R R avaldus Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu 29.04.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: R R (IK XXX; elukoht XXX; Asjast puudutatud isikud: Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu (RK 80180335; asukoht Rakvere 20a-11, 20306 Narva), seaduslik esindaja Natalja Geveller Lepinguline esindaja: advokaat Deniss Matvejev
Asja läbivaatamise aeg ja viis
01.11.2019, 13.12.2019, 11.02.2020 kohtuistungil
Menetluse liik
Hagita menetlus
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata R R avaldus Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu 29.04.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Käesolevas määruses kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega käesoleva kohtumääruse jõustumisest mõistliku aja jooksul.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. AVALDAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED (dlk 1 - 3)
1.26.06.2019 esitas avaldaja avalduse tunnistada Narva, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu 29.04.2019 üldkoosoleku otsuse punkt 1, 3, 5 ja 7.
2.Avaldaja on eriomandi nr 23 omanik. Puudutatud isiku 29.04.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt olid üldkoosoleku päevakorras järgmised küsimused: 1) 2018 aasta majandusaruande arutelu ja kinnitamine; 2) arutelu majandustegevuse kontrolli üle ja selle kinnitamine; 3) 2019 aasta remonttööde arutelu ja kinnitamine; 4) maa rendilepingu sõlmimine linnavalitsusega; 5) 2019 majandusplaani arutelu ja selle kinnitamine (teeninduse koefitsient); 6) veemõõturite kontroll (uute mõõturite paigaldus); 7) reservkapital; 8) võlgnikud, otsuse vastuvõtmine või ise kustutamisest. Päevakorras märgitud küsimused nagu 2019 aasta remonttööde arutelu ja kinnitamine, 2019 aasta majandusplaani arutelu ja selle kinnitamine (teeninduse koefitsient) ja reservkapital on sisuliselt majanduskava osadeks ning selles osas tuleb järgida majanduskavale kehtestatud tutvustamise nõudeid. Teates ei ole märgitud, kus ja millisel viisil oleks võimalik tutvuda majandusaasta aruandega ega 2019. aasta renoveerimistööde plaaniga, 2019. aasta majandusplaaniga ja reservkapitali ettepanekuga. 20.06.2019 palus avaldaja saata üldkoosoleku protokolli oma e-posti aadressile, avaldajale protokolli ei saadetud.
3.Avaldaja viitab KrtS § 29 lg 3, mille kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest ning avaldaja avaldus on esitatud tähtaegselt. PUUDUTATUD ISIKU VASTUS (dlk 32 - 34)
4.Puudutatud isikul on vastuväide, et kohus asja menetlusse võttis. Avaldusest ei tulene, mida avaldaja soovib – kas tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks või tuvastada nende tühisust. Kohtumääruse resolutsioonis ning põhjendavas osas on kohus lähtunud
2(11)
erinevatest nõuetest. Arvestades, et avaldaja nõue ei ole selge, siis ei oleks kohus pidanud nõuet menetlusse võtma. Puudutatud isik esitas kohtu tegevusele vastuväite TsMS § 333 lg 1 alusel.
5.Puudutatud isik esitas ka sisulised vastuväited. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates, mis avaldusele on lisatud, on selgesõnaliselt kirjas, et 2019. majandustegevuse plaani projekt, mis sisuliselt on majanduskava ja 2018. aasta majandustegevuse kokkuvõttev aruanne pannakse infotahvlitele. 2018. aasta aruanne esitatakse iga maja lõikes igale korteriomanikule postkasti. Seega oli teates märgitud koht, kus on võimalik tutvuda dokumentidega. Puudutatud isik leiab, et eesti keelne tekst üldkoosoleku teatest ei ole originaal. Teade koostatakse vene keeles ja avaldaja poolt esitatud teadet ei saa käsitleda üldkoosoleku kokkukutsumise teatena. Avaldaja ei esita etteheiteid majandustegevuse kontrolli akti tutvustamise kohta. Teates on kirjutatud, et dokument on esitatud ühes eksemplaris trepikoja kohta. Puudutatud isik saab vajadusel tõendada tunnistaja ütlustega, et majandustegevuse kontrollakt pandi avaldaja postkasti ja selle dokumendiga tutvumise võimalus oli avaldajale loodud. 01.11.2019 KOHTUISTUNG (dtl 36 – 39)
6.Kohus jättis puudutatud isiku vastuväite kohtuistungil rahuldamata.
