X X hagi LOT Polish Airlines vastu hüvitise nõudes Hageja: X X (Ukraina isikukood xxx, elukoht xxx e-post: xxx), esindaja: TW Compensair Ltd, menetlusposti aadress: 160 Kemp HOuse, City Road, EC1V 2NX London, UK); Kostja: Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines, asukoht ul. Stycznia 43, 02-146 Warsaw, Poola Vabariik, esindaja: v.adv. Julia Gramma, e-post: [email protected]) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X X hagi Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) vastu hüvitise nõudes.
2.Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) kostja X X kasuks hüvitis 250 eurot.
3.Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.
4.Toimetada otsus kätte hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus
5.Jätta X X ja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) menetluskulud Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) kanda.
Välja mõista kostjalt Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) kostja X X kasuks menetluskuludena õigusabikulud summas 120 eurot.
7.Välja mõista Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) riigilõiv summas 75 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
8.Käesoleva kohtumääruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta rahuldamata hageja 11.01.2020.a. taotlus tähtaja pikendamiseks.
2-19-9283 Edasikaebamise kord Kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele. Tagatis ei ole nõutav. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.X X esitas kohtule hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 alusel, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus).
2.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude LOT Polish Airlines vastu hüvitise nõudes. Avalduse kohaselt broneeris avaldaja lennureisi Ukraina – Poola – Tallinn. Lend pidi väljuma 04.01.2019 kell 18:00 Ukrainast ja maanduma kell 19:15 Poolas (lend nr LO748) ning seejärel kell 20:10 väljuma Varssavi Lennujaamast ja samal päeval kell 22:50 maanduma Tallinna Lennujaama. Lend LO748 (Ukraina-Poola) jõudis kohale õigeaegselt ilma hilinemiseta, kuid järgmine lend Poolast Tallinnasse (lend LO789) tühistati täiendavate selgitusteta.
3.17.01.2019 saatis hageja esindaja hageja nimel lennuettevõtjale nõude. Hageja esitas kostjale nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 7 lõike 1 a) alusel 250 euro saamiseks. Lennuettevõtja kinnitas nõude aga ei vastanud sisuliselt. Hageja käsutuses olnud teabe kohaselt ei olnud mingeid suuri häireid, mida võiks pidada erakorralisteks asjaoludeks.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 250 eurot ning menetluskulud 400 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja palub jätta avaldaja nõude rahuldamata, kuna lennu LO789 tühistamine tingis „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtjat kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist.
6.Kostja on seisukohal, et piloodi haigestumine ei ole iseenesest erakorraline asjaolu, kuid erakorraliseks asjaoluks määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses saab pidada piloodi ootamatut haigestumist vahetult enne reisi algust. Käesolevas asjas erakorralise olukorra tõlgendamisel tuleb võtta arvesse ka asjaolu, et haigeks jäi lennuki kapten (piloot), kes juhib õhusõiduki meeskonna tööd ja tagab õhusõiduki, selle reisijate ja lennuliikluse ohutust (Lennundusseaduse § 28 lg 3). Kapteni asendamine teise õhusõiduki meeskonnaliikme vastu ei ole võimalik, sest ainult kapten saab õhusõidukit juhtida. Teiseks põhuseks on asjaolu, et lennuk, mis teenindas lendu LO789, kuulus Nordicale ja kuna kostja lennupargis ei ole
2-19-9283 sellise tüüpi lennukeid ei ole, ei ole ka piloote, kes saavad sellise tüübi õhusõidukit juhtida. Kostjal oli võimatu toimetada pilooti Tallinnast Varssavisse ja selle tõttu oli lend tühistatud. Kostja leiab, et arvestades nimetatud asjaolusid ning sellega, et kapteni haigestumine toimus vahetult enne lennu algust, on kostja seisukohal, et piloodi ootamatu haigestumine vahetult enne lennu algust on erakorraline asjaolu Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.
