Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-19294
Kohtuasi
Tallinna linna avaldus täisealisele isikule E.Fle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
E.A määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja Karmen Kaar Puudutatud isik I: E.F (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II: J.N (isikukood XXX) Puudutatud isik III: E.A (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.02.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud E.A kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 20.12.2024 Harju Maakohtule avalduse ja 13.01.2025 avalduse täpsustuse E.Fle (puudutatud isik I) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt on puudutatud isik I vanaduspensionär, kelle igakuine vanaduspension on 728,25 eurot. Puudutatud isikul on kaks last – poeg ja tütar. Teisi lähisugulasi puudutatud isikul I ei ole. Viimastel nädalatel oli sagedaste telefonikõnedega aktiveerunud puudutatud isiku I poeg E.A (puudutatud isik III, poeg), kes helistas vanglast avaldaja sotsiaalhoolekande osakonda ja rääkis, et puudutatud isikul I on toidupanka vaja. Puudutatud isikud I ja III on olnud pikema perioodi vältel sotsiaalhoolekande ning politsei vaateväljas. Näiteks 21.08.2020 toimus vägivallajuhtum puudutatud isiku I ja tema minia C vahel, sest minial on alkoholiprobleemid. Puudutatud isiku I poeg viibis sel ajal vanglas. Puudutatud isik I kardab juhtumi kordumist, ta kardab oma tervise ja turvalisuse pärast. Vägivaldsele miniale võimaldati sotsiaalmajutusüksuse teenust, sest tema elamine puudutatud isiku I korteris oli vastunäidustatud. Avaldajale teadaolevalt tasub puudutatud isik I oma poja kohustuste eest.
1.2.03.12.2024 helistas vanglast puudutatud isik III, kes tundis ema pärast muret ja palus teha kodukülastuse. Kui poeg vanglast emale helistas, siis ema oli karjunud ja süüdistanud poega. Ema pidi pojale vanglasse raha saatma, sest poeg ei saa puuduva töövõime tõttu töötada. Poeg väitis, et ema juures elab keegi võõras mees. Kodukülastuse käigus tuvastasid sotsiaaltöötajad, et puudutatud isiku I juures elas tõepoolest juba kevadest Q, kes on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kellel on võlad. Isik on vägivaldne ja karistatud peksmise ning kehavigastuste tekitamise eest. Ta kasutab ära puudutatud isikut I ja elab puudutatud isiku I kulul millegi eest maksmata.
1.3.Puudutatud isik I väitis 03.12.2024, et poeg oli lubanud ta ära tappa. Poeg nõudis temalt postmarke ja puudutatud isik I saatis pojale ka 200 eurot. Puudutatud isik I on hakanud käima koguduses ja saab sealt süüa. Kodus loeb ta piiblit ja siis saab ta rahu, et õhtul magama jääda. Puudutatud isik I kardab oma poega ja sellepärast saadab kogu aeg temale raha.
1.4.Puudutatud isik I oli 17.12.2024 kukkunud ja helistas avaldajale, kes kutsus järgmisel päeval kiirabi. Kui kiirabi puudutatud isiku I 18.12.2024 haiglasse viis, siis sotsiaaltöötajate nõudmisel lahkus korterist seal elanud isik. Puudutatud isik I sai oma korteri lukku panna. Sotsiaaltöötajad selgitasid puudutatud isikule I, et ta ei võtaks edaspidi oma korterisse mitte ühtegi võõrast isikut. Kahjuks tuli see isik kohe pärast puudutatud isiku I haiglast naasmist puudutatud isiku I korterisse tagasi.
