F.J hagi T.OÜ vastu saamata jäänud puhkusehüvitise ja viivise väljamõistmiseks
töötasu,
Menetlusosalised ja nende Hageja (töötaja): F.J (isikukood XXX), lepingulised esindajad esindajad: jurist Janika Drobot ja jurist Irina Popova
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja (tööandja): T.OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista T.OÜ-ilt F.J kasuks töötasu 1995 eurot ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest 204,25 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja töötasu nõue 665 euro ulatuses.
4.Välja mõista T.OÜ-ilt F.J kasuks hagiavalduse esitamise ajaks perioodil 11.06.2024 – 28.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 2199,25 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 126,17 eurot.
5.Välja mõista T.OÜ-ilt F.J kasuks viivised põhivõlgnevuselt 2199,25 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2024 kuni põhivõla 2199,25 eurot täieliku tasumiseni
8.Välja mõista T.OÜ-ilt hageja F.J kasuks 1817,80 eurot (sh käibemaks).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.F.J (hageja, töötaja) esitas 28.11.2024 hagi T.OÜ puhkusehüvitise ja viivise nõudes.
(kostja, tööandja) vastu töötasu,
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingu nr 2024-07 (dtl 8-11), mille p 2.1 järgi asus töötaja tööandja juures tööle autojuhina. Töötaja asus tööle täistööajaga. Hageja kohtus
14.mail 2024 kostja esindaja Raivo Reediga, kes kirjeldas tööd ja töökorraldust. Koostati ka kirjalik tööleping, milles fikseeriti, et hageja töötasu on 1100 eurot kuus, kuid tegelikult selgitas R. Reedi, et töölepingus sätestatud töötasu ei oma tähendust ning tegelik töötasu on 95 eurot päevas. Hageja sõnul lepiti kokku, et igakuiselt saab hageja oma pangakontole rohkem kui 2000 eurot ning töötasu makstakse vastavalt töötatud päevade arvule. Hageja kinnitusel räägiti netosummast, sest töötasu, mida kostja lubas hagejale „kaardile“ kanda, tähendabki netosummat. Pooled kirjalikku töölepingut ei allkirjastanud. Hageja asus tööülesandeid täitma samal päeval, so 14.05.2024. Juunis lõpetas hageja töölepingu, sest kostja ütles, et tööd pole ja tuleb otsida uus töö. Hageja esitas töölepingu lõpetamise avalduse kirjalikult kostja meilile. Kostja nõustus avaldusega, sest 10.06.2024 teavitati hagejat Maksu- ja Tolliametist, et töötaja töösuhe on lõppenud 10.06.2024. Hageja töötas tööandja juures 28 päeva, mille eest on tasumata töötasu 2660 eurot. Töölepingu sõlmimisega samal päeval, so 14.05.2024 anti hagejale üle võtmed ja sõiduk, laaditi peale kaup ning hageja sõitis Soome, sealt edasi Rootsi ja tagasi Eestisse jõudis 03.06.2024 (dtl 143, 148). Hagejal on samuti õigus kasutamata puhkuse hüvitisele töötatud aja eest. Arvestades, et tööleping sõlmiti 14.05.2024 ning see lõppes 10.06.2024, on hagejal õigus puhkusehüvitisele 2,15 kalendripäeva eest. Hageja lähtub siinkohal enda põhitasust 95 eurot päevas ning nõuab hüvitist kasutamata puhkuse eest summas 204,25 eurot.