7.Kohtuistungil selgitas avaldaja, et ta on juhatust teavitanud oma e-posti aadressist, kuid sinna ei ole talle dokumente saadetud. Teadetetahvlil on dokumendid vene keeles. Kohus selgitas istungil avaldajale, et vajalik on täpsustada, milline on avaldaja nõue. Samuti selgitas tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise vahet.
8.Avaldaja ei vaidle vastu, et teadetetahvlil võis midagi olla. Avaldaja ei tea, mis see oli. Avaldaja ei ole näinud dokumenti, mis oli omanikele antud. Kohus andis avaldajale tähtaja oma nõude täpsustamiseks. AVALDAJA 10.12.2019 TÄPSUSTUS (dtl 42)
9.Kohtu poolt antud tähtajaks avaldaja oma avaldust ei täpsustanud. 10.12.2019 esitas avaldaja täpsustuse, milles viitas asjaolule, et 02.02.2015 oli avaldaja teavitanud puudutatud isikule oma e-posti aadressi ning vastavalt KrtS § 20 lg 4 tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg 3 nimetatud dokumendid saata nimetatud aadressile. 13.12.2019 KOHTUISTUNG (dtl 45 – 48)
10.Kohtuistungil selgitas kohus avaldajale veelkord olukorda ning vajadust avaldust täiendada. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldajast tulenevalt lükatakse istung edasi. Kohus andis avaldajale ja puudutatud isikule tähtajad. AVALDAJA 09.01.2020 TÄPSUSTUS (dtl 52)
11.Avaldaja täpsustab, et tema esialgses avalduses on resolutsioonis jäänud välja sõna „tühiseks“. Avaldaja kohtusse pöördumise eesmärgiks on üldkoosoleku nelja otsuse – nr 1, nr 3, nr 5 ja nr 7 tühisuse tuvastamine. Avaldaja õigused said rikutud tulenevalt sellest, et avaldajal puudus võimalus juba varakult uurida ja analüüsida nelja nimetatud dokumenti. Seadus kehtestab spetsiaalselt KÜ juhatusele sellise kohustuse, et igal korteriomanikul oleks võimalik realiseerida oma õigust uurida dokumente enne koosolekut.
3(11)
11.02.2020 KOHTUISTUNG (dtl 77 – 83)
12.Avaldaja täpsustab, et soovib 29.04.2019 üldkoosoleku järgnevate otsuste tühisuse tuvastamist: majandusaastaaruande arutelu ja kinnitamine, 2019 aasta remonttööde arutelu ja kinnitamine, 2019 majandusplaani arutelu ja kinnitamine, reservkapital (vastavalt avaldaja poolt esitatud üldkoosoleku teatele punktid 1, 3, 5, 7). Tühisuse aluseks on asjaolu, et avaldajale ei ole materjale saadetud tema poolt teavitatud e-posti aadressile.
13.Kohus kuulas tunnistajana ära puudutatud isiku endise juhatuse liikme L H. Tunnistaja kinnitas, et sai 2015. a kätte avaldaja avalduse avaldaja e-posti aadressiga. Tunnistaja kinnitas, et tema juhatuse liikmena ei ole dokumente e-posti aadressile saatnud, selline ei olnud puudutatud isiku praktika. Puudutatud isikul ei olnud arvutit ja oleks olnud vale saata dokumente isiklikust arvutist. Tunnistaja selgitab, et juhatuse vahetumisel anti puudutatud isiku uuele juhatusele dokumendid üle, avaldaja avaldus oli kirjavahetuse arhiivis. Märtsis – aprillis 2019 haldas maja Rapida Plus, halduriks oli J M. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et avaldaja 2015 aasta avaldusest ta ise aru ei saanud, aga lasi selle tõlkida. Sai aru, et avaldaja soovib saada andmeid ja juhtkond teadis, et sellesisuline projekt on arutlusel. Ettevalmistamisel oli ka arvutiprogramm, mille vahendusel oleks võimalik omavahe suhelda ja infot edastada. Juhatus otsustas oodata kuni seadus jõustub ja koosolekutel seda arutada. AVALDAJA LÕPLIK SEISUKOHT (dtl 113 – 114)
