OÜ Briver Invest avaldus töövaidlusasjas nr 4-1/775/18 esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ehk K. M. hagi OÜ Briver Invest vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
493,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. M. (isikukood xxx, e-post xxx) Kostja: OÜ Briver Invest (registrikood 11348769) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Karin Ploom (e-post [email protected])
Kohtuistungi aeg
06.02.2020.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja, kostja seaduslik esindaja kostja lepinguline esindaja
ja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada OÜ Briver Invest ja K. M. vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus töölepingu seaduse § 86 lg 1 alusel.
Lõpetada OÜ Briver Invest ja K. M. vahel sõlmitud tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel alates 15.04.2018.a.
4.Välja mõista OÜ-lt Briver Invest K. M. kasuks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitis 493.09 eurot.
5.Menetluskulude jaotus Jätta K. M. menetluskulud OÜ Briver Invest kanda. K. M.l puuduvad teadaolevad menetluskulud. Edasikaebekord
Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.K. M. esitas 29.04.2018.a Tööinspektsiooni Tallinna töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Briver Invest vastu nõuetega tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses s.o 1479.26 eurot. Töövaidluskomisjon lahendas 20.09.2018.a otsusega K. M. avalduse ja rahuldas avalduse osaliselt alljärgnevalt: Tuvastada OÜ Briver Invest ja K. M. vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 86 lg 1 alusel; Lõpetada OÜ Briver Invest ja K. M. vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel; Mõista OÜ-lt Briver Invest K. M. kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 493.09 eurot. OÜ Briver Invest esitas 05.11.2018.a Harju Maakohtule avalduse K. M. nõude läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue
2.Hageja oli töötukassa kaudu kostja juures kaks kuud praktikal. Pärast kahte praktikapäeva usaldati töötaja üksi tööle. Praktika möödumisel pakkus tööndaja töötjale alalist töökohta. Tööandja ei sõlminud töötajaga kirjalikku töölepingut. Töötaja töötas tööandja juures 6 kuud (2 kuud praktikat ja 4 kuud katseaega) ning katseaja viimasel päeval andis tööandja teada, et töötaja ei ole isikuomaduste sobimatuse tõttu katseaega läbinud. Hageja on kogu aeg teinud head tööd ja tööandjale vastu tulnud. Hagejal on klienditöökogemus 30 aastat. Töölepingu ootamatu lõpetamine tööandja poolt on töötaja jaoks arusaamatu ja ebaõiglane. Hageja nõuded: 1) Tuvastada OÜ Briver Invest ja K. M. vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus töölepingu seaduse § 86 lg 1 alusel. 2) Lõpetada OÜ Briver Invest ja K. M. vahel sõlmitud tööleping töölepingu seaduse § 107 lg 2 alusel 15.04.2018.a. 3) Välja mõista OÜ-lt Briver Invest K. M. kasuks töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel hüvitis 493,09 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja töödistsipliin oli äärmiselt madal, hageja jättis korduvalt tööle tulemata, kui graafiku järgi oli tema tööaeg. Tööandja tuvastas järjepidevalt, et töökohustused on hageja jaoks teisejärgulised ning tööandja korraldustesse suhtub hageja kui soovitustesse, mille osas lõplik sõnaõigus on hagejal endal. Hageja isikuomadused ei sobinud vastaval ametikohal töötamiseks, töötaja töödistsipliin ja suhtumine töökohustuste täitmisesse olid ebapiisavad ning tema isikuomadused ei võimaldanud teha tööd kostja nõutud tasemel. Tunnistaja N. K. ütlustega on tõendatud, et hageja hoiustas tööandja pinnal korduvalt kassitarbeid (sööki) ning kaasas ka kolleegi (korduvalt) kaupade üleandmisesse ajal, kui hagejat ennast polnud tööl. Lisaks on tõendatud, et hageja hoiustas töökohal oma visiitkaarte, mis tutvustas tema isiklikku kõrval tegevust. Samuti on tõendatud asjaolu, et hageja ei ilmunud korduvalt ettenähtud ajal tööle, tuues vabanduseks mh oma kassidega (isikliku äritegevusega) tegelemise. Ka on tunnistaja ütlustega tõendatud, et hageja ei hoidnud töökohas puhtust ning tunnistaja kirjalike ütlustega on tõendatud, et hageja näol on tegemist konfliktse ja keerulise isikuga. Tööandja kaalus kõiki asjaolusid kogumis ja leidis, et hageja ei vasta kostja ootustele ning konkreetsest ametikohast tulenevatele eripäradele (mh
vajadusele töötada nn hooajal ka laupäeviti). Hageja isikuomadused ei soodustanud töötaja ja tööandja vahelist koostööd, kuivõrd tööandja korduvatele palvetele, töötaja ei reageerinud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
4.Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse nõuded on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 26 lõikes 2. Avaldusele esitatud nõuded on põhiküsimustes (sh selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ja nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis tsiviilkohtumenetluse seadustik esitab hagiavaldusele. Töövaidluskomisjonile 29.05.2018.a esitatud avaldus vastab kohtu hinnangul TsMS hagiavalduse nõuetele. Kohus käsitab hagiavaldusena töövaidluskomisjonile esitatud avaldust. Mõlemad pooled selgitasid ja täiendasid menetluses oma seisukohti. TvLS § 59 lg 3 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas.
