Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 3. veebruari 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik (registrikood 90004527) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 3. veebruari 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 2. veebruaril 2020 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse
rakendamiseks (taotlus), millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik toimetati kiirabiga 31. jaanuaril 2020 psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvetoas avaldas puudutatud isik valvearstile paranoilise sisuga luulumõtteid jälitusest ja tagakiusamistest, tema käitumine oli täielikult juhitud psühhootilistest elamustest. Puudutatud isik keeldus haiglaravist, mistõttu võeti ta samal päeval kell 18.25 tahtest olenematu ravi otsusega statsionaarsele ravile.
3.Psühhiaatrite ÜV ja AK arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus ravil esmakordselt. Ta käis 1997. aastal psühhiaatri vastuvõtul, kus diagnoositi kohanemishäire (F43.2). Enda sõnul kolis 2005. aastal Inglismaale, kus kohtus kolm aastat hiljem oma abikaasaga. Koos koliti 2012. aastal USA-sse, kus tekkisid suhteprobleemid, abikaasa käitus vägivaldselt. Puudutatud isik võttis 2013. aastal ühendust Arizona aukonsuliga ning väitis, et kannatab perevägivalla all ja soovib abi. Juhtunut uurima asunud konsulaat leidis, et puudutatud isik on vaimselt ebastabiilne ja vajab ravi. Suhe abikaasaga katkes 2014. aastal. Pärast seda tegi puudutatud isik juhutöid, elas varjupaikades, periooditi viibis ka haiglaravil psühhiaatrias. Väidetavalt kohtus ta 2015. aastal miljonärist lennukipiloodiga, kes tegi koostööd FBI-ga. Ta asus tööle miljonäri majas koristajana, kuid kaebas, et uus tööandja üritab teda seksuaalselt ära kasutada ning rakendab tema jälitamiseks erinevaid seadmeid, mis on paigaldatud ventilatsioonisüsteemidesse. Järgnevate aastate jooksul helistas korduvalt konsulaati, rääkis segast ja ebajärjekindlat juttu. Ta kaebab halba ja vägivaldset kohtlemist ning avaldab paranoilise sisuga luulumõtteid jälitusest. Puudutatud isik toimetati 2020. aasta algul Eesti saatkonda New Yorgis, et suunata lennukiga Eestisse koos saatja isikuga. USA-st väljastatud psühhiaatri tõendi alusel sai puudutatud isik lennata koos koeraga, kes oli talle määratud emotsionaalseks toeks. Eestisse jõudis
31.jaanuaril 2020 ja toimetati lennujaamast kiirabiga psühhiaatriakliinikusse. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhoos F23.9), tema käitumine on juhitud psühhootilistest elamustest, ta on ettearvamatu ja ohustav nii endale kui ka ümbritsevatele. Seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
4.Raviarst märkis, et puudutatud isik ei avalda kõiki oma luulumõtteid, kuna osakonnas on kaamerad. Puudutatud isik ütleb, et tal on HIV, ning arvatavasti on tegelikkuses ka positiivne. Ta on ärev, küünistab kaela ja näos on sinikad. Ta on ettearvamatu ja muutunud agressiivseks. Tema jutt on vastuoluline ning ta on luululine ja paranoiline.
5.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et tuli Eestisse, kuna USA-s oli raske. Seal olid inimesed temaga halvad. Ta pidi õega kokku saama ja ehmatas, kui ta haiglasse toodi. Tal on terve kohver tõendeid, mis temaga USA-s tehti. Väidetavalt pandi ta vangi, kuna polnud kuskile minna. Enda sõnul oli tal peale politsei konflikt üksnes majaomanikuga, kes nõudis seksuaalsuhteid. Abikaasa on õhujõududes. Arakuulamise ajal kontrollis, kas ruumis on kaameraid ja rääkis tema kohta veebi postitatud videost. Teeb igal kolmapäeval oma psühholoogiga teraapiat. Soovis minna koju, sest vajab voodipuhkust. Rohud on olemas, haiglasse pole vaja jääda.
6.Puudutatud isiku esindaja toetas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevaks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas 3. veebruari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse, kohaldas esialgset õiguskaitset ja pikendas seda 40 päevani, st määras paigutada puudutatud isiku 2 (5)
psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 31. jaanuarist 2020 kuni
11.märtsini 2020 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
7.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
7.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
7.3.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhoos F23.9), millest tulenevalt ei suuda puudutatud isik adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik iseendale, aga ka teistele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (isik on küünistanud enda kaela). Teistele ohtlikkus seisneb selles, et isik võib kujutada otsest ohtu oma ettearvamatu agressiivse käitumisega.
7.4.Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Puudutatud isik on ettearvamatu, tema käitumises esineb agressiivsust, mis võib kujutada ohtu talle ning teda ümbritsevatele. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani alates haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
7.5.Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma ta piisavat arusaama ravivajadusest. Puudutatud isik ei ole oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas. Seetõttu tuleb puudutatud isiku suhtes määrata psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine, sealhulgas vajadusel tahtevastane ravimite manustamine.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.
3 (5)
Puudutatud isik on veendunud, et ta ei ole endale ohtlik ja suudab enda eest hoolitseda. Ta võtab ise ravimeid enda rahustamiseks ja paremaks uneks. Suhtleb psühholoogiga videokonverentsi teel ja see aitab. Eestisse jõudes oli veidi stressis, nüüd on kõik hästi. Saatkond soovib ta lihtsalt paigutada varjupaika, nagu ta koeragi. Ta peab pöörduma haiglasse, sest tal oli peatrauma, lükati vanglas kõrgelt alla ja seetõttu sooned kinni. Tal on USA-s kolm asja, mida FBI püüab maha vaikida. Ta peab asjadega tegelema, mis aga haiglas pole võimalik. Tal on Eestis kauaaegne sõber, kes on nõus ta enda juurde võtma.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 26. veebruaril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud. PsAS § 11 lg 1 p-de 1–3 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on nende eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviarsti arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on põhjendatud.
12.Raviarsti arvamus ei kinnita määruskaebuse väited nagu ei vajaks puudutatud isik ravi. Nähtuvalt psühhiaatrite arvamusest esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhoos F23.9), tema käitumine on juhitud psühhootilistest elamustest, ta on ettearvamatu ja ohustav nii puudutatud isikule endale kui ümbritsevatele. Oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Raviarsti arvamuse kohaselt on puudutatud isik ettearvamatu ja muutunud agressiivseks. Puudutatud isiku jutt on vastuoluline ning ta on luululine ja paranoiline. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla lähitulevikus ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole asjas alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika, tema arvates ta haiglas olema ei peaks ja võtab ise endale vajalikke ravimeid. Maakohus põhjendas asjakohaselt, miks ei ole käesoleval juhul piisav esialgse õiguskaitse kohaldamine ainult neljaks päevaks ja kontrollis samas määruses selle pikendamise eelduste täidetust. Seega olid puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
13.Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis 3. märtsil 2020 menetlusse Tallinna linna avalduse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise
4 (5)
pikendamiseks kolmeks kuuks. Sama määrusega määras maakohus viia läbi kohtupsühhiaatriaekspertiis. Maakohtule 6. märtsil 2020 esitatud ekspertiisiakt kinnitab esialgse õiguskaitse rakendamisel kogutud andmeid selle kohta, et puudutatud isik vajab haiglaravi. Neil alustel pikendas maakohus 9. märtsi 2020 määrusega veel kolme kuu võrra kuni 9. juunini 2020.
14.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
15.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.