Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-5495
Tsiviilasi
TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani avaldus Active Green OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Active Green OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja TrioNordik OÜ (pankrotis, registrikood esindajad ringkonnakohtus 12316323) pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson Puudutud isik Active Green OÜ (registrikood 12964097), lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5495 osas, millega maakohus määras kindlaks TrioNordik OÜ (pankrotis) menetluskulude rahalise suuruse 747,50 eurot ületavas osas ja mõistis Active Green OÜ-lt TrioNordik OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 747,50 eurot ületavas osas (resolutsiooni p-d 3 ja 4).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks TrioNordik OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 747,50 eurot ja mõista Active Green OÜ-lt TrioNordik OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 747,50 eurot. Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu määrus muutmata (resolutsiooni p 2). Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani avalduse Active Green OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1).
3.Rahuldada Active Green OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Active Green OÜ kanda.
5.Määruse tervikresolutsioon on järgmises sõnastuses:
5.1.Jätta TrioNordik OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani avaldus Active Green OÜ likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks läbi vaatamata.
5.2.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud Active Green OÜ kanda.
5.3.Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus on 747,50 eurot ja ringkonnakohtus 150 eurot.
5.4.Mõista Active Green OÜ-lt TrioNordik OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 897,50 eurot.
5.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Active Green OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.6.Kohtumäärus toimetada kätte menetlusosalistele ning edastada pärast jõustumist teadmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu registriosakond (registripidaja) avaldas 4. oktoobril 2018 äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 järgi väljaandes Ametlikud Teadaanded Active Green OÜ (puudutatud isik) sundlõpetamise teate 2015. a ja 2016. a majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. TrioNordik OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Andres Tootsmani (avaldaja) esitas
28.novembril 2018 registripidajale avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Registripidaja edastas avalduse lahendamiseks Harju Maakohtule, kes võttis selle 12. aprilli 2019. a määrusega menetlusse. Avaldaja taotleb avalduses puudutatud isiku likvideerimist, sest tal on puudutatud isiku vastu
8.märtsi 2016. a notariaalsest müügilepingust ostuhinna tasumise nõue 236 000 eurot ning puudutatud isiku eest kantud kulutuste hüvitamise nõue 3618,42 eurot. Likvideerijaks tuleb määrata Kerli Kaasik, kes on andnud selleks nõusoleku ega soovi tasu ettemaksu määramist.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku väitel ei ole avaldajal puudutatud isiku vastu nõudeid. Taotletud likvideerija on erapoolik, sest ta on avaldaja pankrotitoimkonna esimees.
3.Ärakuulamisel esitas puudutatud isik maakohtule oma 2015. a – 2018. a majandusaasta aruanded. Avaldaja oli seisukohal, et likvideerimismenetlusega tuleks jätkata ja otsustada sundlõpetamine, sest aruanded ei olnud esitatud tähtaegselt ning puudub mõjuv põhjus nende hilinenult esitamiseks.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus jättis 21. detsembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata kuna avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda, mõistis puudutatult isikult võlgniku kasuks välja 2 (6)
menetluskulud 887 eurot ja seadusjärgses määras viivise alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik esitas 4. novembril 2019 äriregistrile 2016. a – 2018. a majandusaasta aruanded, mistõttu on sundlõpetamise aluseks olev asjaolu ära langenud (ÄS § 203 lg 3). Kuna likvideerimismenetluse läbiviimine otsustatakse üksnes äriühingu sundlõpetamisel, tuleb avaldus puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda, sest menetluse põhjustas majandusaasta aruande esitamata jätmisega puudutatud isik. Maakohus leidis, et avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja palus hüvitada avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 837 eurot (4,65 tundi tunnihinnaga 180 eurot). Maakohus võttis arvesse, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu oli 905,40 eurot, mistõttu ei saa avaldaja võrreldavas ulatuses kulusid pidada põhjendamatuteks või ülemäärasteks. Avaldaja menetluskulude nimekirjas ei ole nimetatud toiminguid, mis ei seonduks praeguse menetlusega. Avaldaja ei ole esitanud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda, mistõttu tuleb kulud välja mõista ilma käibemaksuta pankrotivõlgniku kasuks (pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 teise lause kohaselt). Eelnevat arvestades on avaldaja menetluskulud kokku 887 eurot (837 + 50), millelt tuleb avaldaja taotluse kohaselt tasuda seadusjärgses määras viivist.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse (resolutsiooni p-d 2-5) ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis 905,40 eurot koos seadusjärgses määras viivisega või vähendada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus menetluskulud valesti puudutatud isiku kanda. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks esitatud avalduse läbivaatamata jätmisel ei kohaldu TsMS § 172 lg 6, mistõttu oleks maakohus pidanud TsMS § 168 lg 2 järgi jätma menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei arvestanud TsMS § 172 lg 6 kohaldamisel, et avaldus esitati pahatahtlikult, mistõttu menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine ei ole õiglane. Likvideerimisavaldus esitati olematu nõude alusel ja likvideerijaks paluti määrata avaldajaga seotud isik. Avaldajale ja kohtule esitati 2016. a – 2018. a majandusaasta aruanded juba
18.juulil 2019 (tsiviilasjas nr 2-19-3033). Puudutatud isiku juhatuse liige ei saanud majandusaasta aruandeid e-äriregistrile varem esitada pankrotimenetluse tõttu. Pärast majandusaasta aruannete esitamist teavitas puudutatud isik avaldajat likvideerimise aluse ära langemisest ning palus avalduses loobuda edaspidiste kulude vältimiseks, millest avaldaja keeldus. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot on keskmisest oluliselt kõrgem ja ei ole kohtpraktikaga kooskõlas, mistõttu tuleb seda vähendada. Põhjendatud tunnitasu suuruseks tuleb pidada 150 eurot.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja arvates ei saa puudutatud isik menetluskulude rahalist suurust vaidlustada, sest vaidlustatud summa jääb TsMS § 178 lg 2 mõttes alla 200 euro ning puudutatud isik ei vaielnud maakohtus menetluskulude suurusele vastu. Puudutatud isiku menetluskulud olid avaldaja kuludest suuremad, kuigi tema lepingulise esindaja tunnihind oli madalam. Kuna töömaht on eelduslikult sama, tegi avaldaja esindaja tööd kõrgema intensiivsusega ning kõrgem tunnihind on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot on kohtupraktika kohaselt tavapärane. 3 (6)
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja menetluskulud 747,50 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab avaldaja menetluskulude suuruseks 747,50 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 koosmõjus TsMS §ga 659).