5.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööandja OÜ Briver Invest ütles K. M.ga sõlmitud töölepingu üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu õiguspäraselt.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Hageja töötas kostja juures pulmariiete salongis klienditeenindajana 01.12.2017.a kuni 31.03.2018.a, eelnevalt oli hageja kostja juures kaks kuud praktikal; 2) Hageja töötas kostja kaupluses (salongis) vaheldumisi teise klienditeenindaja N. K.; 3) Poolte vahel sõlmitud tööleping oli suuline, ka muus kirjalikus dokumendis ei ole hagejale tema töökohustusi sh tööaega selgitatud; 4) Hageja katseaja pikkus oli neli kuud; 5) Hageja töötasu oli 493 eurot kuus.
7.Tööandja on 31.08.2018.a e-kirjaga töötajale teatanud, et 31.03.2018.a lõppes töötaja 4kuuline katseaeg ja tööandja on otsustanud töölepingut mitte pikendada töötaja isikuomaduste tõttu. Ühtlasi on tööandja teatanud, et loeb töötaja viimaseks tööpäevaks 15.04.2018.a (lk 43).
8.TLS § 6 lg 1 kohaselt hindab tööandja katseaja jooksul, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Töölepingu ülesütlemisteatest nähtuvalt lõpetas tööandja töötaja katseaja töötaja isikuomaduste, mitte töötaja tervise, teadmiste, oskuste või võimete tõttu.
9.Tööandja on töötajale ette heitnud töötaja ebaviisakust klientidega suhtlemisel. Tööandja on esitanud kirjalikud tõendid, milles klient on teatanud, et hageja andis mõista, et „klient on kleitide jaoks liiga paks, jättis klienti väga palju üksi proovikabiini, nii et kliendi mehe õde tuli ja hakkas uut kleiti selga aitama; See K. tegeles teiste klientidega“ (lk 56) Samuti „K. /.../ kogu aeg räägib: seda me proovida ei saa, see teile niikuinii selga ei lähe“ ja „K. tõstis häält ja ütles, et rahu rahu, me jõuame“ (lk 57). Samuti hageja „nähvas, noh, see kleit oli
Kerlil seljas, võite ju proovida. Jah, see ei läinud tagant kinni, aga pole vaja nähvata, et ma suurem olen. Oleks pidanud seletama, et küll tellime suurema suuruse ja siis proovime uuesti“ (lk 58). Teine klient on teatanud, et tuli salongist „põhimõtteliselt pisar silmas ära, sest nii ülbet, halba ja halvustavat kohtlemist pole ma veel näinud“ (lk 62). Tunnistaja ütluste kohaselt „klientidelt tuli vahel negatiivset tagasisidet hageja kohta. Mõned kliendid on tulnud ja öelnud, et said teenindusest negatiivse kogemuse. V.le tulid e-mailile ka sarnase sisuga e-kirjad“.
10.Kohtu arvates ei saa töötajale ette heita kliendi rahulolematust selles, et hageja tegeles teiste klientidega. Eeltoodu tähendab, et hageja tegi tööd ja samuti, et tööl oli liiga vähe müüjaid, mis on aga tööandja korraldada. Kliendi etteheitest, et ta tundis ennast solvatuna mõistaandmise tõttu, et kleit temale ei mahu, võib aru saada. Samas ei saa seda ette heita hagejale, kuna tööandja oleks koheselt pidanud hagejale kliendi etteheitest teada andma, selgitama hagejale, milline on õige käitumine kliendiga ja vajadusel hagejat koolitama. Tunnistaja ütlustest ilmneb, et midagi erilist märgatavat hageja suhtlusstiilis klientidega ei olnud /“kui töötasime koos, siis nägin kuidas hageja klientidega suhtles. Ta suhtles samamoodi nagu mina“/. Hageja on esitanud kirjalikud tõendid (nelja kliendi kirjad) selles, et sai klientidelt positiivset tagasisidet (lk 23 – 26). Kostja esitatud tõenditega kahe kliendi rahuolematusest kokkuvõtlikult ei ole tõendatud, et hageja oli klientidega ebaviisakas. Eeltoodust tõendab ka asjaolu, et tööandja laskis töötajal oma salongis 6 kuud kliente teenindada.
