O S avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: O S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik I: T T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ, e-post [email protected]); Puudutatud isik II: OÜ INKOST (registrikood 14531907, asukoht Volta tn 5, 10411 Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isiku II seaduslik esindaja: E R (isikukood xxxx, epost xxxx); Puudutatud isik III: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430, asukoht Tule tn 7, 76505 Saue linn, Harjumaa, e-post [email protected]); Puudutatud isiku III [email protected]).
esindaja:
Kirsti
Saar
(e-post
3.märtsil 2020 avalikul kohtuistungil Asja läbi vaatamine Istungil osalenud menetlusosalised
Avaldaja lepinguline esindaja Kuldar Kirt, puudutatud isiku I lepinguline esindaja Leino Biin, puudutatud isiku II lepinguline esindaja Enn Talp, puudutatud isiku III volitatud esindaja Kirsti Saar
Rahuldada O S avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 1164 m2.
3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 100 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks.
4.Kohustada OÜ-d Inkost (registrikood 14531907) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 1164 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
5.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee sõidukite kasutamiseks sobilikuks ümberehitamise õigus ja tee kasutamise korral selle hooldamise kohustus on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu omanikul. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr xxxx sisse kantud kinnistu omanik on kohustatud lubama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu omanikul kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee hooldus, parendus- ja ümberehitustöid teha.
6.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
7.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulud
8.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
9.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldaja on 01.10.2018 omandanud kinnistu xxxx (registriosa nr xxxx), mille koosseisu kuuluvad katastriüksused xxxx (xxxx), xxxx (xxxx) ja xxxx (xxxx). Kinnistule puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt ning ainuke ligipääsu võimalus on mööda Xxxx teed. T Tile kuuluvad kinnistud Xxxx tee xxxx (xxxx) ja Xxxx tee xxxx (xxxx), millele juurdepääsuservituute seatud ei ole. T Ti omanduses olevate kinnistute näol on tegemist tee lõikudega, mille kasutamine ei riiva olulisel määral omaniku huve. Kuna tegemist on avaldaja ainsa juurdepääsuga oma kinnistutele, on juurdepääsuõiguse taotlemine T Ti kinnistuid koormates põhjendatud. Avaldaja leiab, et juurdepääs tuleb määrata mööda puudutatud isikule I kuuluvat Xxxx teed, mitte mööda puudutatud isikule II kuuluvat Xxxx teed, kuna Xxxx tee on liiklemiseks sobilikum.
2.Avaldaja palub määrata kinnistule xxxx (registriosa nr xxxx), mille koosseisu kuuluvad katastriüksused Xxxx tee xxxx (xxxx), Xxxx tee xxxx (xxxx) ja Xxxx tee xxxx (xxxx) tähtajatu piiranguteta ööpäevaringne ja igapäevane juurdepääs avalikult teelt (xxxx tee) nii jalgsi, kergliiklusvahenditega, kui mootorsõidukitega täismassiga kuni 15 tonni kinnistu ja hoonete kasutamise ja teenindamise, samuti hooldustööde eesmärgil üle T Tile kuuluvate kinnistute Xxxx tee xxxx (registriosa nr xxxx), Xxxx tee xxxx(registriosa nr xxxx) ja Xxxx tee (registriosa xxxx). Kohustada puudutatud isikut vajalike tahteavalduste andmiseks. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Puudutatud isik I vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isikule II kuuluv Xxxx tee on otsem ja loogilisem pääs avalikult kasutatavalt Xxxx teelt avaldaja kinnistule kui puudutatud isikule I kuuluv Xxxx tee. Puudutatud isik I annab kohalikule omavalitsusele tasuta üle Xxxx tee L1 ja L4 kinnistud. Vastavasisuline Saue Vallavalisuse korraldus nr 1227 on 16.10.2019 vastu võetud. Märgitust tulenevalt on avaldajal vajalik temale kuuluvale Xxxx tee xxxx katastriüksusele pääsemiseks kasutada ainult ühte võõrast kinnisasja ehk OÜ-le Inkost kuuluvat Xxxx tee katastriüksust xxxx (katastritunnusega xxxx).
