Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Juri Gribovski hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus Enefit Kaevandused AS-i apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
11 451 eurot 33 senti Hageja (vastustaja): Juri XXXXXXXXXXX), esindaja Roman Golovenko
Gribovski (isikukood vandeadvokaat
Kostja (apellant): Enefit Kaevandused AS (registrikood 10032389), volitatud esindaja Eve Kangro Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 11. novembri 2019 otsus muutmata. 1(7)
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja, Enefit Kaevandused AS-i kanda.
4.Rahuldada Juri Gribovski taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
Määrata Enefit Kaevandused AS-i poolt Juri Gribovskile hüvitatavate apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista Enefit Kaevandused AS-ilt Juri Gribovski kasuks välja 120 eurot (sh käibemaks).
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Enefit Kaevandused AS-il tasuda Juri Gribovskile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Juri Gribovski (hageja, töötaja) esitas 22. augustil 2019 Viru Maakohtule Enefit Kaevandused AS-i (kostja, tööandja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista
451 eurot 33 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XXXXX töölepingu nr XXXXX (leping uus redaktsioon kehtis alates 1. juulist 2017), mille järgi töötas hageja kostja juures allmaa-lukksepp elektriku ametikohal. Hageja oli 19. veebruarist 2016 tööandja peausaldusisikuks. Kostja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 30. novembrist 2017 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel töötaja vastu usalduse kaotamise tõttu. Viru Maakohus tuvastas 12. juuni 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3281, et kostja ülesütlemisavaldus on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. Maakohtu otsus jõustus 27. märtsil 2019.
2(7)
Kostja esitas 1. aprillil 2019 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Hageja, tuginedes kostja poolt tehtud arvestusele, on seisukohal, et tal on TLS § 108 esimese lause kohaselt perioodi 1. detsember 2017 kuni 31. märts 2019 eest kostjalt saamata jäänud töötasu 14 808 eurot 87 senti. TLS § 108 teise lause kohaselt võib hüvitisest maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Seetõttu arvestab hageja hüvitisest maha eelpool märgitud perioodil Jugrimont OÜ-st saadud töötasu 3357 eurot 54 senti. Hageja on seisukohal, et väljamaksmisele kuuluva summa arvestuse tegemisel ei ole vaja maha arvestada Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu Ametiühingu (KESA) poolt ja Kohtla-Järve linn, Lehola tn 16 korteriühistu (korteriühistu) poolt tehtud väljamakseid. Tegemist ei ole hageja tööjõu teistsuguse kasutamisega seotud tasudega. Hageja sai neid tasusid enne 30. novembrit 2017. Seega on hagejal jäänud kostjalt saamata töötasu 11 451 eurot 33 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja õigusabikulud hageja kanda. Hageja sai KESA juhtimis-kontrollorgani liikme lepingu alusel ajavahemiku detsember 2017 kuni mai 2018 eest tasu kokku 18 172 eurot 5 senti ning Jugrimont OÜ-st perioodil juuni 2018 kuni jaanuar 2019 kokku 3357 eurot 54 senti. Kostja hinnangul tuleb eelviidatud summad hageja saamata jäänud tasust maha arvestada. KESA juhatuse liikmena ülesannete täitmist ei ole võimalik siduda ja seada sõltuvusse kaevanduse töötajate usaldusisiku ülesannetega. Tegemist on põhimõtteliselt uue ning iseseisva õigussuhtega. TLS § 108 sätestatut ei tohi tõlgendada viisil, mis võimaldab õigusvastaselt töölepingu ülesütlemisel sattuda töötajal soodsamasse olukorda, kui töölepingut ei oleks üles öeldud. Töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral makstava hüvitise eesmärk on kindlustada töötajale sissetulek ajaks, kui ta otsib uut tööd. Praegusel juhul oli kostjal mitu tuluallikat. Seega on tööandjal õigus hüvitisest maha arvata tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega, nt töölepingu, töövõtulepingu või mõne muu teenuse osutamise lepingu alusel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et juhatuse liikme lepingu olemus on sarnane käsunduslepinguga ning sellele kohalduvad käsunduslepingu kehtivust reguleerivad sätted (Riigikohtu 8. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33;