14.Avaldaja kordas oma varasemalt esitatud seisukohti ja on täiendavalt selgitanud, et sellise õiguse riive tõttu ei olnud avaldaja valmis üldkoosolekul küsimuste aruteluks. Avaldaja leiab, et üldkoosoleku otsused on tühised kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, aga ka seetõttu, et otsused ei vasta headele kommetele. Lisaks ei kantud avaldaja vastuväiteid üldkoosoleku protokolli. Asjaolu, et puudutatud isikul ei olnud arvutit, ei ole tõsiseltvõetav argument, teateid oleks võinud saata mistahes isiklikust arvutist. PUUDUTATUD ISIKU LÕPLIK SEISUKOHT (dtl 122 – 129)
15.Puudutatud isik on seisukohal, et kohtumenetluses ei ole tõendatud, et puudutatud isik oleks üldse mingeid otsuseid vastu võtnud. Tsiviilasja toimikus puudub 29.04.2019 üldkoosoleku protokoll, seega kohus ei saa tuvastada, kas avaldaja vaidlustatud otsus on üldse vastu võetud või mitte. Kui avaldaja väidab, et otsused on vastuvõetud, siis on tegemist avaldaja jaoks positiivse asjaoluga ja seetõttu lasub tõendamiskoormis avaldajal. Kuna üldkoosoleku protokolli ei ole esitatud, siis ei saa ka tuvastada, kas teates märgitud küsimuse number vastab protokollis esitatud numbrile. Puudutatud isik jaatab võimalust, et kohus saab tuvastada kõikide otsuste tühisuse, kuna kui üks otsus on kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine, siis on ka teised otsused tühised, kuid hetkel ei saa seda teha, kuna kohus ei saa tuvastada, kas otsused on üldse vastu võetud või mitte. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust ainult selles osas, et üldkoosolek on kokku kutsutud, kuid see, kas koosolek toimus, ei ole tõendatud.
16.Puudutatud isik on nõus, et pooled ei vaidle, et 2018. aasta tegevusaruanne, remonttööde aruande projekt ja 2019 aasta tegevuskava projekt oli välja pandud teade tahvlil. Revisjoniaruanne (kontrollaruanne) oli avaldajale isiklikult edastatud. Pooltel ei ole vaidlust ka selles osas, et avaldaja esitas 03.01.2015 aastal puudutatud isiku juhatusele teate oma elektronposti aadressi kohta, kuid puudutatud isik pöörab tähelepanu sellele, 4(11)
et nimetatud avalduses tegi avaldaja viite korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 46. KrtS on Riigikogu poolt võetud vastu 19.02.2014 ja Riigi Teatajas avaldatud 9.05.2017, seega enne teksti avaldamist ei saanud puudutatud isik teada, mis on § 46 sätestatud. Lisaks sellele jõustus KrtS 1.01.2018 ja kui avaldaja soovis saada dokumente e-posti teel, siis lähtudes hea usu põhimõttest, oleks avaldaja pidanud uuesti oma aadressi puudutatud isikule esitama.
17.Puudutatud isik ei vaidle vastu, et korteriomanikul on õigus saada informatsiooni ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriühistu kohustus edastada dokumente eposti teel tekkis alles alates 1.01.2018. Puudutatud isik on seisukohal, et hea usu põhimõtte vastane on eeldus, et isik esitab korteriühistule oma aadressi ja ootab, et kolme aasta möödumisel hakkab korteriühistu talle sellele aadressile teateid saatma. Isik võib selle aja jooksul oma aadressi muuta, mida kinnitab ka see, et käesolevas menetluses kasutab avaldaja teist aadressi.
18.Puudutatud isik on seisukohal, et jätkuvalt ei ole selge, miks avaldaja arvab, et üldkoosoleku otsused on tühised – ühes ja samas lauses kirjutab avaldaja, et vaidlustatavad otsused on tühised kuna rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda ja otsused ei vasta headele kommetele. Puudutatud isik leiab, et ainuke tühisuse alus saab tuleneda KrtS § 29 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 sätestatu ei ole korteriühistute suhtes kohaldatav.