4.Avaldajale kuuluv kinnistu on moodustatud Xxxx kinnistu osadeks jagamise teel ja sellega loodi olukord, kus avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kuivõrd Xxxx tee katastriüksused XXXX ja XXXX muutuvad avalikult kasutatavaks teeks, on avaldajal AÕS § 156 lg 2 alusel õigus nõuda juurdepääsu endise Xxxx kinnistu kaudu ehk Inkost OÜ-le kuuluva kinnisasjal registriosa numbriga xxxx, katastriüksusel nimega Xxxx tee L 3, katastritunnusega xxxx asuva Xxxx tee kaudu. Xxxx tee on ülal kirjeldatud katastriüksustel täies ulatuses transpordivahenditega kasutatav.
5.Puudutatud isik I on seisukohal, et avaldajal ei ole vajalik avalikult kasutatavalt teelt avaldaja kinnistule pääsemiseks kasutada puudutatud isikule kuuluvat Xxxx teed. Esiteks ei vii Xxxx teelt ei Xxxx teele ega avaldaja kinnistule teed. Selline tee tuleks alles ehitada. Viimaseks puudub igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus, sest juurdepääs on võimalik tagada Xxxx tee kaudu. Teiseks ei sobi Xxxx tee liikluseks raskete veokitega. Harju Maakohus menetletud tsiviilasjas 2-19-2253 tuvastas maakohus, et Inkost OÜ-le kuuluva kinnisasjale (registriosa nr xxxx) pääsemiseks avalikult kasutatavalt Xxxx teelt ei ole juurdepääsuks vajalik kasutada avaldaja poolt soovitud Xxxx teed ja määras juurdepääsu mööda Xxxx teed. Kohus veendus paikvaatluse käigus, et juurepääs mööda Xxxx teed on võimalik ja optimaalsem juurdepääsuvarinat. Sama kehtib ka juurdepääsuks avaldaja kinnisasjale. Võõra kinnisasja kasutamine on tasuline. Juhul, kui avaldaja saab õiguse kasutada puudutatud isikule I kuuluvaid teekinnistuid, palub puudutatud isik I määrata tasu.
Puudutatud isiku II seisukoht
6.Puudutatud isik II vaidleb avaldusele vastu. Xxxx tee 3 kinnistul on projekti kohaselt üksnes kõnnitee ning selle kasutamine transpordivahenditega ei ole võimalik. Puudutatud isik II ei ole nõus Xxxx tee 3 kinnistut ümber ehitama viisil, et sellel oleks võimalik sõidukitega liigelda. Puudutatud isik II leiab, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata üle Xxxx tee. Puudutatud isiku III seisukoht
7.Saue Vallavalitsuse hinnangul ei ole antud juhul vaja määrata juurdepääsu läbi puudutatud isiku I kuuluvate kinnistute, kuna väidetav probleem on lahendatav muul moel. Vallavalitsus leiab, et hinnates avaldaja huve juurdepääsu tee asukoha määramisel ja puudutatud isikute huve, riivab puudutatud isikute huve kõige vähem, kui juurdepääs toimub läbi Xxxx tee ja seda lähtuvalt järgmistest asjaoludest.
8.Saue Vallavalitsus otsustas 16. oktoobri 2019 korraldusega nr 1227 omandada tasuta Saue vallale Xxxx külas asuvad Xxxx tee XXXX kinnistu ja Xxxx tee XXXX kinnistu. Nendel asuv tee saab avalikult kasutatavaks. Avaldaja kinnisasjalt (registriosa nr xxxx) on vajalik avalikult kasutatavale Xxxx teele saamiseks ületada puudutatud isikule I kuuluv Xxxx tee katastriüksus või puudutatud isikule II kuuluv Xxxx tee XXXX katastriüksus. Saue Vallavalitsus leiab, et arvestades kõiki asjaolusid, on seadusega enim kooskõlas lahendus, kui avaldaja kasutaks oma kinnisasjale jõudmiseks puudutatud isikule II kuuluvat Xxxx tee XXXX transpordimaad.
