XX avaldus täisealisele isikule YY-le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 15. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht ja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Kohalik omavalitsus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Tiiu Raid
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata YY 3. detsembri 2019 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 15. novembri 2019 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta YY kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.XX (avaldaja) esitas 3. oktoobril 2019 Harju Maakohtule avalduse YY-le (puudutatud isik või eestkostetav) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja on puudutatud isiku poeg. Avalduse kohaselt diagnoositi puudutatud isikul skisofreenia, mis on süveneva iseloomuga. Puudutatud isik keeldub ravimeid võtmast, ei tunnista oma haigust, on kõige ja kõigi vastu vaenulik ning paranoiline. Neil põhjustel on ta juba viibinud psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul ravil.
2.Psühhiaatri ML ekspertiisiakti kohaselt põeb puudutatud isik mõistega vaimuhaigus hõlmatavat rasket kroonilise kuluga psüühikahäiret, skisoafektiivset häiret (Rahvusvaheliste Haiguste Klassifikatsiooni (RHK) 10 järgi – F25). Haiguse tõttu on olulisel määral piiratud tema võime oma tegudest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada. Vaimne seisund ei võimalda tal langetada keerukamaid otsuseid, teha iseseisvalt tehinguid, samuti teostada valimisõigust. Puudutatud isikule on vajalik määrata eestkostja, aga vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.
3.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et puudutatud isiku üle tuleks eestkoste seada. Esindaja toetas avaldaja määramist puudutatud isiku eestkostjaks, kuna teada ei ole seda välistavaid asjaolusid. Puudutatud isikule võiks jääda õigus teha pisitehinguid.
4.Tallinna linn (kohalik omavalitsus või eestkostja) leidis, et puudutatud isik vajab eestkoste seadmist. Avaldaja on sobilik isik täitma puudutatud isiku eestkostja ülesandeid. Avaldaja ülesanneteks võiks jääda puudutatud isiku elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste tagamine ning esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel.
5.Puudutatud isik leidis ärakuulamisel, et eestkostjat ta ei vaja, sest tal on endal suured meditsiinilised kogemused. Ärakuulamise ajal viibis puudutatud isik oma õe juures, sest avaldajaga ta läbi ei saa, kuna avaldaja on tema suhtes vägivaldne. Puudutatud isiku väitel on avaldajat kahel korral karistatud puudutatud isiku suhtes toime pannud vägivallategude eest. Puudutatud isiku sõnul ei too avaldaja talle juua ja süüa ega osta ka korterit nagu ta on palunud.
6.Avaldaja selgitas ärakuulamisel, et puudutatud isiku vaimne tervis on ammusest ajast paigast ära. Puudutatud isik ei usalda avaldajat ega lase teda enda korterisse. Avaldaja ei ole puudutatud isiku suhtes käitunud vägivaldselt, see on haigusest tingitud väljamõeldis. Avaldaja on valmis olema eestkostja, kuid vastavate ülesannete täitmine on puudutatud isiku vaenulikkuse tõttu raskendatud. Eestkostjaks võiks määrata kohaliku omavalitsuse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas 15. novembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ning seadis puudutatud isikule kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras eestkostjaks kohaliku omavalitsuse. Ühtlasi määras maakohus, et: -
otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 15. novembril 2024; tunnistab puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja loeb ta hääleõiguse kaotanuks; kuivõrd puudutatud isik ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid; eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides, sh esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes; 2 (5)
-
-
-
eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja puudutatud isiku vara kohta seisuga 15. november 2019. Nimekirjas tuleb esitada teave puudutatud isiku varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada maakohtule ühe kuu jooksul alates vaidlustatud määruse tegemisest; eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks. Esimene aruanne tuleb esitada 15. novembril 2020. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid; eestkostja peab hoidma oma vara eraldi puudutatud isiku varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides; eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja ekspertiisi kulud, mis jäid riigi kanda.
7.1.Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele, perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-tele 1 ja 2 ning asus seisukohale, et puudutatud isik on piiratud teovõimega isik, kellele tuleb määrata eestkostja.
7.2.Menetluses leidis tõendamist, et puudutatud isiku suhted avaldajaga on halvad ja ta ei usalda avaldajat, vaid omistab talle väljamõeldud tegusid. Samas pole kedagi teist, kes oleks avaldanud soovi hakata eestkostjaks. Kirjeldatud olukorras tuleb eestkostjaks määrata PKS § 205 lg 3 alusel kohalik omavalitsus.