19.detsembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 28). Kuna tööandjal on õigus hüvitisest maha arvata igasugune tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega, arvestas kostja hageja saamata jäänud töötasust maha KESA ja Jugrimont OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel teenitud tulu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 11. novembri 2019 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 11 451 eurot 33 senti (bruto). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 570 eurot ja välja mõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et ajavahemikul detsembrist 2017 kuni märtsini 2019 kostja hagejale töötasu ei maksnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas
3(7)
KESA-lt saadud juhatuse liikme tasu näol oli tegemist tööjõu teistsuguse kasutamisega omandatud tuluna, mida kostja võis TLS §-s 108 sätestatud hüvitisest maha arvata. Maakohus leidis, et kostja poolt hagejale töötasu maksmata jätmisega vähenes hageja sissetulek võrreldes selle tuluga, mida hageja oleks saanud töösuhte jätkumise korral. Sellega tekkis hagejale varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 4 mõttes ehk jäi saamata tulu, mida ta oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu (õigusvastast töösuhte ülesütlemist) ei oleks toimunud. Maakohus märkis, et isegi kui nõustuda kostja seisukohaga, et KESA poolt makstud tasu on käsitletav tööjõu teistsuguse kasutamisena, siis hageja sai KESA-lt tasu kuni 31. maini 2018 ning maist 2018 kuni aprillini 2019 ei saanud kostja tasaarvestust KESA-lt saadud tasuga teha.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on vääralt tõlgendanud TLS §-s 108 sätestatut ja jätnud tähelepanuta kostja poolt esitatud seisukohad. Kostja hinnangul annab TLS § 108 tööandjale õiguse hüvitisest maha arvata tulu, mille töötaja on vahepeal saanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. Kuna hageja teenitud tulu ületas kostja poolt makstavat tulu, siis juhindudes TLS § 108 teises lauses sätestatust, ei ole kostja kohustatud hagejale saamata jäänud töötasu hüvitama.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Hageja arvates saab TLS § 108 kohaselt tööandja tasaarvestada üksnes need tasud, mida töötaja poleks saanud, kui töösuhe ei oleks lõppenud. Hageja märgib alternatiivselt, et isegi kui nõustuda kostja väitega, et KESA poolt tehtud maksed tuleb tasaarvestada hageja saamata jäänud töötasuga, siis see tasaarvestamine on ajaliselt piiratud. Hageja sai KESA-lt tasusid kuni maini 2018. See tähendab, et KESA poolt tehtud makseid ei ole võimalik tasaarvestada hageja saamata jäänud töötasuga alates juunist 2018.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuste väidetele, mis enamuses kattuvad kostja poolt maakohtu menetluses esitatud seisukohtadega.
7.Hageja nõuab kostjalt TLS § 108 alusel töölepingu õigusvastasest ülesütlemisest kuni selle kehtiva ülesütlemiseni, s.o ajavahemiku alates 1. detsembrist 2017 kuni
31.märtsini 2019 eest saamata jäänud töötasu 11 451 eurot 33 senti. 4(7)
Kostja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine 30. novembril 2017 oli tühine. Töölepingu õigusvastane ülesütlemine on tuvastatud Viru Maakohtu 12. juuni 2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3281 (tl-d 22–29). Maakohtu menetluses ei ole pooled vaielnud selle üle, et kostja ei maksnud hagejale töötasu ajavahemikul alates 2017. a detsembrist kuni 2019. a märtsini (vt tl 93 pöördel) ning kostja ütles töölepingu kehtivalt üles 1. aprillil 2019 (vt tl-d 35–36). Nende asjaolude üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses. Pooltel on vaidlus selle üle, kas töölepingu õigusvastase ülesütlemise tõttu hagejale TLS § 108 alusel välja mõistetavast hüvitisest tuleb maha arvata tasu, mida hageja sai KESA-lt samal perioodil, mille eest ta hüvitist nõuab. Pooled ei vaidle enam selle üle, et korteriühistult saadud tasu ei kuulu hüvitisest mahaarvamisele.
8.TLS §-st 108 tuleneb, et kui töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud.
8.1.Kui töölepingut ei ole kehtivalt üles ei öeldud, on töötajal TLS § 108 esimese lause kohaselt õigus saada hüvitist kaotatud töötasu eest kuni töölepingu lõppemiseni (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15). TLS § 108 eesmärgiks on hüvitada õigusvastase töölepingu ülesütlemise tõttu töötajale tasu kogu aja eest, mil ta temast sõltumatutel põhjusel oli ilma töötasuta.
8.2.Kostja on käesolevas asjas seisukohal, et tasu, mida hageja sai KESA-lt samal perioodil, mille eest ta hüvitist nõuab, tuleb hüvitisest maha arvata. Järelikult tuleb praeguses asjas anda hinnang, kas KESA-lt saadud tasu puhul on tööjõu teistsuguse kasutamisega saadud tulu, mis tuleb hageja kasuks välja mõistetavast hüvitisest TLS § 108 teise lause kohaselt maha arvata.