9.Avaldajale kuuluv kinnistu (registriosa nr xxxx) on moodustatud 15. detsember 2009 korraldusega nr 807 kehtestatud Xxxx detailplaneeringu alusel. Kuna avaldajale kuuluv kinnistu on moodustatud endise Xxxx kinnistust, on igati mõistlik, et ka juurdepääs moodustatud kinnistule saab toimuma nende maaüksuste kaudu, mis kuulusid algselt Xxxx kinnistu koosseisu ja moodustasid ühe terviku. Endise Xxxx kinnistu omanik, jagades Xxxx kinnistu osadeks, on ise loonud olukorra, kus avaldajal puudub juurdepääs oma kinnistule.
10.Avaldajale kuuluv kinnistu kuulus enne avaldaja poolset omandamist puudutatud isikule II, kellele hetkel kuulub ka Xxxx tee XXXX katastriüksus. Seega ei saanud jääda puudutatud isikule II märkamata, et kinnistut võõrandades hakkavad uued omanikud arvatavasti kasutama juurdepääsuks Xxxx teed, seal hulgas temale kuuluvat transpordimaa sihtotstarbega kinnisasja.
11.Xxxx tee lõigul, mis jääb katastriüksusele tunnusega xxxx, on vallavalitsus nõus tegema maakorralduslikud muudatused ning väljastama projekteerimistingimused olemasoleva detailplaneeringu lisana ehitusseadustiku § 27 lõike 4 punkti 7 ja punkti 8 alusel, tagamaks Xxxx tee XXXX katastriüksuse laienduse vajalikus ulatuses. Arvestades eelöeldut palub Saue Vallavalitsus kohtul mitte määrata avaldaja kinnistule (registriosa nr xxxx) juurdepääsu avalikult kasutatavale teel (Xxxx tee) üle Xxxx tee katastriüksuse, vaid näha avaldaja kinnistule juurdepääs ette läbi Xxxx tee XXXX katastriüksuse.
Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud menetlusosalised istungil ära, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada.
13.Asjas puudub vaidlus, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga Xxxx tee xxxx, Xxxx tee xxxx, Xxxx tee XXXX, Xxxx küla, Saue vald, Harju maakond (registriosa nr xxxx).
Puudutatud isikule I kuulub kinnistu asukohaga Xxxx tee, Xxxx küla, Saue vald, Harju maakond (registriosa nr xxxx) ja puudutatud isikule II kuulub kinnistu asukohaga Xxxx tee xxxx, Xxxx tee xxxx, Xxxx tee XXXX, Xxxx küla, Saue vald, Harju maakond (registriosa nr xxxx). Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
15.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4810, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; xxxx. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
16.Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldajale kuuluv kinnistu asukohaga Xxxx tee xxxx, Xxxx tee xxxx, Xxxx tee XXXX, Xxxx küla, Saue vald, Harju maakond (registriosa nr xxxx) ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Samuti ei vaidle menetlusosalised asjaolu üle, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
17.Antud juhul on avaldaja pöördunud kohtusse olukorras, kus avaldaja soovis juurdepääsu määramist ka üle Xxxx tee XXXX (registriosa nr xxxx) ja Xxxx tee XXXX (registriosa nr xxxx) kinnistute, mis avalduse esitamise hetkel kuulusid puudutatud isikule I. Nähtuvalt kinnistusraamatu andmetest kuuluvad nimetatud kinnistud alates 19.11.2019 Saue vallale, seega on tegemist avalikult kasutatavate teedega ning nimetatud kinnistute osas ei esine enam alust juurdepääsutee määramiseks ning avaldaja kasuks kinnistusraamatusse kandmiseks. Seega tuleb kohtul lahendada üksnes küsimus, kas avaldajale tuleb juurdepääs määrata avalikult kasutatavale Xxxx tee XXXX kinnistule üle puudutatud isikule I kuuluva Xxxx tee kinnistu või üle puudutatud isikule II kuuluva Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu.