19.Puudutatud isik on seisukohal, et isegi kui kohus peaks tuvastama, et puudutatud isikul oli vastavalt KrtS § 20 lg 4 kohustus dokumendid avaldaja e-posti aadressile edastada, siis see ei saa olla oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 kohaselt. On tuvastatud, et 29.04.2019 üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg 3 nimetatud dokumendid olid pandud teadetetahvlile. Puudutatud isiku majade trepikodades olid teadetetahvlid lukustatud, mida kinnitavad nii L. H ütlused kui ka J. M e-kiri. Seega oli avaldajal võimalik dokumentidega vahetult tutvuda. Asjaolu, et dokumendid oli vene keeles ei oma tähtsust, kuna avaldaja oskab vene keelt (avaldaja tõlkis oma nõustajale). Kui kohus peaks tuvastama, et puudutatud isik rikkus KrtS § 20 lg 4 sätestatut, siis see rikkumine on üldjuhul vabandatav. Nagu tunnistaja L. H selgitas, siis puudutatud isikul ei olnud arvutit ja seda ei ole käesoleva ajani. Avaldaja oleks võinud esitada nõude arvuti ostmiseks, kuid avaldaja seda ei teinud. Puudutatud isiku juhatuse liikmed või töövõtjad ei ole kohustatud esitama dokumente oma isiklikke arvuteid kasutades. Kui korteriühistul ei ole arvutit, siis ei ole korteriühistul võimalik ka KrtS § 20 lg 4 nõuet täita. Puudutatud isik esitas dokumendid muul viisil ning KrtS § 20 lg 4 rikkumine oli vabandatav. Puudutatud isik on seisukohal, et KrtS § 20 lg 4 täitmine on küll seotud üldkoosoleku kokkukutsumisega, kuid ei ole samastatav üldkoosoleku kokkukutsumise korraga. Lähtudes KrtS § 20 lg 1 on üldkoosoleku kokkukutsumise kord toodud MTÜS § 20 ja 201.
20.Avaldaja väide, et tema vastuväiteid ei kantud protokolli on asjakohatu, kuna seda pole varem esitatud.
21.Puudutatud isik palub jätta tähelepanuta avaldaja 04.03.2020 seisukoha, kuna see ei ole allkirjastatud ja ei vasta nõuetele. Kuna avaldajal on nõustaja, siis oleks avaldaja seda pidanud teadma.
5(11)
22.05.03.2020 esitas avaldaja taotluse tagastada A G poolt allkirjastatud dokument või jätta see lahendi tegemisel arvestamata, kuna nõustajal puudub õigus allkirjastada ja esitada avaldaja nimel dokumente. AVALDAJA SEISUKOHT PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHA OSAS (dtl 137 – 138)
23.Avaldaja toob välja, et kogu menetluse jooksul ei ole puudutatud isik vaidlustanud, et avaldaja poolt vaidlustatud 29.04.2019 üldkoosoleku otsused olid vastu võetud. Avaldaja esitab üldkoosoleku protokolli tuginedes TsMS § 329 lg 1. Avaldaja on seisukohal, et ka ilma üldkoosoleku protokollita on võimalik teha kindlaks, kas üldkoosoleku otsused on vastu võetud, piisaks puudutatud isiku kinnitusest. PUUDUTATUD ISIKU TAOTLUS (dtl 146)
24.Puudutatud isik palub avaldaja 17.03.2020 seisukohad ja lisad jätta tähelepanuta, kuna need on esitatud peale selleks määratud tähtaja möödumist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
25.Vastavalt KrtS § 29 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 4 vaadatakse käesolev asi läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
26.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kohtuistungitel arutatuga, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluslikud küsimused
27.Kohus on menetluse kestel avaldajale andnud korduvalt võimaluse oma nõuet täpsustada. 09.01.2020 esitas avaldaja täpsustatud avalduse, kus on avaldaja oma nõuet selgitanud ning palunud tuvastada puudutatud isiku 29.04.2019 üldkoosoleku nelja otsuse (nr 1, nr 3, nr 5, nr 7) tühisuse. Täiendavalt täpsustas avaldaja otsuste numbreid 11.02.2020 istungil - avaldaja soovib 29.04.2019 üldkoosoleku järgnevate otsuste tühisuse tuvastamist: majandusaastaaruande arutelu ja kinnitamine, 2019 aasta remonttööde arutelu ja kinnitamine, 2019 majandusplaani arutelu ja kinnitamine, reservkapital (vastavalt avaldaja poolt esitatud üldkoosoleku teatale punktid 1, 3, 5, 7). Seega puudutatud isiku 29.04.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuse küsimust kohus ei menetle ning käesolevas määruses ei analüüsi.