1.5.Avaldaja teostas 17.12.2024 puudutatud isiku I korterisse kodukülastuse. Puudutatud isik I elab 3-toalises korteris neljandal korrusel liftiga majas. Tema korter on renoveerimata, vajab koristamist. Puudutatud isik I väidab, et ta on vana ja väsinud ja ei jaksa kõike enam ise teha. Puudutatud isik I selgitas, et poes ta eriti ei käi. Ta annab ära oma pensioni ega saa siis endale toiduaineid osta. Puudutatud isik I ei anna endale aru, et sellega ta halvendab oma majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, jätab ennast elatusvahenditeta ning paneb ennast abitusse seisu. Pesumasin on katki ja puudutatud isik I peseb pesu käsitsi. Külmikus oli piisavalt mitmeid toiduaineid. Puudutatud isik I oskab kasutada arvutit, ta maksab seal arveid. Ta liigub kodus ja väljaspool kodu iseseisvalt, kasutab ühistransporti. Puudutatud isik I on 2
2-24-19294 leebe loomuga ja võib jätta ennast hooletusse, sest muretseb rohkem teiste inimeste kui enda pärast. Puudutatud isik I ise kellegi teise abi ei soovi.
1.6.Puudutatud isik I oli teadlik, et tema poeg oli kohtule esitanud avalduse temale eestkoste seadmiseks ja poja määramiseks puudutatud isiku I eestkostjaks. Puudutatud isik I oli poja eestkostjaks määramisele kategooriliselt vastu, sest kardab, et poeg petab teda. Puudutatud isik I rääkis, et tal on rahaliselt raske. Ta kannab oma pensionist igakuiselt pojale vanglasse 200-400 eurot. Viimane kommunaalarve oli 173,33 eurot. Puudutatud isiku I sõnul oli rahaliselt natuke kergem siis, kui ta käis turul müümas, aga enam ta tööl ei käi ja ei saa pojale nii palju raha saata, kui poeg nõuab. Poeg pidi kogu aeg ainult raha ja pakke nõudma. Puudutatud isik I kardab väga oma poega, sest enne vanglasse minekut poeg karjus ja loopis asju.
1.7.Avaldaja püüdis ühendust saada puudutatud isiku I tütre J.N-iga (puudutatud isik II), kuid ta ei vastanud telefonile.
1.8.Kui puudutatud isik I vajab oma õiguste kaitseks eestkostet, siis palus avaldaja määrata tema eestkostjaks Tallinna linna.
2.Maakohus võttis avalduse 14.01.2025 määrusega menetlusse ning määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi.
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/36 nähtuvalt on puudutatud isikul I raske muu psüühikahäire kohanemishäire, segatüüpi ärev depressiivne reaktsioon. Haigus on kroonilise-kestva iseloomuga ning puudutatud isik I vajab kõrvalist abi. Puudutatud isik I ei ole võimeline oma tegudest aru saama või neid juhtima ja oma elu iseseisvalt korraldama. Isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust. Eksperdi arvates on puudutatud isikule I vaja määrata eestkostja. Puudutatud isik I vajab eestkostet tervise, majanduslike, õiguslike, ja perekonnaõiguslike huvide kaitseks, vajadusel nende probleemide lahendamiseks. Eeldatav eestkoste aeg on viis aastat.
4.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas 30.01.2025 seisukohas, et esindaja kodukülastuse ajal puudutatud isiku I korterisse viibis seal ka Q, kes on elanud puudutatud isiku I korteris umbes aasta. Q ei ole puudutatud isiku I sugulane ega lähedane isik. Puudutatud isik I ei osanud veenvalt selgitada, miks ta võimaldab Ql elada oma korteris. Selge oli vaid see, et Ql ei olnud kuskil elada ja ta vajas elamispinda. Puudutatud isik I ei ole voodihaige. Tal ei ole probleemi liikumisega. Ta käib ise poes ja kirikus. Puudutatud isik I orienteerub ajas, kohas ja oma isikus, kuid väljendas, et tal on mälulüngad. Puudutatud isikul I on kaks last. Poeg viibib vanglas ja tütar elab Kehtna vallas. Tütrega suhtleb puudutatud isik I telefoni teel. Poeg elas enne vanglasse sattumist koos puudutatud isikuga I. Puudutatud isik I helistas määratud esindajale samal päeval pärast kodukülastus ja küsis esindajalt, mis küsimusel sama päev varem vesteldi. Puudutatud isik I seda ei mäletanud. Puudutatud isik I vajab eestkostet. Puudutatud isik I ei ole võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja ta vajab abi asjaajamisel. Kuna puudutatud isik I on võimeline iseseisvalt elama ja igapäevaste toimingutega hakkama saama, siis ei vaja isik eestkostet täies ulatuses. Puudutatud isikule I peab jääma valimisõigus ja õigus teha pisitehinguid igakuiselt 300 euro ulatuses. Kuna sobivat füüsilist isikut puudutatud isiku I eestkostjaks määrata ei ole, tuleks eeskostjaks määrata Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu).
5.Puudutatud isik II ei vastanud avaldusele. 3
2-24-19294
6.Puudutatud isik III vastas kohtule 15.01.2025, 16.01.2025, 17.01.2025, 20.01.2025, 27.01.2025, 03.02.2025 ja 04.02.2025 ja vaidles avaldusele vastu, alternatiivselt palus määrata puudutatud isikule I eestkoste selliselt, et talle jääks kogu pension vabalt kasutada. Avaldaja on käesolevas menetluses esitanud ebaõigeid väiteid, et pääseda ligi puudutatud isiku I pensionile. Puudutatud isikul III on vaja 200 eurot elektri, koopiate, hambapasta, harja, sokkide, toiduainete, pesugeeli, dušigeeli jms jaoks ning puudutatud isik I on otsustanud selle summaga teda aidata. Siiski saab puudutatud isik III saadetud 200 eurost kätte 60 eurot. Puudutatud isikule I on alati puudutatud isiku III arvutuste järgi jäänud 250-300 eurot toidu jaoks. Puudutatud isik I ei ole avaldajale kunagi andnud 400 eurot.
6.1.Puudutatud isik I vajab abi, kuid mitte eestkostjaks Tallinna linna. Puudutatud isik I ei ole liiga vana, tal ei ole füüsilist puuet ega väheseid sotsiaalseid oskusi. Puudutatud isik I saab oma toimingutega hästi hakkama, kui ta lõpetab probleemide lahendamise eest põgenemise ja nende vältimise. Puudutatud isikul I on ärevus, mis ei ole puue ega vaimuhaigus. Asjaolu, et puudutatud isikul I on hea süda ja ta aitab teisi, ei ole aluseks eestkostemenetluse algatamiseks. Puudutatud isik I saab tema enda sõnade järgi aru, et ta võib volitada enda lapsi enda eest toiminguid tegema. Lisaks elab puudutatud isiku I tütar isikule hetkel piisavalt lähedal.
6.2.Kui puudutatud isikule I määratakse eestkoste, siis ei saa puudutatud isik I enam puudutatud isikut III toetada ega oma 440,80 euro suurust võlga ega puudutatud isiku III võlgu maksta. Selle tõttu pannakse puudutatud isiku I ja III korter müüki. Korteri müük takistaks ka puudutatud isiku III resotsialiseerumist vanglast vabanedes, kui puudutatud isikutel I ja III puuduks elamispind.
7.Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 12.02.2025 Harju Maakohtus. Puudutatud isiku I tõi ärakuulamisele sotsiaaltöötaja. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 12.02.2025 määrusega avalduse, seadis puudutatud isikule I tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras tema eestkostjaks Tallinna linna. Kohus määras, et otsustab eestkoste lõpetamise või jätkumise hiljemalt 12.02.2030. Puudutatud isikul I on õigus teha tehinguid iseseisvalt igakuiselt 300 euro ulatuses. Puudutatud isikul I on valimisõigus. Kuivõrd puudutatud isik I ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti puudutatud isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Kohus jättis puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja ekspertiisikulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda.
9.Puudutatud isikul I on raske psüühikahäire (kohanemishäire, segatüüpi ärev depressiivne reaktsioon), mis on tõendatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 7.1-3/36. Kohus oli veendunud nimetatud tõendi, avaldaja ja esindaja arvamuse ning puudutatud isiku I isikliku ärakuulamise tulemusena, et puudutatud isik I on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses piiratud teovõimega isik. Puudutatud isiku huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu ja tema üle tuleb seada eestkoste.
4
2-24-19294
10.Puudutatud isikul I on kaks last, s.o poeg, kes viibis kinnipidamisasutuses ja tütar. Puudutatud isiku I lähedased ei ole avaldanud, et nad sooviksid olla isiku eestkostjaks. Kuivõrd isikul ei ole muid lähedasi ja kohtule ei olnud teada isikud, kes oleksid valmis täitma eestkostja ülesandeid, pidas kohus põhjendatuks määrata isiku eestkostjaks tema registrijärgse kohaliku omavalitsuse, s.o Tallinna linna.
11.Kuigi kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt peaks eestkostja ülesandeks olema kõikide varaliste, isiklike õiguste ja huvidega seotud tehingute, ka pisitehingute tegemine, leidis kohus, et puudutatud isikule I võiks siiski säilida pisitehingute tegemise õigus 300 euro ulatuses, et ta saaks tasuda soovi korral kogudusele ja osta süüa. Eestkoste seati kõigi asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks pisitehinguid ületavas ulatuses. Tulenevalt puudutatud isiku I psüühilisest seisundist, asus kohus seisukohale, et eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku I esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve tagamine, samuti isiku esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.
12.Kohus oli veendunud, et puudutatud isik I ei saa aru perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 2 nimetatud toimingute olemusest ja nendega kaasnevast vastutusest. Seega tuli isiku teovõimet piirata perekonnaõiguslike tehingute osas. Kuivõrd puudutatud isiku I üle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei olnud põhjendatud tema teovõime piiramine valimisõiguse osas.
13.Kooskõlas PKS § 203 lg-s 4 sätestatuga asus kohus seisukohale, et eestkoste tuli seada 5 aastaks, s.o kuni 12.02.2030. Määruskaebus
14.Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada puudutatud isikule I eestkoste seadmise ja perekonnaõiguslike tehingute piiramise osas ning teha asjas uus määrus, millega anda puudutatud isikule I tagasi tema perekondlikud õigused, õigus teha testamenti ja testamendi puudumise korral määrata, et pärima on õigustatud puudutatud isiku I esimese astme pärijad.
14.1.Puudutatud isik III palub taandada puudutatud isikule I määratud esindaja, vaadata asi läbi teises koosseisus maakohtus ning määrata puudutatud isikutele I-III uus esindaja ja selgitada puudutatud isikutele nende õigusi. Kaebuse kohaselt ei tehtud puudutatud isikule III nähtavaks puudutatud isiku I suhtes läbiviidud ekspertiisi.
14.2.Kohtumenetlus oli puudutatud isikut III süüdistav ja tema suhtes avaldati ebaõigeid faktiväiteid, millest tekkis puudutatud isikule III depressioon ja unehäired. Puudutatud isik III nõuab avaldajalt moraalse kahju hüvitamist 3500 eurot. Ka puudutatud isikule I on tekkinud moraalne kahju, s.o depressioon, jõuetus, unehäired, paanika, väsimus kohtuprotsessi ja eestkostest teada saamise ja rahamurede pärast, mis söövad kogu tema jõu ja närvid. Puudutatud isiku I moraalne kahju on 5000 eurot. Kuna kohtumenetlus on puudutatud isikule I olnud vaimselt ja füüsiliselt koormav, siis käitus ta väga altruistlikult ja ei saanud vaimse väsimuse tõttu midagi aru. Järelikult tundus puudutatud isik I kohtule dementsena, mis ei ole tõsi.
5
2-24-19294
14.3.Puudutatud isikule I tuleb nimetada uus riigi õigusabi korras esindaja, sest praegune puudutatud isikule I määratud esindaja ei vasta puudutatud isiku III kõnedele, ei proovi puudutatud isikut II kätte saada ega kaitse puudutatud isiku I huve.
14.4.Eestkoste seadmisega ei tohi puudutatud isikult I võtta võimalust pärandada temale kuuluv 1⁄2 mõttelist osa korterist tema lastele. Eestkostja ei tohi puudutatud isiku I hooldekodusse sattumisel võõrandada puudutatud isiku I vara. Eestkostja õigusi peab piirama tehingute tegemisel puudutatud isiku I korteriga ja tema vallasvaraga, nt 30 vana raamatuga. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
15.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eestkoste seati puudutatud isiku I kaitseks ja tema õiguste eest seismiseks.
16.Puudutatud isikule I määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus lähtus määruse tegemisel eestkostetava huvidest. Ilma eestkoste seadmiseta ja eestkostja määramiseta jäävad puudutatud isiku I õigused kaitsmata. Kuna ei ole sobivat füüsilist isikut, kes saaks täita eestkostja ülesandeid, tuli eestkostjaks määrata Tallinna linn.
17.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p-de 2 ja 6 osas. Määruse resolutsiooni p 2 kohaselt otsustas maakohus seada puudutatud isikule I tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Tallinna linna. Määruse resolutsiooni p 6 märkis kohus, et kuivõrd puudutatud isik I ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Määruskaebusega on sisuliselt vaidlustanud eestkostetava eestkoste vajadust ning ulatust. Määruskaebuse väidetest ega taotlustest kogumis ei nähtu, et puudutatud isik III oleks määruskaebusega vaidlustanud ka määratud eestkostja isikut.
20.Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis
6
2-24-19294 eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13; 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p-d 20 ja 21).
21.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti puudutatud isiku I raske psüühikahäire ja asus seisukohale, et puudutatud isik I vajab seetõttu eestkostet. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul I on piiratud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses ning ta ei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama. Samuti nõustub kolleegium määratud eestkoste ulatusega. Maakohtu määrus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel.
22.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 7.1-3/36 kohaselt vajab puudutatud isik I eestkostet tervise, majanduslike ja õiguslike, sh perekonnaõiguslike huvide kaitseks, vajadusel nende probleemide lahendamiseks (dtl 43–45). Maakohus kuulas mh puudutatud isiku I ära ning tuvastas koosmõjus kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, et puudutatud isik I ei saa ise hakkama ja abivajadus on olemas. Samas ei selgu maakohtu määrusest, milles puudutatud isiku I eestkostevajadus seisneb (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20). Kolleegium täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga.
22.1.Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik I ei oska ja ei suuda enda majanduslikke huve kaitsta. Ringkonnakohus nõustub sellega. Puudutatud isik I avaldas kohtulikul ärakuulamisel, et tema vanaduspensioni suurus on 728 eurot (dtl 66–67). Avaldajale teadaolevalt kannab puudutatud isik I oma vanaduspensionist igakuiselt pojale vanglasse 200400 eurot. Seda teeb puudutatud isik I poja pideval nõudmisel, mida tunnistab ka puudutatud isiku I poeg (dtl 28–29). Sisuliselt annab puudutatud isik I seega ära enamuse oma pensioni raha ja puudutatud isikul I on tekkinud sellest tulenevalt raskused toidu hankimisel. Puudutatud isik I on ärakuulamisel selgitanud, et ei mäleta, millal viimati poes käis (dtl 66– 67). Kuigi puudutatud isiku I kodukülastuse ajal oli külmkapis toiduaineid, nähtub asja materjalidest, et ka toidu osas on puudutatud isik I end hooletusse jätnud.
22.2.Lisaks eelnevale ei tule puudutatud isik I toime ka oma sotsiaalse elu korraldamisega ja vajab abi. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isiku I korteris elab puudutatud isikule I võõras isik, kes põhjustab puudutatud isikule stressi ja elab puudutatud isiku I kulul. Puudutatud isik I ei suuda iseseisvalt seda olukorda lahendada ja võõrast isikust lahti saada. Puudutatud isiku I esindaja külastas puudutatud isikut I tema kodus ja seal viibis Q, kes ei ole puudutatud isiku I sugulane ega talle lähedane isik ning kes elab puudutatud isiku I korteris umbes aasta. Seejuures ei osanud puudutatud isik I selgitada, mis põhjusel ta võimaldab Ql elada oma korteris (dtl 48–49).
22.3.Samuti ei tule puudutatud isik I toime oma tervise eest hoolitsemisega. Puudutatud isikul I on terviseprobleemid – mäluhäired ja depressioon (dtl 43–45), kuid puudutatud isik I ise arsti juurde ei lähe ja ravimeid ei osta (dtl 66–67). Ravimite ostmata jätmine on esile toodud asjaolude kohaselt tingitud ka rahaliste vahendite vähesusest.
22.4.Puudutatud isik I vajab abi ka igapäevase asjaajamisega. Puudutatud isik I avaldas ärakuulamisel maakohtule, et ta peab maksma korteri kommunaalkulude eest, kuid ta ei oska öelda, kuidas igakuised arved temani jõuavad ning kuidas ta igakuiselt arved tasub. Puudutatud isik I ei tea enda pangakaardi PIN-koode ja on need ära kaotanud. Puudutatud isik
7
2-24-19294 I avaldas, et poes tasub ta toidupoe kinkekaardiga, mille rahalised vahendid hakkavad peagi läbi saama (dtl 66–67).
22.5.Eelnevast nähtub, et puudutatud isik I vajab oma piiratud arusaamisvõime tõttu igapäevaelu toimingutes pidevat ja ulatuslikku abi ning suunamist. Eeskoste seadmisega on võimalik selline abi talle tagada. Tulenevalt puudutatud isiku I puudulikust arusaamisvõimest, ei ole võimalik tema huve kaitsta ega abistamist tagada volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21).
23.Puudutatud isiku III subjektiivsed väited, et puudutatud isikul I ei ole psüühilisi häireid, vaid isikul on üksnes vaimne väsimus, mille on tinginud siinne kohtumenetlus, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
24.Samuti ei anna määruskaebuse väited alust järeldada, et muudatusi oleks vaja teha puudutatud isiku I eeskoste ulatuses. Määruskaebuse esitaja taotleb mh puudutatud isikule I perekondlike õiguste tagasiandmist. Kaebuse eesmärk on sisuliselt see, et puudutatud isikul I oleks jätkuvalt õigus teha testamenti. Ringkonnakohus selgitab, et testamendi tegemise õigus on isiklikku laadi õigus, mida ei saa isikult ära võtta, ka eestkoste seadmise korral. Eestkoste määramine ei mõjuta testeerimisvõimet. Testamendi saab isik pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 2 kohaselt teha üksnes isiklikult (vt RKTKo 02.12.2020, 2-17-5110, p 11). Lisaks on maakohus põhjendatult puudutatud isikule III 28.03.2025 selgitanud, et eestkostetavale kuuluva kinnisasja käsutamiseks ja muude PKS § 187 nimetatud kinnisasjaga seotud toimingute ja tehingute tegemiseks on eestkostjal vaja kohtu nõusolekut.
25.Puudutatud isik III taotleb puudutatud isikule I määratud esindaja vahetamist. Kolleegium leiab, et puudutatud isikul III ei ole riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 alusel õigust sellist taotlust esitada. Puuduvad ka faktilised asjaolud kohtu omal algatusel puudutatud isikule I määratud esindaja vabastamiseks RÕS § 20 lg 31 kohaselt. Toimiku materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule I määratud esindaja oleks end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, mis oleks aluseks tema kõrvaldamiseks.
26.Maakohus on põhjendatult puudutatud isikule III korduvalt menetluse käigus selgitanud, et siinses hagita menetluses on läbivaatamisel üksnes avaldaja avaldus puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Siinses menetluses ei saa muid hagilisi rahalisi hüvitusnõudeid esitada ega menetleda. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta määruskaebuse väited ja taotlused, mis seostuvad erinevate rahaliste nõuete esitamise ja maksma panekuga ning selleks mh puudutatud isikule III riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
27.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku III kanda. Avaldaja ning puudutatud isikud I ja II määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirju ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
28.Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.