7.Juhul, kui kohus ei ole nõus kostja seisukohaga, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii piloodi ootamatu haigestumine vahetult enne lennu algust kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses, siis leiab kostja, et piloodi ootamatu haigestumine on sündmus, mis kustus esile erakorralist asjaolu ja piloodi ootamatu haigestumine saab kvalifitseerida sündmuseks, mis põhjustas erakorralist asjaolu määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Lennuettevõtja on vabastatud kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktile c ja artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise või kolm või rohkem tundi hilisema saabumise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Tulenevalt Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artiklist 19 kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisti, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sättest menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
10.Käesoleval juhul on kohus hageja esitatud asjaoludel tuvastanud, et Ukraina – Poola – Tallinn lend (lend nr LO748) väljus 04.01.2019 kell 18:00 Ukrainast ja maandus kell 19:15 Poolas ning seejärel kell 20:10 pidi väljuma Varssavi lennujaamast lend LO789 ja samal päeval kell 22:50 maanduma Tallinna lennujaama. Lend LO748 (Ukraina-Poola) jõudis kohale õigeaegselt ilma hilinemiseta, kuid järgmine lend Poolast Tallinnasse (LO789) tühistati. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud.
11.Käesolevat vaidlust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004). Nähtuvalt kohtule esitatud dokumentidest on hageja esitanud taotluse kostjale hüvitise maksmiseks summas 250 eurot tühistatud 04.01.2019 lennu LO789 eest. Kostja hagejale hüvitist maksnud ei ole. Määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude.
12.Määrus nr 261/2004 artikkel 5 sätestab tühistamise tingimused ning artikkel 7 toob välja lennu tühistamise eest hüvitise saamise õiguse eeldused. Kostja leiab, et kuna lennu LO789 tühistamine tingis „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab lennuettevõtjat kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist, siis kostja hinnangul ei ole hagejal õigust hüvitist saada.
13.Kuna poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas hageja on õigustatud määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist tühistatud lennu nr LO789 eest saama, siis kontrollib kohus lennu LO789 tühistamise asjaolusid ning kas käesoleval juhul esineb määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 kohane erakorraline asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta lennu tühistamisel hagejale määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist.
2-19-9283
14.Kostja on kohtule esitanud 04.01.2019.a. lennu LO789 kapteni (piloodi) haigestumise kohta töövõimetuslehe ajavahemikul 04.01.2019-18.01.2019.a. Hageja esitatud tõendi osas vastuväiteid esitanud ei ole ja seega on kohtu hinnangul eelnimetatud tõendiga on tõendatud lennu LO789 piloodi haigestumine perioodil 04.01.2019-18.01.2019.a.
15.Siinjuures ei tuleks lähtuda üksnes määruse nr 261/2004 sätestatust vaid määruse eesmärgist. Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 p 14, 15). Määruse eesmärk ei ole aga välja tuua täpsustatud nimekirja erakorralistest asjaoludest, mis määruse koostajate hinnangul viiksid lennuettevõtjate ja reisijate kohtuvaidlusteni. Oluline on aga tuvastada, milliseid meetmeid on lennuettevõtja ette võtnud, et lennu tühistamist vältida.
16.Kostja on välja toonud asjaolud, mis tingisid lennu LO789 tühistamise, sh piloot jäi haigeks ootamatult kahe lennu LO748 ja LO789 vahel; piloot juhtis lennukit, mis kuulus Nordicale ja kostja lennupargis ei ole selliseid lennukeid, mida ta saaks kasutada lennu jätkamiseks ja ei ole ka piloote, kes sellist lennukit juhtida saavad; kostjal puudusid lennukid, mida kasutada tühistatud lennuki asendamiseks; piloodi toimetamine Tallinnast Varssavisse oleks võimalik alles järgnevaks päevaks (kostja vastus 26.08.2019). Seega on lennuettevõtja konstateerinud, et piloot haigestus, puudus sobiv lennuk, puudus sobiv piloot ehk sündmus ei olnud kostja hinnangul lennuettevõtja kontrolli all. Samas ei nähtu, et lennuettevõtja oleks ette võtnud mingeidki ennetavaid meetmeid (vahetuspiloot sihtkoha lennujaamades, sobivad varulennukid vms), et vaidlusaluse lennu tühistamist vältida.