2.13.02.2025 eelistungil ei vaidlustanud kostja asjaolu, et hageja kostja juures töötas ja omal soovil töölepingu lõpetas. Kostja selgitas, et töötaja lubati tööle nendel tingimustel, mis on kirjalikus töölepingus fikseeritud, sh töötasu. Kostja möönab, et on töötasu hagejale tasumata jätnud, kuid on nõus tasuma üksnes kirjalikus töölepingus kokku lepitud summa, so 1100 eurot. 07.04.2025 kohtuistungil vaidles kostja hageja nõudele vastu ja selgitas, et poolte vahel ei olnud sõlmitud töötasu kokkulepet 95 eurot päevas. Hageja on hagiavalduse punktis 2 (dtl 3) toonud haginõude aluseks oleva asjaoluna selgelt välja, et /--/ töötasu lepiti kokku töölepingu p-s 3.1, mille kohaselt töötaja brutotöötasu on 1100 EUR (bruto) kuus. Töötasu sisaldab ka tasu töötamise eest öisel ajal /--/. Seega on hageja ise kinnitanud, et poolte kokkulepe sisaldub töölepingus, mille hageja on hagiavaldusele ka lisanud (dtl 8-11). Isegi, kui lepingut ei allkirjastatud, siis kohtule avaldatuga on hageja kinnitanud kokkulepet töölepingus fikseeritud tingimustes. Töölepingus fikseeritust erineva töötasu kokkulepe ei ole tõendatud hageja poolt kohtule esitatud kõnesalvestusega. Kostja leiab, et see tõend ei vasta TsMS ettenähtud tõendi nõuetele. 2
Kõnesalvestis ei tõenda, millal on kõne salvestatud, kes on kõne salvestanud, kes salvestisel olevas vestluses osalevad ning kas osalejaid on salvestamisest teavitatud. Lisaks, ei ole võimalik ka tuvastada seda, et sellel salvestusel oleks üldse T.OÜ ettevõtte esindajaga puutumus.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on lahendi nr 2-16-5811 punktis 12.1 märkinud, et TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda.
5.Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb välja selgitada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. Kohtule esitatud asjaolude alusel on tuvastatud, et 14.05.2024 sõlmitud töölepingu alusel asus hageja kostja juures tööle autojuhina. Töölepingu kohaselt asus töötaja tööle summeeritud täistööajaga.Vaidlust ei ole selles, et hageja teostas vedusid välismaal ning, et tööleping on lõppenud 10.06.2024. Poolte vahel on vaidlusküsimuseks töötasu suurus.
6.Hageja selgituste kohaselt arutas temaga töölepingu tingimusi kostja töötaja, Raivo Reedi. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et Raivo Reedi nimeline isik kostja juures töötas, kuid kostja ei nõustu sellega, et Raivo Reedi pidas hagejaga läbirääkimisi töölepingu tingimuste osas. Kostja on seisukohal, et poolte tahe oli sõlmida kirjalik tööleping seal fikseeritud tingimustega, kuid kuna hageja soovis töölepingut enne allkirjastamist näidata enda juristile, jäi tööleping allkirjastamata. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmiti suuline tööleping, mille raames lepiti kokku ka töötasu suurus.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Hageja on esitanud kõnesalvestise (dtl 12-13, tõlge dtl 13-14), millelt kuuldub, kuidas Raivo nimeline isik ütleb, et „Teeme siis Tartus töölepingu“. Lisaks selgitab Raivo nimeline isik, et „Palk tehti nii, et... sul tuleb välislähetused, jah... ja palk saab olema kuskil 1000 eurot. Kui oled välislähetuses, siis on umbes 2000 eurot sinu kaardil. Saad aru?“ Ning täpsustus, et „Jah, jah... ma võin siia panna 1100 palka, eks. Sellel ei ole tähtsust, me leppisime kokku 95 eurot päevas, eks. Ja me kanname sulle need 95 eurot päevas, mitu päeva, eks, sellele kontole, see on Coop pank, eks.“ Vaidlust ei ole selles, et eeltoodud vestlusega samal päeval, so 14.05.2024 3
andis Raivo hagejale üle sõiduki ja dokumendid, ning hageja läks välislähetusse. Seega on tuvastatud, et Raivo nimeline isik arutas hagejaga töölepingu tingimusi, jagas töökorraldusi ning andis hagejale üle auto, dokumendid ja võtmed. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et Raivo Reedi nimeline isik oli kostja töötaja. Kuigi kostja on avaldanud, et R. Reedil ei olnud õigust töölepinguid sõlmida, ei ole kostja vastava asjaolu kinnituseks ühtegi tõendit esitanud. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades oli hagejal mõistlik alus uskuda, et Raivo Reedi tegutses töölepingut sõlmides tööandja volituste alusel. Kinnitamaks veelgi, et Raivo Reedil oli tööandja volitus olemas, esitas hageja kõnesalvestise (dtl 136) 10.06.2024 hageja ja Raivo Reedi vahelisest suhtlusest, kus Raivo selgitab, et keegi ei taha F.J-i petta, et rahadega tegeleb ülemus, so G.Y ja, et ta sõidab just Võrru G.Y-ga kohtuma ning helistab F.J-ile tagasi pooleteise tunni pärast (dtl 138). Seega loeb kohus tõendatuks, et Raivo Reedi oli tööandja poolt volitatud isikuks, kes tegeles uute töötajate tööle võtmise ja töö korraldamisega.
