YY hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) vastu hüvitise 250 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
(vastustaja) YY (Ukraina nende Hageja XXXXXXXX); esindaja TW Compensair Ltd
isikukood
Kostja (apellant) Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines; registrikood KRS 000056844), esindaja vandeadvokaat Julia Gramma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) 14. veebruari 2020. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 15. jaanuari 2020. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-9283 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) kanda. YY-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1(5)
Tsiviilasi nr 2-19-9283 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja) esitas kohtule hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines; kostja) vastu hüvitise 250 euro väljamõistmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 (Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse loomine) alusel.
2.Avalduse kohaselt broneeris hageja lennureisi Ukraina – Poola – Tallinn. Lend pidi väljuma 4. jaanuaril 2019 kell 18:00 Ukrainast ja maanduma kell 19:15 Poolas (lend nr LO748) ning seejärel kell 20:10 väljuma Varssavi Lennujaamast ja samal päeval kell 22:50 maanduma Tallinna Lennujaama (lend nr LO789). Lend LO748 jõudis kohale õigeaegselt ilma hilinemiseta, kuid järgmine lend Poolast Tallinnasse (lend LO789) tühistati täiendavate selgitusteta.
17.jaanuaril 2019 saatis hageja esindaja hageja nimel lennuettevõtjale nõude. Hageja esitas kostjale nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi Määrus 261/2004), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 7 lg 1 a) alusel 250 euro saamiseks. Lennuettevõtja kinnitas nõude, aga ei vastanud sisuliselt. Hageja käsutuses olnud teabe kohaselt ei olnud mingeid suuri häireid, mida võiks pidada erakorralisteks asjaoludeks. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 250 eurot ning menetluskulud 400 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta avaldaja nõude rahuldamata, kuna lennu LO789 tühistamine tingis erakorraline asjaolu Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtjat kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lg-s 1 ette nähtud hüvitist. Kostja on seisukohal, et piloodi haigestumine ei ole iseenesest erakorraline asjaolu, kuid erakorraliseks asjaoluks Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses saab pidada piloodi ootamatut haigestumist vahetult enne reisi algust. Käesolevas asjas erakorralise olukorra tõlgendamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et haigeks jäi lennuki kapten (piloot), kes juhib õhusõiduki meeskonna tööd ja tagab õhusõiduki, selle reisijate ja lennuliikluse ohutust. Kapteni asendamine teise õhusõiduki meeskonnaliikme vastu ei ole võimalik, sest ainult kapten saab õhusõidukit juhtida. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et lennuk, mis teenindas lendu LO789, kuulus Nordicale, kellega kostja koostööd tegi, ja kuna kostja lennupargis ei ole sellise tüüpi lennukeid, ei ole ka piloote, kes saavad sellise tüübi õhusõidukit juhtida. Kostjal oli võimatu toimetada pilooti enne järgmist päeva Tallinnast Varssavisse ja selle tõttu oli lend tühistatud. Kostja leiab, et arvestades nimetatud asjaolusid ning sellega, et piloodi haigestumine toimus vahetult enne lennu algust, on piloodi ootamatu haigestumine vahetult enne lennu algust erakorraline asjaolu Määruse 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses. Juhul, kui kohus ei ole nõus kostja seisukohaga, et Määruse 261/2004 artikli 5 lg-t 3, koostoimes selle määruse põhjendusega p-ga 14, tuleb tõlgendada piloodi ootamatu haigestumine vahetult enne lennu algust mõiste “erakorralised asjaolud“ alla selle sätte 2(5)
Tsiviilasi nr 2-19-9283 tähenduses, siis leiab kostja, et piloodi ootamatu haigestumine on sündmus, mis kustus esile erakorralisi asjaolusid. Lennuettevõtja on vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt Määruse 261/2004 artikli 5 lg 1 p-le c ja artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või kolm või rohkem tundi hilisema saabumise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 15. jaanuari 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 250 eurot. Maakohus märkis, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 120 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 75 eurot ja märkis, et riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb tasuda seaduses sätestatud määras viivist kuni nõude kohase täitmiseni. Maakohtus lahendas asja lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 järgi ja keeldus edasikaebamiseks luba andmast.
5.Maakohus tuvastas, et Ukraina – Poola – Tallinn lend (lend nr LO748) väljus 4. jaanuaril 2019 kell 18:00 Ukrainast ja maandus kell 19:15 Poolas ning seejärel kell 20:10 pidi väljuma Varssavi lennujaamast lend LO789 ja samal päeval kell 22:50 maanduma Tallinna lennujaama. Lend LO748 (Ukraina-Poola) jõudis kohale õigeaegselt ilma hilinemiseta, kuid järgmine lend Poolast Tallinnasse (LO789) tühistati. Tühistatud lennu piloodi haigestumise perioodil 4-18. jaanuar 2019 tuvastas kohus kostja esitatud töövõimetuslehe alusel.