28.Esmalt võtab kohus seisukoha poolte esitatud dokumentide ja tõendite osas. Puudutatud isik on palunud kolmel korral kohtule esitatud tõendid ja dokumendid tagastada või tähelepanuta jätta, kuna need on esitatud tähtaega rikkudes või siis ei ole esitatud vormikohaselt.
29.04.03.2020 seisukohas palub puudutatud isik lugeda, et avaldaja lõplikku seisukohta ei ole kohtule esitatud, kuna see on esitatud allkirjastamata. 05.03.2020 taotluses palub puudutatud isik tagastada või siis jätta tähelepanuta A G poolt allkirjastatud seisukoht, kuna nõustajal ei ole õigus menetlusosalise eest dokumente allkirjastada. Riigikohus on 29.05.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruse p 8 selgitanud, et: „TsMS § 336 6(11)
lg 4 tekstist nähtuvalt on tegemist normiga, mis võimaldab kohtul lugeda tavalise elektronpostiga esitatud menetlusdokument piisavaks, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus. Selline norm soodustab tsiviilasja lahendamist mõistliku aja jooksul, sest elektronposti teel on võimalik dokumente edastada oluliselt kiiremini kui muude sidevahenditega. Seetõttu on TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesande tagamiseks soovituslik TsMS § 336 lg-t 4 kohtumenetluses võimalikult laialt rakendada. Siiski on normi rakendamine kohtu õigus ja rakendamise eelduseks kahtluse puudumine saatja isikus.“ Avaldaja on saatnud oma lõplikud seisukohad aadressilt, mida ta on ka varasemalt menetluses kasutanud ning kohtul puudub kahtlus, et lõplikud seisukohad on saatnud avaldaja. Seega ei loe kohus, et lõplikud seisukohad oleksid esitamata. Avaldaja nõustaja on kohtule edastanud enda poolt allkirjastatud dokumendi, mille kohus tagastab, kuna vastavalt TsMS 228 lg 2 ei saa nõustaja teha menetlustoiminguid. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, siis seda füüsiliselt tagastada ei ole vaja.
30.17.03.2020 taotluses palub puudutatud isik kohtul jätta tähelepanuta avaldaja poolt 17.03.2020 esitatud seisukoht ja tõendid, kuna need on esitatud pärast lõplike seisukohtade esitamise tähtaega. Kohus leiab, et avaldaja 17.03.2020 esitatud seisukoht ja selle lisana esitatud 29.04.2019 üldkoosoleku protokoll tuleb asja juurde võtta. Vastavalt TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja esitas nimetatud tõendi alles peale seda, kui puudutatud isik pani kahtluse alla 29.04.2019 üldkoosoleku toimumise. Puudutatud isik tõstatas nimetatud küsimuse alles oma lõplikes seisukohtades. Kohus leiab, et võttes arvesse avaldaja avalduse asjaolusid, siis ei ole menetluse kestel olnud vajalik uurida 29.04.2019 üldkoosoleku otsuste sisu, vaid üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna puudutatud isik enne oma lõplike seisukohtade esitamist ei esitanud vastuväidet, et otsuseid ei ole üldse vastu võetud, siis puudus avaldajal ka vajadus tõendada koosoleku toimumise fakti. Seega sai avaldaja alles peale puudutatud isiku lõplike seisukohtadega tutvumist oma 17.03.2020 seisukoha esitada. Kuna nimetatud tõend on olnud puudutatud isikule teada, siis ei too see kaasa ka menetluse venimist, seega jätab kohus puudutatud isiku 17.03.2020 taotluse rahuldamata.
31.Puudutatud isik on tõstatanud küsimuse avaldaja esitatud 29.04.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohta ja selgitanud, et tegemist saab olla tõlkega originaalist, kuna teated koostatakse vene keeles. Puudutatud isik on pannud kahtluse alla dokumendi õigsuse, kuid ei ole samas oma väidet kuidagi tõendanud. Kohus leiab, et olukorras, kus puudutatud isikul oli võimalik esitada tõend selle kohta, et tegemist ei ole õige dokumendiga, kuid puudutatud isik seda ei teinud, siis saab kohus lähtuda talle esitatud tõendist. Sisulised küsimused
32.Pooltel ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: a. Avaldajale kuulub korter aadressil XXX (dtl 4) ja avaldaja on puudutatud isiku liige;
7(11)
b. 2018. aasta tegevusaruanne, remonttööde aruande projekt ja 2019 aasta tegevuskava projekt oli välja pandud teade tahvlil (dtl 105). c. Avaldaja esitas 03.01.2015 aastal puudutatud isiku juhatusele teate oma elektronposti aadressi kohta (dtl 43, dlk 80).
