avaldaja on 21.01.2019 maksekäsu kiirmenetluses avalduselt tasunud riigilõivu 45 eurot ja täiendavalt hagita menetluses avalduselt 16.06.2019 80 eurot, kokku summas 125 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja riigilõivu summas 50 eurot. Enammakstud riigilõivu osas on avaldajal õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja avaldajale õigusabi kokku 2 tundi tunnitasuga 100 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot on põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud õigusabile osutatud aeg. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 250 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 200 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.