18.Kohus märgib, et AÕS § 156 lg-st 2 tulenevalt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. Kohus on menetlusosalistele selgitanud 28.11.2019 e-kirjas (tlk 60), et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-10 p-s xxxx rõhutanud, et kui kinnisasja ühendus avalikult kasutatava teega katkeb seetõttu, et kinnisasja omanik jagab kinnisasja ja võõrandab osa selliselt, et senine juurdepääs jääb võõrandatud kinnisasjale, ei tule kohaldada AÕS § 156 lg-t 3, vaid lg-t 2, st sellisel juhul on kinnisasja omanikul nõudeõigus eraldatud kinnisasja omaniku vastu. Täiendavalt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-180-15 p-s 48 selgitanud, et kohtud on tuvastanud, et enne Xxxx kinnistust xxxx kinnistu eraldamist oli kinnisasjal ligipääs avalikult kasutatavale teele olemas ja ühendus on katkenud seetõttu, et xxxx kinnistu on Xxxx kinnistust eraldatud, ilma et avalikule teele juurdepääsu küsimust oleks lahendatud. Seda arvestades on kohtud õigesti taganud AÕS § 156 lg 2 alusel ühenduse avalikult kasutatavale teele üle Xxxx kinnistu, kaaludes, milline juurdepääsu asukoht on Xxxx kinnistu omanikule kõige vähem koormav. Seejuures ei ole oluline, et Xxxx kinnistult pääses avalikult kasutatavale teele teiste kinnistute kaudu.
19.Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus avaldajale kuuluv kinnistu moodustas varasemalt ühe kinnistu puudutatud isikule II kuuluva Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistuga ning avaldajale kuuluv kinnistu eraldati Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistust 14.09.2018, kui kinnistusraamatus avati avaldaja kinnistu registriosa. Samuti ilmneb kinnistusraamatust, et avaldajale kuuluv Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu kuulus kuni 06.11.2018 puudutatud isikule II.
20.Kohus on lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest seisukohal, et kooskõlas AÕS § 156 lg-ga 2 saab avaldaja kinnistule juurdepääsutee määramine toimuda üksnes üle kinnistu, mis oli varasemalt avaldaja kinnistuga üks kinnistu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik avaldajale juurdepääsutee määrata AÕS § 156 lõikega 2 koostoimes üksnes üle puudutatud isikule II kuuluva Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu, mis piirneb Xxxx tee XXXX kinnistuga, millel asub avalikult kasutav tee.
21.Seoses avaldaja poolt esitatud väitega, et ka Xxxx tee moodustas avaldaja kinnistuga ühe kinnistu, märgib kohus, et nimetatud väide on paljasõnaline ning samuti ei ilmne kinnistusraamatu andmetest, et avaldaja kinnistu oleks varasemalt moodustanud Xxxx tee kinnistuga ühe kinnistu, seega loeb kohus vastava väite põhjendamatuks.
22.Avaldaja ja puudutatud isik II on täiendavalt esitanud vastuväited, et Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu ei ole sõidukiga liiklemiseks sobilik, kuna sellel asub planeeringule vastavalt üksnes kõnnitee. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et käesoleval hetkel ei asu Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistul igat liiki sõidukitega liiklemist võimaldavat teed, ei takista nimetatud kinnistule juurdepääsutee määramist. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud väide, et Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistul ei ole üldse võimalik sõidukitega liigelda, kuna avaldaja on antud asjas 03.03.2020 kohtuistungil kinnitanud, et ta on seni oma kinnistule pääsenud just üle Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu ning seda ka autoga liigeldes. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et kohus on tsiviilasjas nr 2-19-2253 viinud 07.06.2019 läbi vaatluse ning tuvastanud, et Xxxx tee XXXX näol on tegemist sõidetava teega täies ulatuses, üheski kohas ei olnud
näha, et tee läheks kitsamaks või esineks mittesõidetavaid kohti (vaatluse protokolli lk 2).