11.Kostja heidab hagejale ette, et hageja hoiustas salongis kassitoitu ning eksponeeris enda kui tõukassi kasvanduse omaniku, visiitkaarte. Tunnistaja ütlustega /“kassitoidu kotid olid väikeses toas, kus me sõime ja veetsime aega. See oli nii, et vahepeal viis keegi kassitoidu kotid ära. Mingil hetkel tulid asemele uued kotid. Ühel korral tuli meesterahvas, kellele ma ise andsin kotid üle. Käisid erinevad inimesed, vahel mees, vahel naine, käidi mitmel korral; Seal, kus hoiti kassitoitu, hoiti ka pulma- ja õhtukleite. Seal rippusid need kleidid, mille klient oli ära ostnud, aga olid jätnud meile hoiule; Seda on ette tulnud, et hageja visiitkaardid olid meie salongis. Kui V. tuli, siis ta koristas need ära ja selgitas, et pulmasalong pole õige koht visiitkaartide jaoks. Need ilmusid hiljem uuesti saali. Need visiitkaardid olid väikeses ruumis. Minu teada visiitkaarte kliendialas ei olnud; kassitoit oli e-poest tellitud“/ on tõendatud, et hageja hoidis töö juures nii kassitoitu kui ka oma visiitkaarte tõukassikasvanduse omamise kohta. Samas ilmnes, et hageja hoidis kassitoitu ja kassikasvandusega seonduvaid visiitkaarte nn töötajate ruumis. Seega poe kliendid kassitoitu ja visiitkaarte ei näinud.
12.Kostja väited selles, et hageja ei olnud kostja kaupluse korrashoiul piisavalt hoolas, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja ütluste kohaselt „töötasime vahetustega ning ühel nädalal koristasin mina, teisel nädalal hageja. Koristas see, kellel oli pikk nädal; olen öelnud hagejale, et tolmu tuleb rohkem võtta. Klientide jaoks mõeldud wc oli ühel korral äärmiselt must. Olen teinud sellest ka pilte, et saata need perenaisele. See ei ole vastuvõetav“. Kostja ei ole oma vastava väidete tõendamiseks esitanud ühtegi kirjalikku tõendit (nt fotosid), et hageja hooletust salongi korrashoidmisel oleks võimalik hinnata.
13.Kostja etteheited hagejale seisnevad ka selles, et hageja ei ilmunud tööle, kostja väitel oli hageja töödistsipliin äärmiselt madal. Hageja ei ilmunud korduvalt laupäeviti tööle, kuigi teadis, et laupäeviti peab tööl olema kaks klienditeenindajat.
Tunnistaja ütlustest /“praktikas ei ole peaaegu laupäeviti koos töötanud, kuna hagejal sel hetkel kas kassid sünnitasid, olid näitused või olid mingid muud asjaolud. Siis jäin üksinda tööle. Oli kokkulepe, et kui kliente on laupäeviti palju, siis me töötame hagejaga kahekesi. Inimesed lahkusid kui nad nägid, et keegi ei saa neid teenindada. Näiteks oli laupäev täiesti broneeritud ja kui tulid need, kellel polnud aeg broneeritud, siis nende jaoks aega ei olnud; Alguses töötasime laupäeviti koos, kuid siis tekkisid juba olukorrad, kus ta tuli nendel päevadel ainult paariks tunniks kohale või enam üldse ei ilmunud. Seejärel ei ilmunud ka mina enam tema päevadel tööle; Aega on juba palju möödas ja täpselt enam ei mäleta, kuidas leppisime kokku, kui mul oli vaja last laagrisse või arsti juurde saata. On võimalik, et hageja tuli vabal päeval mulle vastu. Kui oli vaja vaba päeva, siis vahetasime omavahel vahetusi“/ ilmneb, et võimalusel anti teineteisele vabu päevi st vahetati tööpäevi ja võimalusel töötasid kaks klienditeenindajat laupäeviti koos. Kostja esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et vähemalt jaanuaris 2018.a töötas hageja laupäeviti üksi, mitte koos tunnistajaga. Hageja töötas laupäevadel 13.01.2018, 20.01.2018.a, 27.01.2018.a (lk 119 – 121) ja tunnistaja N. K. laupäeval 03.02.2018.a (lk 122). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt pidi tööandja mõnikord hagejat asendama, sest tunnistajal olid plaanid tehtud ja hageja teatas, et ta ei tule tööle. Kostja on kinnitanud ja hageja pole vastu vaielnud, et kostja pidi hageja eest tööl olema 05.02.2018.a ja 06.02.2018.a, hageja teavitas sellest kostjast 03.02.2018.a. Põhjuseks oli, et hageja kass poegis. Eeltooduga ei ole tõendatud, et hageja rikkus kostja määratud töödistsipliini. Hageja töötas korduvalt laupäeviti. Samuti ilmneb tunnistaja ütlustest, et laupäeviti kahekesi töötamine oli töötajate omavaheline kokkulepe (mitte aga tööandja korraldus), graafikust nähtuvalt töötasid nii hageja kui ka tunnistaja tegelikkuses mõlemad laupäeviti üksi. Kostja väited selles, et hageja oli kohustatud laupäeviti töötama ka juhul, kui teine töötaja oli tööl, ei ole tõendamist leidnud. Kahel päeval nn nädala sees pidi tööandja tulema hagejat asendama, sest hageja kass poegis. Kuna töögraafik ei olnud kuidagi reguleeritud ning põhines töötajate vahelisel kokkuleppel, samuti kuna kohtu hinnangul on väikses ettevõttes loomulik, et tööandja teeb ka klienditeenindaja tööd ja kuna töötaja teatas mitteilmumisest kaks päeva ette, ei ole kokkuvõtlikult kohtu arvates tegemist töötaja olulise töödistsipliini rikkumisega.
14.Hageja töötas kostja juures kokku 6 kuud (2 kuud praktikat ja 4 kuud katseaega). Kahe kliendi rahuolematus ei ole piisav, et asuda seisukohale hageja isikuomaduste sobimatuses. Tõendatud on, et töötaja hoidis töötajate ruumis oma visiitkaarte ning kassitoidupakke, kassitoidul käisid inimesed mitme korral järel. Tõendatud on ka, et tööandja selgitas hagejale, et selline asi ei ole lubatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei oleks pidanud ka nn töötajate ruumis hoidma kassitoitu ja visiitkaarte, töökoht ei ole isiklike asjade hoidmiseks. Kohtu arvates võib asuda seisukohale, et kassitoidu ja visiitkaartide töö juures hoidmisega, ei olnud hageja lugupidamatu klientide suhtes, sest kliendid ei puutunud kassitoodetega kokku, küll aga võib sellist tegevust pidada lugupidamatuseks tööandja vastu. Kõik asjaolusid kogumis hinnates aga nähtub, et tööandja ei pidanud nimetatud rikkumist siiski oluliseks töötaja isikuomaduste hindamisel, sest töötaja töötas tööandja juures kaks kuud enne katseaega ja lisaks seaduses ettenähtud katseaja viimase päevani.
15.Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas on oluline, et kostja salongis oli nn tippajal (laupäeval) tööl liiga vähe müüjaid. Kliendid kurtsid, et müüjatel pole aega, sama kurtsid ka hageja ja tunnistaja, müüjate ülekoormatuse tõttu osutus koguni vajalikuks sisse seada süsteem, mille kohaselt teeninduse saamiseks pidi klient eelnevalt poes aja broneerima. Kui aeg ei olnud broneeritud, siis mõnikord jäid müüjate vähesuse tõttu laupäeval kliendid teenindamata.
Müüjate ülekoormatusega püüdis tööandja ettevõtte kulusid minimeerida.
16.Eeltoodust tulenevalt ütles kostja hageja töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles ebaseaduslikult. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 tööleping ülesütlemisega mittelõppenuks ning leping lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lõpetab seega pooltevahelise töölepingu ülesütlemise avalduse järgse viimase tööpäevaga s.o 15.04.2018.a. TLS § 109 lg 1 järgi, kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib töövaidlusorgan muuta arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles ebaseaduslikult. Arvestades hageja tööstaaži 4 kuud, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise ühe kuus töötasu ulatuses. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja taotleb välja mõista hagejalt menetluskulud summas 2077,81 eurot. Riigikohus on
27.veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse punktis 14 leidnud, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Seega kuuluks kostjaks oleva tööandja menetluskulud hüvitamisele vähem kui 1⁄4 osas kuludest ka juhul, kui kohus teeks otsuse kostja kasuks. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas hagi rahuldanud, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesolevas asjas ei ole hagejal menetluskulusid olnud. Eeltoodust tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist jaotust.