8.Kohtu käsutuses on kaks tõendit, so tööleping, milles on fikseeritud töötasu 1100 eurot, kuid mida ei ole pooled allkirjastanud ja 14.05.2024 kõnesalvestis, millelt kuuldub hageja ja Raivo nimelise isiku vaheline kokkulepe 95 eurose päevatasu osas, kuid millise puhul ei ole tuvastatav, kas rääkijaks on Raivo Reedi või kolmas isik. Kostja taotles kõnesalvestise osas ekspertiisi, kuid loobus taotlusest, sest hääleekspertiisi ei ole võimalik enam läbi viia. Seega arvestab kohus kõnesalvestise kui asjakohase tõendiga. Kui lepingupoolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Kohus on seisukohal, et kuna tööleping jäi poolte poolt allkirjastamata, puudub formaalne ja vaidlustamatu dokument, mis fikseeriks töötasu suuruse. Sellises olukorras tuleb tugineda teistele tõenditele, mis peegeldavad lepingu poolte tegelikku tahet. Kõnesalvestis, millelt kuuldub hageja ja Raivo nimelise isiku vaheline kokkulepe 95 eurose päevatasu osas, annab parima objektiivse ülevaate poolte kokkuleppest töötasu küsimuses. Salvestis on ainus konkreetne tõend, mis kajastab poolte vahelist kokkulepet töötasu osas, sh selgitab, miks oli allkirjastamata lepingus töötasuks märgitud 1100 eurot. Seetõttu leiab kohus, et on õigustatud lugeda kõnesalvestist poolte ühise tahte väljenduseks töötasu suuruses. Samuti leiab kohus, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik oleks samadel asjaoludel pidanud poolte vahelisest vestlusest aru saama, et kostja kohustub maksma töötasuna 95 eurot päevas netosummana, kuna kostja lubas selle summa kanda hageja pangakontole, töötasu 1100 eurot sai küll kirja pandud, kuid see ei väljendanud hageja töötasu välismaal töötades. Arvestades, et pangakontole kantakse Eesti maksukorralduse kohaselt ainult netotasu ning tööandja kohustuseks on enne töötasu väljamaksmist tasuda töötaja palgalt tööjõumaksud, vastab see kokkulepe tavapärasele palgasüsteemile ja on kooskõlas kehtiva maksukorraldusega. Lisaks vastab selline töötasusuurus keskmisele Eestis makstavale töötasule rahvusvaheliste vedude autojuhtidele. Palgad.ee andmetel on veoautojuhi, kes transpordib kaupu eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel siseriiklikult ja välismaal, keskmine netokuupalk 1104 - 2490 eurot. Palk Eesti, Veoautojuht / veokijuht, Transport / logistika Kuna hageja teostas rahvusvahelisi vedusid, siis tuleb lähtuda asjaolust, et töötasule peab lisanduma ka välislähetuse päevaraha. Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korra § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Arvestades eeltoodud andmeid, asub kohus seisukohale, et 95 eurot (neto) päevatasuna on mõistlik ning ühiskondlikult aktsepteeritav töötasu kokkulepe. Sellised palgad on olnud tavapärased ka sarnastes töökuulutustes (CV Keskus tööpakkumine Rahvusvaheliste vedude autojuht, 2024-03-06; CV Keskus tööpakkumine Veoautojuht rahvusvaheline / Водитель международного транспорта, 2023-07-06).
4
Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et pooled leppisid kokku töötasus 95 eurot päevas (neto).