6.Maakohus leidis, et kuna lennuettevõtja on konstateerinud, et piloot haigestus, puudus sobiv lennuk, puudus sobiv piloot ehk sündmus ei olnud kostja hinnangul lennuettevõtja kontrolli all, ei nähtu, et lennuettevõtja oleks ette võtnud mingeidki ennetavaid meetmeid (vahetuspiloot sihtkoha lennujaamades, sobivad varulennukid vms), et vaidlusaluse lennu tühistamist vältida. Maakohtu hinnangul ei ole lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest erakorraline asjaolu Määruse 261/2004 tähenduses. Samuti kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas tühistamise tinginud asjaolud olid ettenähtavad või lennuettevõtja tegeliku kontrolli all. Kohus leidis, et selline sündmus (piloodi ootamatu haigestumine) on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et haigestumine võib juhtuda. Ehkki piloodi haigestumine ootamatult kahe lennu vahel on ebatavaline, ei saa seda siiski lugeda erakorraliseks, kuna on üldteada asjaolu, et töötajad aeg-ajalt haigestuvad ning võivad seda teha kõige ebasobivamal ajal. Kui lennuettevõtja ei taga igas lennujaamas vahetuspilooti, kuna see ei oleks majanduslikult mõttekas, siis tuleb lennuettevõtjal leppida asjaoluga, et piloodi haigestumisest tingitud lennu tühistamisel tuleb reisijatele tasuda hüvitist Määruse 261/2004 artikli 7 kohaselt.
7.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool. Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 120 euro ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks TsMS § 179 lg 1 ja RLS § 59 lg-s 1 nimetatud lisa 1 alusel riigilõiv 75 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi jõustumisest, viivitamise korral tuleb tasuda seaduses sätestatud määras viivist. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-19-9283
Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas 14. veebruaril 2020 Harju Maakohtu 15. jaanuari 2020 otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kostja hinnangul ei ole maakohus analüüsinud, kas piloodi haigestumine kahe omavahel seotud reisi vahel võis olla sündmus, mis tõi kaasa erakorralise asjaolu esinemise. Kostja leiab, et asenduspiloodi ja/või –lennuki tagamine ei ole sellised meetmed, mis oleksid tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavad erakorralise asjaolu vältimiseks. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
10.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja hüvitise 250 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
11.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
12.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus tuvastas asjas menetlusõiguse norme järgides õigesti, et piloot haigestus kahe omavahel seotud reisi vahel ning kolleegium nõustub maakohtuga, et arvestades nii Määruse 261/2004 eesmärki, milleks on vajadus tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning õhutranspordi toimumise eritingimusi, saab pidada piloodi vahetult enne lendu haigestumise riski lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks, sest ka õhusõiduki nõuetekohane mehitamine on lennundustegevuse osa (vrdl nt Euroopa Kohtu otsus, 22. detsember 2008, F.Wallentin-Hermann, C-549/07, p 20, 24-25). Vaidlust ei ole selles, et asjaolud, mille kohaselt ei ole võimalik asendada pilooti teise õhusõiduki meeskonnaliikmega, et kostja lennupargis ei ole seda tüüpi lennukeid, millega vastav lend toimus, ja seetõttu ei ole kostjal ka piloote, kes saavad sellise tüübi õhusõidukit juhtida, olid kostjale lennu korraldamisel teada. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-19-9283
13.Kolleegium leiab, et praeguses asjas puudub vajadus taotleda Euroopa Kohtult eelotsust. Arvestades, et piloodi haigestumine enne lendu on seotud lennuki mehitamisega ning sellega seotud probleemide lahendamine on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi tuleb Määruse 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tõlgendada kitsendavalt (ibid), on praegusel juhul võimalik järeldada, et piloodi haigestumine enne lendu, mis toob kaasa lennu tühistamise, ei kuulu Määruse 261/2004 artikli 5 lõige 3 tähenduses mõiste “erakorralised asjaolud“ alla. Kohtu ette toodud asjaoludel ei tulenenud piloodi ootamatu haigestumine enne lendu sündmusest, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, mistõttu ei ole piloodi ootamatu haigestumine lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest viimase ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate lennukite mehitamine ja seeläbi tõrgeteta funktsioneerimine (vt ka nt Euroopa Kohtu otsus, 4. mai 2017, Marcela Pešková jt, C315/15, p 22).
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kolleegium selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt edastatud menetlusdokumente ringkonnakohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.