8.3.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et töötajale TLS § 108 alusel saamata jäänud tasu väljamõistmine kujutab endast kahju hüvitamist. Seega tuleb õigusvastase ülesütlemise tõttu tööandjalt saamata jäänud tasu väljamõistmise üle otsustamisel lähtuda kahju hüvitamise reeglistikust (Riigikohtu
8.märtsi 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 18). Järelikult tuleb tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel TLS § 1 lg 3 ja VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldada ka VÕS § 127 lg-t 5 ning § 139 ja § 140 (vt nt Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p 15). Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju poleks tekitatud (VÕS § 127 lg 1). Sellest järeldub, et hüvitatavast kahjust tuleb reeglina maha arvata igasugune kasu, mida isik sai tulenevalt kahju tekitamisest (VÕS § 127 lg 5). Kahju hüvitamine ei tohi viia isiku põhjendamatu rikastumiseni. Seega saab kostjalt hüvitise väljamõistmine olla eesmärgipärane üksnes ulatuses, mis ei too kaasa hageja põhjendamatut rikastumist.
8.4.Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kostja seisukohaga, et tööandjal on õigus hüvitisest maha arvata igasugune tulu, mida on töötaja vahepeal saanud. Olukorras, kus töötaja on juba enne töölepingu õigusvastast ülesütlemist saanud töötasu teise tööandja juures või muud püsivat tulu oma tööjõu kasutamisest (regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel vms), tuleb selle tulu jätkuval saamisel 5(7)
arvestada, millises ulatuses ta sai tasu lepingu ülesütlemise tagajärjel ja millises ulatuses sellest sõltumata.
8.5.Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-85-11 lahendanud küsimust, kas avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 135 lg 1 alusel teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja mõistetava tasu arvutamisel on lubatav arvesse võtta teistelt tööandjatelt saadud tasu aja eest, mil isik oli sunnitud teenistusest eemal olema. ATS § 135 lg 1 kehtis kuni 1. jaanuarini 2012 järgmises redaktsioonis: "Ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest." Kuivõrd Riigikohtu hinnangul väljendab ATS § 135 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ka TLS § 108 (Riigikohtu 8. märtsi 2012 otsus (täiendatud 19. märtsi 2012 otsusega) haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 14), saab ringkonnakohtu arvates ka praeguses asjas analoogia korras lähtuda Riigikohtu seisukohtadest ATS § 135 lg 1 tõlgendamise kohta. Riigikohus leidis viidatud otseses, et olukorras, kus ametnik juba teenistussuhte ajal sai töötasu töötamisest teise tööandja juures, tulu ettevõtlusest või muud püsivat tulu oma tööjõu kasutamisest (regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel vms), tuleb selle tulu jätkuval saamisel arvestada, millises ulatuses ta sai neid tasusid teenistusest vabastamise tagajärjel ja millises ulatuses sellest sõltumata. (Riigikohtu 8. märtsi 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 19.2).
8.6.Praeguses asjas tuvastas maakohus õigesti, et hageja sai KESA-lt tasu juba enne töölepingu õigusvastast ülesütlemist (tl 89) – alates 1. aprillist 2016. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jõudis seega õigele järeldusele, et kostja poolt töötasu maksmata jätmisega hageja sissetulek vähenes võrreldes selle tuluga, mida ta oleks saanud töösuhte jätkumise korral. Kokkuvõttes leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest ei kuulu TLS § 108 teise lause kohaselt KESAlt saadud tasu mahaarvamisele, ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud tasu 11 451 eurot 33 senti.
9.Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.1.Hageja on esitanud 2. märtsil 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Nimekirjast nähtuvalt koosnevad kulud lepingulise esindaja kulust. Esindaja on apellatsioonimenetluses teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – kokku 1 tund. Esindaja on osutanud õigusabi tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks). Ringkonnakohus märgib, et kuigi 2. märtsil 2020 esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud ka hageja maakohtu menetluses kantud kulud, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks üksnes apellatsioonimenetluses kantud kulude rahalise suuruse. Maakohtu menetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse on kindlaks 6(7)
määratud maakohus vaidlustaud otsuses ning kostja apellatsioonkaebuse põhjal puudub alus maakohtu otsust vastavas osas muuta.
10.2.Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
10.3.Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja kohta seisukohta esitanud.
10.4.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Arvestades asja mahtu ning keerukust, on hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad esindaja toimingud olnud märgitud ulatuses apellatsioonimenetluses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 100 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
10.5.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 120 eurot (1 x 100 x 1,2) ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
10.6.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.