7.3.Tulenevalt puudutatud isiku psüühilisest seisundist tuleb eestkostja ülesanneteks jätta esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti puudutatud isiku esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kuivõrd eestkoste seatakse puudutatud isiku kõigi asjade ajamiseks, tuleb puudutatud isik tunnistada ka valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Puudutatud isik ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
7.4.Maakohus selgitas ka, et vastavalt PKS § 193 lg-tele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub ta panna avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
maakohus tugines avaldaja paljasõnalistele ja eksitavatele väidetele. Avaldaja kinnitas, et pole paar aastat puudutatud isikuga isiklikult suhelnud, kuid oskab ikkagi anda seletusi tema tervise ja ravimite manustamise ning rahaga ümberkäimise kohta. Samuti kujundas ekspert oma arvamuse peaasjalikult avaldaja väidetele tuginedes; puudutatud isik ei vaja eestkostet, vaid soovib, et avaldaja teda külastaks ja vaataks üle tema elamistingimused. Puudutatud isik soovib korteri vahetust, kuid avaldaja on jätnud selle soovi tähelepanuta ja soovib vabaneda puudutatud isiku hooldamisest; puudutatud isikule teostati 23. septembril 2019 kognitiivse funktsiooni uuring, mille hinnangul on üldine vaimne võimekus vanusenormi keskmisel tasemel. Kokkuvõtvalt vajab ta psühhoteraapiat, et parandada peresuhteid ja emotsioonide regulatsiooni. 3 (5)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ja kohalikule omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja kaebusele ei vastanud. Kohalik omavalitsus märkis, et kuigi puudutatud isik vajab oma vaimse terviseseisundi tõttu eestkostet, on tema suhtes täies ulatuses eestkoste teostamine võimatu. Puudutatud isikule tuleb jätta pisitehingute tegemise õigus tema sissetuleku ulatuses kuus, et ta saaks soetada endale elamiseks vajalikku esmatarbekaupa. Kuivõrd igasugune koostöö ja suhtlus puudutatud isikuga puudub, siis ilma pisitehingute tegemise õiguseta tekiks olukord, kus kohalik omavalitsus võtab puudutatud isikult juurdepääsu tema sissetulekutele ning puudutatud isik ei suuda ilma rahata oma esmavajadusi rahuldada ja jääb abitusse olukorda.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 13. jaanuaril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda.
12.Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega täiendavaid dokumentaalseid tõendeid. Nii
17.jaanuari 2019 kiri kui ka 23. septembri 2019 kognitiivse funktsiooni uuring on koostatud asja arutamise ajal maakohtus. Puudutatud isik ei põhjendanud, miks ta ei saanud vastavaid dokumente esitada maakohtule. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus TsMS § 238 lg 1 p 2, § 652 lg 4 ja § 659 alusel rahuldamata. Dokumente ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada, kuid kohus eemaldab need toimikust.
13.Maakohus põhjendas, miks tuleb puudutatud isikule seada eestkoste ja määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus. Maakohus tugines õigesti eksperdi arvamusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 ei korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Eksperdi arvamusest nähtuvalt diagnoositi puudutatud isikul psühhiaatrilise uurimise tulemusel segatüüpi skisoafektiivne häire (RHK-10-s kood F25.2), millele on iseloomulik püsiv skisofreeniale omane defekt igapäevaeluga toimetulekus, episoodilised ägeda psühhoosi episoodid, meeleolu ja tahteaktiivsuse kõikumised. Ekspertiisi teostamise ajal viibis puudutatud isik haiglaravil psühhiaatriakliinikus ja tema psüühilises seisundis domineerisid paranoidsed mõtted avaldaja suhtes, absurdsed mõtted enese kehalisest haigusest, mõttekäigu vormilised häired, emotsionaalne inadekvaatsus ja vaenulikkus ümbritseva suhtes. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu, senist kulgu ja käesolevat seisundit vajab ta kõrvalist abi tema tervist, elu ja juriidilist ning majandusliku heaolu puudutavates küsimustes. Põhjendatud ei ole kohaliku omavalitsuse seisukoht, et puudutatud isikule peaks andma pisitehingute tegemise õigus tema sissetuleku ulatuses kuus. Ekspert leidis, et puudutatud isik vajab eestkostet tema igapäevase turvalise heaolu tagamiseks, sh otsustes ja tehingutes, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht mh tema varale.
15.Maakohus hindas tõendeid igakülgselt ja õigesti ning tegi oma siseveendumuse kohaselt otsustuse (TsMS § 232 lg 1). Määruskaebuses pole märgitud, milliseid tõendeid hinnates oleks kohtul olnud võimalik jõuda teistsugusele järeldusele. Taolisi tõendeid ei sisalda ka toimiku materjalid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud isik ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. 4 (5)
16.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Nähtuvalt asja materjalidest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuivõrd riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebuse menetlemisel ei osalenud, puudub vajadus tema tasu suuruse kindlaksmääramiseks.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.