lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-19461/68

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-19461/68
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 448 lg 1, 2Täiendav otsusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 438 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedTsMS § 656 lg 3Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-19461/54Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.08.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-19-7964/35Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.06.20202-19-7964/15Viru Maakohus Narva kohtumaja15.10.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-19461

Tsiviilasi

Larissa Grabova avaldus XXXXXXXX korteriühistu

17.septembri 2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Grabova määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Larissa Grabova (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja: XXXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Tatjana Kalin

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2019 määrus tervikuna ning teha uus määrus, millega jätta XXXXXXXX korteriühistu avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata.
2.Larissa Grabova määruskaebus rahuldada.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-18-19461 Larissa Grabova (avaldaja) avaldus XXXXXXXX korteriühistu 17. septembri 2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Maakohus jättis avalduse 31. mai 2019 määrusega läbi vaatamata. Kohus märkis, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist mõistliku aja jooksul.
3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
13.augusti 2019 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav.
4.Korteriühistu esitas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista avaldajalt menetluskulud (õigusabikulud) kokku summas 2200 eurot.
5.Avaldaja korteriühistu menetluskulude suuruse osas seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

6.Maakohus rahuldas korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis avaldajalt korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 2050 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus märkis, et jättis 31. mai 2019 määrusega ja ringkonnakohus jättis 13. augusti 2019 määrusega menetluskulud avaldaja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täielikult ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta samuti poolte endi kanda. Maakohus ei ole määruses üldse põhjendanud menetluskulude jaotust. Menetluskulude õiglaseks jaotamiseks tuleks kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 koostoimes § 168 lg-tega 2 ja 4. Kohus jättis avalduse rahuldamata tähtaja ennistamata jätmise tõttu, mitte avalduse põhjendamatuse tõttu. Seega oleks menetluskulude avaldaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8.Korteriühistu (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohus ei ole rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusnorme.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab maakohtu määruse olulise menetlusnormi rikkumise tõttu täies ulatuses ning teeb uue määruse, millega jätab korteriühistu

avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata (TsMS § 656 lg 3 koosmõjus §-ga 659). Maakohus tegi 31. mail 2019 lõpplahendi, millega jättis avalduse läbi vaatamata. Maakohus menetluskulude jaotust määruse resolutsiooni ei märkinud. Maakohtu lõpplahend jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13. augusti 2019 määrusega, millega jäeti maakohtu määrus muutmata.

10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tegemist on ühe TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsuses kohustuslikus korras lahendatava küsimusega. Menetluskulude jaotus määratakse lõpplahendis olenemata sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks samas lahendis (TsMS § 174 lg 2) või pärast lõpplahendi jõustumist eraldi määrusega (TsMS § 177 lg 2) (U. Volens jt. teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. § 173, lk 825). Menetluskulude jaotuse märkimine on vajalik menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohtu 31. mai 2019 lõpplahendit ei ole kumbki menetlusosaline menetluskulude jaotamata jätmise osas vaidlustanud ning see on jõustunud. Möödunud on tähtajad TsMS § 448 lg 1 p 3 alusel täiendava määruse tegemiseks menetlusosalise taotlusel või kohtu omal algatusel (TsMS § 448 lg 2). Maakohtu eksimust ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus. Kuivõrd menetluskulude jaotus tuleb märkida lõpplahendisse, siis ei saa maakohtu eksimust kõrvaldada ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määrusega.
11.Ringkonnakohus rõhutab, et menetluskulude jaotus peab nähtuma kohtulahendi resolutsioonist. Maakohus on ekslikult vaidlustatud määruse põhjendavas osas märkinud justkui oleks maa- ja ringkonnakohus oma 31. mai ja 13. augusti 2019 määrustesse märkinud menetluskulude jaotuse. Nimetatud määrustest nähtuvad menetluskulude jaotused vaid lahendite põhjendustest. Olukorras, kus kohus on jätnud menetluskulude jaotuse põhjendamatult resolutsiooni märkimata, tuleb menetlusosalisel, kellel on huvi menetluskulude teise poole kanda jätmisel, kohtult taotleda kas täiendavat lahendit või lahend vaidlustada. Kuna menetluskulude suurust ei ole võimalik kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendisse märkimata (Riigikohtu 9. juuni 2009 määrus asjas nr 3-2-2-4-09, p 7) rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisega oluliselt menetlusõiguse normi, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada täies ulatuses (TsMS § 656 lg 3 koosmõjus §-ga 659). Eeltoodust tulenevalt on avaldaja määruskaebus põhjendatud.
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja