Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on Narva kohtutäituri Andrei Krek avaldus võlgniku T G vara ja kohustuste nimekirja esitamise tagamiseks ning võlgniku kohustamiseks vandega kinnitama kohtutäiturile esitatud andmete õigsust. Võlgnik edastas kohtutäiturile vara ja kohustuste nimekirja ning kinnitas vande all vara ja kohustuste nimekirja õigsust 25.02.2020 toimunud kohtuistungil. Kohtutäitur esitas taotluse menetluse lõpetamiseks seoses eesmärgi saavutamisega. Kohus, tutvunud tsiviilasjade materjalidega, leiab, et menetlus tuleb lõpetada. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 59 lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 61 lg 1 kohaselt, kohtutäituri või sissenõudja taotlusel võib kohus kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Vastavalt TMS § 62 lg 1, kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuna võlgnik on täitnud TMS § 60 sätestatud vara nimekirja esitamise kohustuse ja TMS § 61 sätestatud vara ja kohustuste nimekirja vandega kinnitamise kohustuse, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud. Käesoleva tsiviilasja menetlus kuulub seega lõpetamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et võlgnik on kohtutäiturile andmete esitamata jätmisega põhjustanud käesoleva tsiviilasja menetluse ning seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1). Kohtutäitur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega puuduvad kohtutäiturile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50.00 eurot. RLS § 22 lg 2 p 7 kohaselt riigilõivu tasumisest on vabastatud kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 6, kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi 2(3)

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis kõik menetluskulud võlgniku kanda ja seega tuleb võlgnikult välja mõista tsiviilasjas tasumata jäänud riigilõiv summas 50.00 eurot. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 179 lg 4-6 käesolev lahend peab olema täidetud selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning juhul, kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata. Viimasel korral menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.