23.Kohus selgitab avaldajale, et juhul, kui avaldaja soovib oma kinnistule pääseda sõidukitega, millega liiklemist praegu puudutatud isikule II kuuluval kinnistul asuv tee ei võimalda, tuleb avaldajal oma rahaliste vahenditega kohtu määratud juurdepääsuteed parendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-17 p-s 13 rõhutanud, et juhul, kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja puudutatud isik avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama avaldajal endal seda teha. Kohus võib vajadusel kohustada puudutatud isikut lubama avaldajatel tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldajate soovitud ja kohtu määratud tingimustele.
24.Kohus leiab lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist, et Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu omanikku tuleb kohustada lubama avaldajal juurdepääsutee rajamiseks, parendamiseks ja hooldamiseks viisil, et juurdepääsutee võimaldaks sõidukitega liiklemist. Kohtu hinnangul tuleb ka tee hooldamise kohustus panna juhul, kui avaldaja asub teed kasutama, avaldajale, kuna just avaldaja kasutab kõnealust teed enda kinnistule ligipääsemiseks.
25.Lähtuvalt eeltoodust tuleb juurdepääsutee määrata avaldajale viisil, mille kohaselt tee ületab Xxxx tee xxxx, xxxx, XXXX kinnistu ca 4 meetri laiusena ja ca xxxx1 meetri pikkusena. Kohus leiab, et juurdepääsutee tuleb määrata 4 meetri laiusena, et võimaldada avaldajal liigelda ka suuremahulisemate sõidukitega. Juurdepääsutee pindala on ca 1164 m2. Juurdepääsutee asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-xxxx17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise
kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
27.Kohus võtab antud juhul arvesse asjaolu, et juurdepääsutee rajamise õigus ja selle kasutamise korral hooldamise kohustus pannakse käesoleva määrusega avaldajale, seega ei ole põhjendatud tee rajamise või hooldamise kulusid avaldajalt välja mõista. Kohus mõistab avaldajalt siiski välja kasutuseelised, kuna avaldaja asub kasutama puudutatud isikule II kuuluvat kinnistut.
28.Kohus määrab vastava tasu kindlaks lähtuvalt kohtupraktikast analoogsetes vaidlustes. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isiku II õiguseid ebamõistlikult riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse üle kinnistu, mis oli varasemalt avaldaja kinnistuga sama kinnistu ja kuulus puudutatud isikule II, seega pidi puudutatud isik II mõistma seadusest tulenevat kohustust võimaldada juurdepääs ka avaldaja kinnistule. Kohus märgib, et esitatud asjaoludest ei nähtu, et avaldaja hakkaks juurdepääsuteed kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus juurdepääs riivaks oluliselt puudutatud isiku II privaatsust või huvisid, kuna Xxxx tee XXXX katastriüksuse näol on tegemist transpordimaaga ning tee ei möödu vahetult eluhoonetest.
29.Kohus leiab, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ning antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks 100 eurot. Seega tuleb avaldajale kuuluva kinnistu omanikul tasuda puudutatud isikule II kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 100 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.
30.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-xxxx-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
31.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sealhulgas mitme ja milliste sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada tohivad, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajale tagatud igal ajal.
32.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs
avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
33.Eeltooduga määrab kohus, et avaldajale kuuluva kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega puudutatud isiku II kinnistul olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
34.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-xxxx-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
35.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isiku II nõusolek kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
36.Kohus kohustab puudutatud isikut II andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 1164 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud
38.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.