Tallinna linna hagi J S vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, e-post [email protected]); Hageja esindaja: Inken Logberg (Tallinna Linnavaraamet, e-post [email protected]); Kostja: J S (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (Adolfi õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
8.oktoobril 2019 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Inken Logberg, kostja lepinguline esindaja Erki Casar
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinna linna hagi J S vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.
2.Mõista J S (isikukood xxx) valdusest Tallinna linna otsesesse valdusesse välja eluruum asukohaga xxx.
3.Juhul, kui J S (isikukood xxx) keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 ühe päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vabatahtlikult täitmast, tõsta J S (isikukood xxx) eluruumist asukohaga xxx koos talle kuuluva vara ja temaga koos elavate isikutega välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud
5.Mõista J Slt välja menetluskulud 300 eurot ja viivised menetluskulult VÕS § 113 l-g s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Tallinna linna kasuks. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Tallinna linna (edaspidi hageja) omandis on xxx, asuv kinnistu, millel asuva elamu eluruumide üürileandmisega täidab Tallinna linn enda seadusest tulenevat kohustust osutades eluasemeteenust isikutele, kes ise ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi kasutamise võimalust tagama. 26. veebruarist 2004 oli xxx eluruum antud üürilepingu nr xxx alusel üürile A Mile. Üürileping A Miga lõpetati alates 29. juulist 2018 erakorralise ülesütlemisega hageja poolt põhjusel, et A M oli üürilepingu üldtingimuste punkti 16 rikkudes andnud talle eraldatud eluruumi allüürile kostjale. A M ei ole vaidlustanud üürilepingu erakorralist ülesütlemist ning seetõttu oli üürnik kohustatud eluruumi valduse hagejale tagastama hiljemalt 29. juulil 2018.
2.J S (edaspidi kostja) ei ole olnud Tallinna Linnavalitsuse 22. detsembri 2003 korralduse nr 3018-k alusel sõlmitud üürilepingu pool. Samas on kostja hagejale avaldanud, et sai A Milt eluruumi valduse juba 2008 aastal. Samuti on xxx eluruumi kasutamist kinnitanud kostja esindaja, kes tegi hagejale ettepaneku taluda eluruumi valdamist ja kasutamist ilma seadusliku aluseta, kuna kostja on esitanud avalduse munitsipaaleluruumi taotlemiseks. Hagejale ei ole selline ettepanek vastuvõetav. Muuhulgas on hagejale laekunud hulganisti kaebusi selle kohta, et kostja rikub eluruumi valduse teostamisel pidevalt avalikku korda ja kaaselanike rahu. Hageja määras kostjale eluruumi vabastamise täiendavaks tähtajaks
17.augusti 2018, kuid hagi esitamise ajaks ei ole vaidlusaluse eluruumi valdus ikka veel linnale üle antud. Kostja valdus on ilma õigusliku aluseta.
3.Kostja seisukoht, et üürileandja on väljendanud oma nõusolekut allüürimise osas, kuna Tallinna linn ei esitanud pikema aja vältel vastuväiteid tema viibimise kohta ülalnimetatud aadressil, on meelevaldne ega tulene ühestki kohalikule omavalitsusele kuuluva eluruumi kasutamisse andmise regulatsioonist. Kostja etteheide hageja tegevuse heausksuse kohta on paljasõnaline. Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise kord reguleerib üksikasjalikult, kuidas toimub munitsipaaleluruumi vajavate isikute arvestus ja neile eluaseme võimaldamise menetlus. Nimetatud korra alusel on Nõmme Linnaosavalitsus vastu võtnud kostja avalduse talle munitsipaaleluruumi eraldamiseks ning registreerinud ta taotlejate järjekorda. Käesoleval hetkel on Tallinnas tuhandeid munitsipaaleluruumi taotlejaid ning linnal puudub alus ja võimalus teha kostjale erand. Hageja palub kohustada J St vabastama xxx asuvat eluruumi nr xxx ja seda Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval üle andma. Nimetatud eluruumi mittevabastamisel kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval päeval, määrata otsuse täitmise viisiks J S väljatõstmine vaidlusalusest eluruumist koos kõigi eluruumis asuvate isikute ja kogu varaga. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja leiab, et hageja oma tegevusetusega perioodil, kui ta vaidlusalust eluruumi kasutus, andis nõusoleku kostjale eluruumi
kasutamiseks. Kostja leiab, et hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja näol on tegemist isikuga, kellel on õigus saada hagejalt elamispind, seda küll teise linnaosa valitsuse kaudu. Kostja on alustanud kohe aktiivselt uue elamispinna otsinguid, kui sai teada hageja soovist ja seisukohast et kostja peaks vabastama vaidlusaluse elamispinna. Otsingud kestavad, aga kahjuks ei ole siiani kostja osas positiivset otsust tehtud. Kostja on täitnud kõik rahalised kohustused perioodi eest, millal ta on vaidlusalust eluruumi kasutanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu xxx omanikuna, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 4). xxx asuv eluruum anti 26.02.2004 eluruumi üürilepingu nr xxx (tlk 5) alusel A Mile üürile. Hageja ütles A Miga sõlmitud üürilepingu üles 26.06.2018 avaldusega (tlk 6) alates 29.07.2018, kuna A M oli eluruumi andnud kostja valdusesse. Asjaolu, et kostja eluruumi valdab, on kostja ise kinnitanud 02.08.2018 kirjas (tlk 7). A M üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud. Tallinna linn palus kostjal 03.08.2018 kirjaga (tlk 8) vabastada eluruum asukohaga xxx hiljemalt 17.08.2018. Kostja ei ole vaatamata hageja avaldusele eluruumi valdust senini vabastanud.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude eluruumi asukohaga xxx valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul puudub vaidlus, et eluruum asukohaga xxx kuulub hagejale ning samuti puudub vaidlus, et kostja seda valdab.
8.Tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kohus on 30.07.2019 määruses (tlk 43) kostjale selgitanud asjas kohalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni ning kostja tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja õiguslik alus eluruumi valdamiseks.
9.Kostja on esitanud vastuväited, et hageja tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on näol on tegemist isikuga, kellel on õigus saada hagejalt elamispind. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja majanduslik olukord ei võimalda kostjal vabal üüriturul elamispinda üürida, tuleb kostjal järgida hageja kehtestatud nõudeid hageja pakutava elamispinna saamiseks. See aga ei tähenda, et kostjal on õigus kasutada käesoleva vaidluse esemeks olevat eluruumi, mille valdamiseks kostjal õiguslik alus puudub. Samuti ei anna kostjale õigust elamispinna valdamiseks asjaolu, et kostja on tasunud kommunaalarveid, kuna vastavate arvete tasumisest ei teki õiguslikku alust eluruumi valdamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei tegutse vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hagejal on õigus nõuda, et kostja vabastaks eluruumi, mis kuulub hagejale ning mille valdamiseks kostjal seaduslik alus puudub.
10.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et eluruum asukohaga xxx tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub eluruumi ühe päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vabatahtlikust
vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva varaga eluruumist asukohaga xxx täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
11.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 4 p 3 järgi 3500 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on hageja menetluskulu riigilõiv summas 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel hageja kasuks välja mõista viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.