TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. Menetlusosaliste seisukohad Siseministeerium esitas 30.01.2020 kohtule avalduse Vxxxxx Txxx surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt esitas AxxxxxxxxSxxxxxxx 18.12.2001 Jõgeva Politseiprefektuuri Mustvee politseijaoskonda avalduse, mille kohaselt ei ole ta juba pikemat aega saanud ühendust oma venna Vxxxxx Txxxxx. Vxxxxx Txxxxelas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Politseile oli teada, et Vxxxxx Txxxxx tehti 19.03.1998 Maarjamõisa haiglas zzzoperatsioon. 11.12.1998 pidi Vxxxxx Txxxxminema Mxxxxxx haiglasse taastusravile, kuid haiglasse ta ei läinud ning pärast seda pole teda nähtud. Pärast trauma saamist oli tema tervislik seisund halb, kuid vaatamata sellele tarvitas ta tihti alkoholi. Mxxxxxx valla andmetel ei olnud Vxxxxx Txxxx sageli raha ja valla poolt toodi talle toitu. Naabrite väitel oli Vxxxxx Txxxx vana Nõukogude Liidu pass, mis oli viidud migratsiooniametisse, et vahetada see välja Eesti Vabariigi kodaniku passi vastu. Vxxxxx Txxxxootas väga passi saamist. 18.05.1999 oli väljastatud Vxxxxx Txxxxx pass kehtivusega kuni 19.05.2009, kuid reaalselt seda Vxxxxx Txxxxx üle ei antud, sest ta ei läinud sellele järele. Uusi taotlusi isikut tõendava dokumendi saamiseks Vxxxxx Txxxxei ole teinud. Viimane Vxxxxx Txxxxsissekirjutus on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus ta reaalselt ei elanud juba mitu aastat enne tema kadumist. Politsei kontrollis teenistuskoeraga asukohti, kus Vxxxxx Txxx viimast korda mitteametlikult töötas ning ka tema elukohta. Vxxxxx Txxx tundemärke on korduvalt võrreldud Eesti territooriumilt leitud tuvastamata surnukehade omadega, kuid ühtegi kokkulangevust ei ole olnud. Korduvalt on meedias avaldatud Vxxxxx Txxx foto, sh portaalis politsei.ee, kuid informatsiooni isiku asukohast ei ole politseile laekunud. Haigekassa infosüsteemi, liiklusregistrisse, maksukohustuslaste registrisse, riiklikusse kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse ei ole senini kantud andmeid Vxxxxx Txxx elu ja tegevuse kohta peale tema kadumise aega ning samuti on teadmata tema asukoht. Kinnistusregistris puuduvad andmed isiku kohta. Piirikontrolli andmekogus ei ole fikseeritud VxxxxxxTxxx piiriületusi. Politsei andmekogus ei ole Vxxxxx Txxxxx seotud ühtegi juhtumit. Vxxxxx Txxx DNA ja sõrmejäljed registrites puuduvad, lähisugulaste DNA-d ei ole võetud lähisugulaste puudumise tõttu. Vxxxxx Txxxxvanemad on surnud, abielu on lahutatud 1973. aastal ja endine abikaasa on surnud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei olnud Vxxxxx Txxxl lapsi. Vxxxxx Txxx kadumise kohta teinud avalduse esitaja Axxxxxxx Sxxxxxxx on surnud 2005. aastal, kõik teised Vxxxxx Txxx õed ja vennad on samuti surnud. Elusoleku korral oleks Vxxxxx Txxx 79-aastane. Vxxxxx Txxx on olnud kadunud üle 21 aasta. Avaldaja palus algatada menetlus Vxxxxx Txxx surnuks tunnistamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 17 alusel loetakse teadmata kadunuks isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. Avaldusest lähtuvalt saab lugeda Vxxxxx Txxxxkadunumise päevaks 11.12.1998, mil ta pidi ilmuma operatsioonijärgsele taastusravile Mxxxxxx haiglasse, kuhu ta aga ei läinud. Kohus märgib, et reaalselt võis Vxxxxx Txxx olla kadunud juba mõni aeg (päev) varem, kuid täpset päeva, millal keegi teda viimati nägi või temaga suhtles ei suutnud politsei kindlaks teha. Seega tuleb lähtuda päevast, mis on konkreetse sündmusega fikseeritud. Pärast 11.12.1998.a ei ole teda keegi näinud. Avaldajal, aga ka muudel ametiasutustel puuduvad mistahes andmed puudutatud isiku elusoleku osas alates eelnimetatud kuupäevast. Puudutatud isiku lähedased on käesolevaks ajaks surnud. 18.05.1999 väljastati puudutatud isikule pass, kuid sellele puudutatud isik kunagi järele ei läinud. Uut isikut tõendavat dokumenti puudutatud isik pole taotlenud- seega ei ole talle väljastatud isikut tõendavaid dokumente. Politsei on teenistuskoeraga kontrollinud puudutatud isiku viimast mitteametlikku töökohta, aga ka elukohta. Teavet puudutatu isiku kohta ei saadud. Puudutatud isiku tundemärke on korduvalt võrreldud leitud tuvastamata surnukehadega, kuid kokkulangevusi pole olnud. Korduvalt on meedias ja veebis avaldatud puudutatud isiku fotot, kuid informatsiooni puudutatud isiku osas ei ole siiani laekunud. Avaldusest nähtuvalt ei ole Haigekassa infosüsteemi, liiklusregistrisse, kinnistusraamatusse, maksukohustuslaste registrisse, riiklikusse kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse senini kantud andmeid puudutatud isiku elu ja tegevuse kohta peale tema kadumise aega ning samuti on teadmata tema asukoht. Politsei andmekogus ei ole puudutatud isikuga seotud ühtegi juhtumit. Puudutatud isiku DNA ja sõrmejäljed registrites puuduvad. Vxxxxx Txxxxei ole teadaolevalt Eesti piiri ületanud. Kellelgi ei ole infot tema kohta pärast kadumise kuupäeva. Seega ei õnnestunud politseil leida 11.12.1998.a järgsest ajast mingeid andmeid selle kohta, mille alusel võiks asuda seisukohale, et Vxxxxx xxxx oleks elus. 31.01.2020 avaldas kohus väljaandes Ametlikud teadaanded teate, milles kutsus üles igaüht esitama kohtule andmeid Vxxxxx Txxx kohta. Kohtu üleskutsele ei vastanud keegi. Kohus on seisukohal, et esitatud asjaolude ja tõenditega on tõendatud, et Vxxxxx Txxx kohta puuduvad igasugused andmed alates 11.12.1998. Kohus leiab, et Vxxxxx Txxx viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul (21 aastat), et on tõsised kahtlused tema elusoleku suhtes. Tuvastatud asjaolude pinnalt saab seega eeldada, et Vxxxxx Txxx on surnud. TsÜS § 19 lg-st 1 lähtuvalt tunnistab kohus Vxxxxx Txxx surnuks. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Arvestades kohtu ette toodud Vxxxxr Txxx kadunuks jäämise asjaolusid, pole Vxxxxx Txxx eeldatavat surmaaega võimalik täpselt kindlaks määrata, mistõttu loeb kohus Vxxxxx Txxx surmaajaks TsÜS § 20 lg-st 2 lähtuvalt 11.12.1998.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodust tulenevat tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuivõrd käesolevas menetluses pole kohtule teadaolevalt keegi menetluskulusid kandnud, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.