9.Töötasu väljamõistmisel lähtub kohus nii hageja poolt esitatud tööajagraafikust kui kostja poolt esitatud Ahola Transpordi arvestusest. Kuna tuvastatud on, et hageja alustas välislähetust 14.05.2024 ning naases Eestisse 03.06.2024, siis sellest 20 päevasest perioodist, loeb kohus tasustatavaks 18 päeva (maha on arvestatud 2 puhkepäeva 19.06 ja 25.06), so summas 1710 eurot. Hageja olles tagasi Eestis on töötanud graafiku kohaselt 04.06, 07.06 ja 10.06, so 3 tööpäeva, mille eest on hagejal õigus saada 3x95 eurot, so 285 eurot. Kuna hageja töötas 3 tööpäeva Eestis, saades selle eest 95 eurot päevatasuna (sh välislähetuse päevaraha), siis loeb kohus väljamõistetava summaga hõlmatuks ka 5. ja 6. juuni tööpäevade tasu, sest hagejal ei olnud õigust 4., 7. ja 10. juuni eest saada välislähetuse päevaraha. Kohus arvestas, et kui tööandjal ei ole töötajale tööd anda, peab ta maksma töötajale keskmist töötasu (TLS § 35). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu perioodi 14.05.2024-10.06.2024 summas 1995 eurot (neto).
10.Hageja on taotlenud puhkusehüvitise väljamõistmist 2,15 kalendripäeva eest, so 204,25 eurot. Hageja on viidanud, et töölepingu p-s 4.1 lepiti kokku, et töötajal on õigus 28 kalendripäevasele puhkusele aastas. Kostja ei ole puhkusehüvitise tasumisele vastuväiteid esitanud. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis summas 204,25 eurot (neto).
11.Töötasu ja puhkusehüvitis on hageja poolt nõutud ja kohus mõistab selle välja netosummas, st summana, mille töötaja oleks saanud kätte pärast seadusest tulenevate maksude ja maksete kinni pidamist. Vastavalt TLS § 29 lg 3 ja maksukorralduse seadusele on tööandja kohustatud maksma töötasult kõik seaduses ettenähtud tööjõumaksud, sealhulgas tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse, kui need rakenduvad. Seega tuleb kostjal lisaks välja mõistetud netosummale tasuda riigile seadusest tulenevad maksud ja maksed. Kohus märgib, et maksukohustus ei tohi vähendada töötajale väljamakstavat netosummat.
12.Töötaja esitas tööandja vastu viivise nõude arvutatuna töötasu ja puhkusehüvitise nõudelt alates 11.06.2024 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
13.Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. Kohus mõistab T.OÜ-ilt F.J kasuks välja viivise puhkusehüvitiselt summas 204,25 eurot ja saamata jäänud töötasult summas 1995 eurot alates 11.06.2024 kuni hüvitise ja saamata jäänud töötasu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks perioodil 11.06.2024 – 28.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 2199,25 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 126,17 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt 5
2199,25 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.11.2024 kuni põhivõla 2199,25 eurot täieliku tasumiseni.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakkus 07.04.2025 toimunud kohtuistungil kompromissina välja 3000 eurot (neto), koos menetluskuludega (dtl 130). Arvestades, et hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt menetluskulude suurus on 3225,85 eurot (vt dtl 160), leiab kohus, et hageja kompromissipakkumine vastab kohtuotsuse rahuldamisega sarnasele ulatusele. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 3225,85 eurot (koos käibemaksuga), mis on esindajatasu, tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele ajakuluga 4 tundi ja 10 minutit tuleb lugeda põhjendatud ja mõistlikuks arvestades hagiavalduse mahtu. 13.02.2025 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks peab kohus 1 tundi ja 53 minutit (0,5h+1h 23min). Samuti peab kohus põhjendatud ajakuluks hageja seletuste koostamise ja esitamise kulu koos tõenditega 1 tunni ja 55 minuti ulatuses. Kostja seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks peab kohus põhjendatud ajakulus 2 tundi. Sellele järgnenud kostja seisukoha analüüsiks saab pidada põhjendatud ajakuluks 30 minutit arvestades selle mahtu. 07.04.2025 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks on 1h ja 37 minutit (45min+ 52min). Nii kirjaliku menetluse määrusega tutvumiseks kui menetluskulude nimekirja koostamiseks peab kohus põhjendatud kuluks 10 minutit, so. kokku 20 minutit. Eelnevast tulenevalt on hageja põhjendatud ajakuluks 12 tundi ja 25 minutit.
16.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 190 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 190 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja kulu 1817,80 eurot (12 h ja 25 min x 120 eurot+km).
17.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 1817,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.