9.Ringkonnakohus on määruskaebemenetluses seotud kaebuse piiridega ning kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise üle. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
10.Määruskaebemenetluses vaieldakse esmalt selle üle, kas maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku arvates oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda. Veel leiab puudutatud isik, et arvestades määruskaebuses esile toodud asjaolusid (sh avaldaja pahatahtlikkust), on menetluskulude tema kanda jätmine TsMS § 172 lg 6 teise lause mõttes ebaõiglane. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme õigesti.
10.1.Juriidilise isiku sundlõpetamine viiakse läbi vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 121 hagita menetluses. Menetluskulude jaotamist hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 6 sisaldab erinormi menetluskulude jaotusele juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kuigi praegusel juhul oli tegemist avalduse läbi vaatamata jätmisega, mille puhul võiks tõusetuda küsimus menetluskulude jaotamisest (analoogia korras) vastavalt TsMS §-le 168 (mis reguleerib kulude jaotamist asja läbi vaatamata jätmise korral), ei olnud asjaolusid arvestades TsMS § 172 lg 6 kohaldamine ebaõige ning see ei mõjutanud asja lahendust. Ka TsMS §-st 168 tuleneb võimalus, et menetluskulud jäetakse selle isiku kanda, kes põhjustas kohtusse pöördumise (lg 5).
10.2.Menetluskulude teistsugune jaotamine TsMS § 172 lg 6 teise lause järgi on kohtu diskretsiooniõigus, kui tsiviilasja erandlikud asjaolud seda õigustavad. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Avalduse ja sellele lisatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et avaldaja nõue oli õiguslikult perspektiivitu. Avaldajaga seotud isiku likvideerijaks taotlemist ei saa pidada pahatahtlikuks, sest likvideerija isiku nimetamise otsustab kohus. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja kohtusse pöördumine oli tingitud puudutatud isiku majandusaasta aruannete õigeaegsest esitamata jätmisest. Avaldus jäeti läbi vaatamata seetõttu, et puudutatud isik esitas menetluse käigus registripidajale majandusaasta aruanded. Puudutatud isiku väide, et ta ei saanud 2019. aastal ca ühe kuu vältel esitada majandusaasta aruandeid pankrotimenetluse tõttu, ei ole põhjusena mõjuv, sest registripidajale olid esitamata 2015. a – 2018. a majandusaasta aruanded.
11.Veel vaieldakse määruskaebemenetluses menetluskulude suuruse üle. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnihind 180 eurot põhjendamatult kõrge. Avaldaja arvates ei ole kaebus selles osas lubatav (vaidlustatakse menetluskulude summat alla 200 euro) ning esindaja tunnihind on kohtupraktikaga kooskõlas. Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7; 4 (6)
vt Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seetõttu ei ole määrav, kas puudutatud isik esitas maakohtus vastuväite avaldaja menetluskulude suurusele. Ringkonnakohus lähtub määruskaebuses esitatud protsessuaalsest taotlusest, mille kohaselt taotleb puudutatud isik menetluskulude 887 euro väljamõistmise osas maakohtu määruse tühistamist. Seega on määruskaebus TsMS § 178 lg 2 järgi lubatav. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud TsMS § 175 lg 1 alusel avaldaja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus on üksnes märkinud, et puudutatud isik ja avaldaja on kandnud menetluskulusid samas suurusjärgus, mis ei ole aga põhjenduseks piisav. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praegusel juhul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Avaldaja lepinguline esindaja koostas avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks, sisulist vaidlust asjas ei toimunud. Avalduses on lühidalt välja toodud asjaolud, mis on esitatud teistes tsiviilasjades (vt nt tsiviilasi nr 2-19-3033). Ärakuulamisel jäi avaldaja oma seisukohtade juurde. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda tuleb vähendada 150 euroni. Seega on avaldaja maakohtus kantud põhjendatud ja vajalikud menetluskulud koos riigilõivuga 747,50 eurot (4,65 tund x 150 eurot + 50).
12.Kuigi määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, sest TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 171 lg 1). Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks avaldajale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Avaldaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli avaldaja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 364,80 eurot (käibemaksuga), sh maakohtu määruse vastuvõtmine 0,10 tundi; määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja esitamine 1,50 tundi. Advokaadist esindaja tunnitasu on 190 eurot (käibemaksuta). Praegusel juhul puudutab osa vaidlust menetluskulude kindlaksmääramist, mille vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Avaldaja määruskaebuse vastus sisaldab seisukohta menetluskulude suuruse osas (27. jaanuari 2019. a menetlusdokumendi p 6). Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu üks tund. Kolleegium ei pea põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda 190 eurot (käibemaksuta). Kolleegiumi hinnangul on keskmise sarnase õigusteenuse eest makstav tasu 150 eurot käibemaksuga. Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulu 150 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5 (6)
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.