33.Esmalt analüüsib kohus, kas puudutatud isikul oli kohustus edastada KrtS § 20 lg 3 dokumendid avaldaja e-posti aadressile, mille avaldaja oli puudutud isikule edastanud 03.01.2015.
34.KrtS § 20 lg 4 kohaselt, kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg 3 nimetatud dokumendid saata sellel aadressil. KrtS § 20 lg 3 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.
35.Tuvastatud on, et avaldaja on 03.01.2015 puudutatud isikule oma e-posti aadressi edastanud. Tunnistaja L H on oma ütlustega kinnitanud, et avaldaja esitas oma e-posti aadressi ning L H sai aru, et see pidi olema info edastamiseks. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, et e-posti aadress edastati juhatusele enne KrtS jõustumist. Oluline on, et juhatusel oli vastav informatsioon olemas ning juhatus oleks pidanud seda informatsiooni kasutama. KrtS-s ei ole v.a KrtS § 20 lg 4 reguleeritud, millisel viisil peab üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajalikud kutsed olema korteriühistu liikmetele edastatud. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et korteriomanikud on oma kontaktandmed korteriühistule teatanud. Seega leiab kohus, et korteriühistu liikmetele, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb saata üldkoosoleku kokkukutsumise teated KrtS 20 lg 4 sätestatud viisil. Nimetatud kohustust ei saa muuta ega asendada korteriühistu põhikirjas ettenähtava teistsuguse korraga, sest KrtS § 17 lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kohus leiab, et puudutatud isiku väited arvuti puudumise kohta ei ole vabanduseks oma kohustuse täitmata jätmise osas. Puudutatud isiku juhatus peab nägema ette võimalused oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ja kindlasti ei saa panna arvuti olemasolu tagamise vastutust avaldajale. Seega pidi puudutatud isik saatma avaldajale 29.04.2019 üldkoosoleku ettevalmistavad materjalid ja teate e-postiga.
36.Järgmiseks analüüsib kohus seda, kas nimetatud rikkumine saab kaasa tuua üldkoosoleku otsuse tühisuse. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Riigikohus on oma 14.10.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 tehtud otsuse p 21 asunud seisukohale: „Otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada.“ Kuigi eelnimetatud otsus on tehtud äriühingu 8(11)
suhtes, siis on selles toodud seisukohad kohaldatavad ka korteriühistu üldkoosolekute kokkukutsumisel, sest ka korteriühistute üldkoosoleku kokkukutsumise teadete eesmärk on võimaldada korteriühistu liikmel realiseerida oma õigust teada saada koosoleku toimumisest, sellel osaleda ja koosolekul hääletada.
37.Avaldaja on tuginenud sellele, et tal ei olnud võimalik teha informeeritud otsustust, kuna ta ei saanud piisavalt informatsiooni selle kohta, millise sisuga otsuseid vastu võtta sooviti. Kohus peab siinkohal oluliseks rõhutada, et juhul, kui avaldajal oli informatsiooni üldkoosoleku toimumise aja kohta, siis pidi ta saama tutvuda ka eelnõudega, mille asumist teadete tahvlil on avaldaja ka ise tunnistanud. Oma lõplikus seisukohas on avaldaja selgitanud, et KÜ 2018. aasta tegevusaruande ning tegevuse kontrolli, remonditööde aruande projekte ja 2019. aasta tegevuskava projekti ei esitatud personaalselt (isiklikult) avaldajale, vaid need olid välja pandud üksnes teadete tahvlil (dtl 113). Avaldaja esitatud 29.04.2019 üldkoosoleku kokkukutsumise teates on samuti välja toodud võimalused materjalidega tutvumiseks (dtl 6). J M on oma e-kirjas selgitanud, et tema pani infotahvlile juhatuse otsuse üldkoosoleku kokkukutsumisest ning kutse 29.04.2019 üldkoosolekule koos korteriühistu üldise majandusaasta aruandega ning majanduskava projektiga (renoveerimistööde plaan ja majandusplaan) (dtl 90). Kui avaldaja eelnõudega tutvumise võimalust kasutada ei soovinud, siis ei saa see olla samas põhjuseks, et puudutatud isiku otsused oleksid tühised.
