3.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud AA kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja
vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tallinna linn (hageja) esitas 03.04.2019 Harju Maakohtule hagi AA (kostja) vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis xxxxxxxxx asuv kinnistu, millel asuva elamu eluruumide üürileandmisega täidab xxxxxxxx linn enda seadusest tulenevat kohustust osutada eluasemeteenust isikutele, kes ise ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi kasutamise võimalust tagama. Alates 26.02.2004 oli xxxxxxx xx-xx eluruum (eluruum) antud üürilepingu nr 4/1-29 alusel üürile MMile. Üürileping MMiga lõpetati alates 29.07.2018 erakorralise ülesütlemisega hageja poolt põhjusel, et MM oli üürilepingu üldtingimuste punkti 16 rikkudes andnud talle eraldatud eluruumi allüürile kostjale. MM ei ole vaidlustanud üürilepingu erakorralist ülesütlemist ning seetõttu oli üürnik kohustatud eluruumi valduse hagejale tagastama hiljemalt 29.07.2018.
3.Kostja ei ole olnud xxxxxxxx 22.12.2003 korralduse nr 3018-k alusel sõlmitud üürilepingu pool. Samas on kostja hagejale avaldanud, et sai MMilt eluruumi valduse juba 2008. aastal. Samuti on xxxxxxx xx-xx eluruumi kasutamist kinnitanud kostja esindaja, kes tegi hagejale ettepaneku taluda eluruumi valdamist ja kasutamist ilma seadusliku aluseta, kuna kostja on esitanud avalduse munitsipaaleluruumi taotlemiseks. Hagejale ei ole selline ettepanek vastuvõetav. Muuhulgas on hagejale laekunud hulganisti kaebusi selle kohta, et kostja rikub eluruumi valduse teostamisel pidevalt avalikku korda ja kaaselanike rahu. Hageja määras kostjale eluruumi vabastamise täiendavaks tähtajaks 17.08.2018, kuid hagi esitamise ajaks ei ole vaidlusaluse eluruumi valdus ikka veel linnale üle antud. Kostja valdus on ilma õigusliku aluseta.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et tegevusetusega andis hageja nõusoleku kostjale eluruumi kasutamiseks. Hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja on isik, kellel on õigus saada hagejalt elamispind. Kostja on tasunud kõik eluruumi kasutamisega seotud kulud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi 21.10.2019 otsusega ja mõistis kostja valdusest xxxxxxx linna otsesesse valdusesse välja eluruumi asukohaga xxxxxxx xx-xx, xxxxxxx. Maakohus määras, et juhul, kui kostja keeldub eluruumi vabastamisest vabatahtlikult, tõsta ta eluruumist koos talle kuuluva vara ja temaga koos elavate isikutega välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6.Puudus vaidlus, et eluruum kuulub hagejale ja et kostja seda valdab. Kostja ei esitanud vaatamata kohtu selgitustele ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus eluruumi valdamiseks. Olukorras, kus kostja majanduslik olukord ei võimalda tal vabal üüriturul elamispinda üürida, tuleb kostjal järgida hageja kehtestatud nõudeid hageja pakutava elamispinna saamiseks. See aga ei tähenda, et kostjal on õigus kasutada käesoleva vaidluse esemeks olevat eluruumi, mille valdamiseks kostjal õiguslik alus 2(4)
puudub. Samuti ei anna kostjale õigust elamispinna valdamiseks asjaolu, et kostja on tasunud kommunaalarveid, kuna vastavate arvete tasumisest ei teki õiguslikku alust eluruumi valdamiseks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja ei tegutse vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hagejal on õigus nõuda, et kostja vabastaks eluruumi, mis kuulub hagejale ning mille valdamiseks kostjal seaduslik alus puudub. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja ka menetlusabi taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.Maakohus jättis alusetult arvestamata asjaoluga, et hageja lubas kostjal eluruumi heas usus kasutada üle 10 aasta. Hageja, olles teadlik, et kostja eluruumi kasutab, ei nõudnud selle vabastamist. Hageja ja kostja vahel oli suuline üürileping, mida hageja ei ole nõuetekohaselt lõpetanud. Kostja tasus eluruumi kasutamise eest. Kohus oleks pidanud leidma, et hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on nõus eluruumi vabastama tingimusel, et hageja annab teise eluruumi vastu. Vahepealne menetlus
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale.
11.TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
12.Maakohus tuvastas, et hageja on kinnisasja omanik ja kostja kasutab hagejale kuuluvat eluruumi. Seega saanuks hagi rahuldamata jätta üksnes siis, kui kostjal oleks kinnisasja valdamiseks õiguslik alus (asjaõigusseaduse § 80 lg 1). Maakohus andis kostjale võimaluse tõendada õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks. Kostja seda ei teinud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata tema väitega, et hageja lubas tal heas usus eluruumi kasutada ja seetõttu oli hageja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus hindas kõiki kostja väiteid. Kostja pidi esitama kõik oma sisulised vastuväited hagile maakohtu menetluses. Väitele, et kostjal oli hagejaga sõlmitud suuline eluruumi üürileping, tugineb kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses. Tegemist on seega kostja poolt esile toodud uue asjaoluga TsMS § 633 lg 5 mõttes, mida ringkonnakohus saab kaebuse lahendamisel arvestada ainult erandlikel juhtudel, mille esinemist pidi kostja apellatsioonkaebuses TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendama (vt nt Riigikohtu 04.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17; 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13). Apellatsioonkaebus nimetatud põhjendust ei sisalda. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist uue asjaoluga, mis sai kostjale teatavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus või mida ei saanud esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. 3(4)
13.Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
14.Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele.
15.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
16.Seoses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega on apellandil (kostjal) õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.