17.Euroopa Liidu kohtute praktika (Davies v British Airways PLC, 29/05/2015 Staines County Court; LG Frankfurt a.M 2-24 S 34/18; EUflight.de GmbH v TuIflyGmbH, AG Hannover C-292/17) ning Montreali konventsioonile (poliitiliselt ebastabiilsed olud, sobimatud ilmastikutingimused, turvalisuse oht, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämised ning streigid) tuginedes kohtu hinnangul lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest ei ole erakorraline asjaolu määruse 261/2004 tähenduses. Samuti kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas tühistamise tinginud asjaolud olid ettenähtavad või lennuettevõtja tegeliku kontrolli all. Kohus leiab, et selline sündmus (piloodi ootamatu haigestumine) on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et haigestumine võib juhtuda. Ehkki piloodi haigestumine ootamatult kahe lennu vahel on ebatavaline, ei saa seda siiski lugeda erakorraliseks, kuna on üldteada asjaolu, et töötajad aeg-ajalt haigestuvad ning võivad seda teha kõige ebasobivamal ajal. Kui lennuettevõtja ei taga igas lennujaamas vahetuspilooti, kuna see ei oleks majanduslikult mõttekas, siis tuleb lennuettevõtjal leppida asjaoluga, et piloodi haigestumisest tingitud lennu tühistamisel tuleb reisijatele tasuda hüvitist määruse 261/2004 art 7 kohaselt.
18.Reisijate õigustatud ootus hüvitise saamisele, tuleneb asjaolust, et reisijatel on sõlmitud kehtiv kokkulepe lennuettevõttega, mis peaks tagama neile lennu, mida ei tühistata või mis ei hiline. Määruse 261/2004 preambulas on rõhutatud määruse esmast eesmärki, so vajadust tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, võttes arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid. Lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust (p 1, 2). Kohus võib nõustuda, et ehkki piloodi haigestumine ei pruugi olla lennuettevõtja süü, on lennuettevõtja vastutus tagada reisijate ebamugavusteta sihtkohta toimetamine.
2-19-9283
19.Eeltoodu alusel leiab kohus, et on lennuettevõtja risk, et meeskonnaliige võib ootamatult haigestuda ning kuna kohus ei tuvastanud, et esineks erakorralisi asjaolusid määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses ning määruse 261/2004 eesmärk on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase, rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja määruse 261/2004 art 7 lg 1 a) kohase hüvitise summas 250 eurot. Hageja taotluse lahendamine
20.Kohus andis hagejale 13.12.2019.a. tähtaja kostja menetluskulude osas seisukohtade esitamiseks hiljemalt 06.01.2020 ning teatas ühtlasi otsuse aja. 11.01.2020.a e-kirjaga palus hageja tähtaja pikendamist. TsMS § 330 lg 1 kohaselt avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtuarvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohusselgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Euroopa määruse nr 861/2007 art 7 lg 2 kohaselt teeb kohus otsuse kas 30 päeva jooksul arvates kohtuistungist või pärast kogu otsuse tegemiseks vajaliku teabe kättesaamist. Kostja esitas kohtu nõutud tõendi kohtule 09.12.2019.a. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata, kuna 11.01.2020 taotluse alusel tähtaja pikendamine põhjustaks asja venimist.
21.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud
22.Hageja menetluskuluks on õigusabikulud 400 eurot. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool. Kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Kohus leiab, et hageja menetluskulud summas 400 eurot on selgelt ebamõistlikud ja ülepaisutatud, kui arvestada, et esitatud on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse vorm A (nõudevorm), mis ei sisalda olulisi õiguslikke argumente ega tugine suurele hulgale tõenditele, muid seisukohti hageja esitanud ei ole. Võttes arvesse nõude suurust, asjaolu, et asjas ei toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, leiab kohus, et hageja esindamise kuluks on piisav 120 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
23.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
24.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab hagejat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
25.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb hagejal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude
2-19-9283 tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumisest hõlbustava makseinfodokumendi.
27.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
28.Kuivõrd käesoleva tsiviilasja riigilõivu määraks RLS § 59 lg 1 Lisa I kohaselt on 75 eurot, kuivõrd nimetatud summa on hageja pool tasumata, kuivõrd kõik hageja menetluskulud jäid kostja kanda, siis tuleb kostjalt välja mõista riigi kasuks hageja riigilõiv summas 75 eurot. Kooskõlas TsMS § 179 lg 5 viimase lause tuleb Polskie Linie Lotnicze LOT S.A (LOT Polish Airlines) tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni.
29.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
30.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab vastaspoolele, et Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikkel 18 sätestab kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui: a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.