38.Sätted dokumentide ja üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättetoimetamise korra osas peavad tagama isikule võimaluse oma otsustusõigust teostada. Juhul, kui otsustusõiguse teostamist ei ole tagatud ning toime on pandud oluline rikkumine, siis saab tagajärjeks olla otsuse tühisus. Käesoleval juhul sellist olulist rikkumist toime pandud ei ole, kuna esitatud asjaolude pinnalt on järeldatav, et isikul oli võimalik oma otsustusõigust realiseerida.
39.Lisaks on avaldaja käesoleva vaidluse puhul ise kinnitanud oma osalemist 29.04.2019 üldkoosolekult (vt avaldaja lõplik seisukoht, dtl 114), seega oli avaldajal võimalik realiseerida oma osalemisõigust – anda hääl otsuste eelnõu poolt või vastu. Riigikohus on tsiviilasjas 2-26-8010 29.11.2017 tehtud otsuse punktis 12 andnud tõlgenduse äriseadustiku (ÄS) § 1721 osas (sarnane sõnastus on ka KrtS § 29 lg 1) ja leidnud, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldamiseks on kaks võimalust: rikkumise kõrvaldab see, kui kõik osanikud olenemata rikkumisest koosolekul osalevad ning on nõus koosolekut pidama või siis annavad heakskiidu koosoleku otsustele. Riigikohus on selgitanud, et: „Selline tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama (vt Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, kuid märgib, et olukorras, kus rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses.“ Seega võttes arvesse, et avaldaja on ise kinnitanud oma koosolekul osalemist ja ei ole tõendatud, et avaldaja oleks otsuste tegemisele vastu vaielnud, siis tuleb asuda seisukohale, et avaldaja osas on võimalik rikkumine ka kõrvaldatud. Avaldaja on alles oma lõplikus seisukohas puudutanud asjaolu, et tema vastuväiteid ei protokollitud (dtl 114), kuid avaldaja ei ole seda kuidagi
9(11)
tõendanud ning puudutatud isik ei ole selle asjaoluga nõustunud. Seega ei loe kohus nimetatud asjaolu tõendatuks.
40.Kohus peab täiendavalt vajalikuks viidata ka TsÜS § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Olukorras, kus puudutatud isik ei ole mitte kunagi mitte kellelgi dokumente e-postiga saatnud ning avaldaja pidi ka nimetatud praktikaga kindlasti kursis olema, siis võiks avaldaja ühistu liikmena püüda dokumentide saatmise praktikat muuta esmalt kohtuväliselt, mitte nõuda koheselt otsuste tühisuse tuvastamist.
41.Avaldaja on oma lõplikes seisukohtades viidanud, et otsused on heade kommete vastased (dtl 114). Avaldaja on väite sisustamiseks viidanud MTÜS § 241 lg 1 ja KrtS § 20 lg 4. MTÜS § 241 ei ole korteriühistute puhul kohaldatav. Vastavalt KrtS § 20 lg 1 seletuskirjale kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule ja juhatusele MTÜS-i neid sätteid, millele otseselt viidatud on ja viidatud ei ole neile MTÜS sätetele (§-d 24 ja 241, § 27 lg 1–3), mis otseselt kordavad TsÜS-i regulatsiooni, selles osas kehtivad TsÜS-i sätted. Samas ei sisusta avaldaja viidatud sätted kuidagi heade kommete vastasust. Õiguskirjanduses on selgitatud, et: „heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seondub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.“1 Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-106-13 30.10.2013 tehtud otsuse p 20 selgitanud, et: „heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30).“ Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-7-10 31.03.2010 tehtud otsuse p 30 selgitanud, et: „Kolleegiumi arvates ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel.“ Avaldaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud, seega leiab kohus, et avaldaja väited, et puudutatud isiku 29.04.2019 üldkoosoleku otsused on heade kommetega vastuolus, on tõendamata.
42.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
43.Seega jätab kohus R R avalduse Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu 29.04.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
MENETLUSKULUD
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
45.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et
Ühinguõigus I, K. Saare jt, Tallinn 2015, lk 207.
10(11)
menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et kohus jätab avalduse rahuldamata, siis on kohtu arvates õige jätta menetluskulud avaldaja kanda.
46.Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtumääruse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.