YY avaldus täisealisele isikule XX-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: YY (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
II:
OO
(isikukood
Kohaliku omavalitsuse asutus: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Eemaldada toimikust tsiviilasja nr 2-09-10379 ärakuulamise protokoll (toimiku lehed 45 ja 46).
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada YY avaldus.
5.Määrata XX eestkostjaks YY (isikukood XXXXXXXXXX).
6.Lugeda, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks ning ametiasutustes esindamiseks.
7.Lugeda XX kõigi perekonnaõiguslike toimingute suhtes teovõimetuks.
8.Lugeda XX valimisõiguse suhtes teovõimetuks ja lugeda ta hääleõiguse kaotanuks.
9.Eestkostja YY on eestkostetava XX seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava kõigi varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
1(7)
10.Eestkostja ülesanneteks on eelkõige XX õiguste ja huvide kaitsmine, tema esindamine tehingute tegemisel ning XX-le inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
11.Eestkostjal YY-l tuleb kohtule esitada XX-le hetkel kuuluva vara nimekiri 30 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.
12.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 19. veebruariks. Esimene aruanne tuleb esitada 19. veebruariks 2021.
13.Kohtule tuleb viivitamatult teatada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.
14.Maakohus kontrollib hiljemalt 19. veebruaril 2025, kas eestkoste jätkamine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada (PKS § 203 lg 4).
15.Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.
16.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud XX riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib eestkostja, eestkostetav, eestkostetava otseliinis sugulane, abikaasa, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.YY (avaldaja) esitas 08.08.2019 Harju Maakohtule avalduse oma ema XX (puudutatud isik I) suhtes eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja palub määrata ennast puudutatud isiku I eestkostjaks. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud isik I tervisliku seisundi tõttu võimeline ennast ise esindama. Puudutatud isik I vajab ööpäevaringselt kõrvalabi ja juhendamist, sest ta ei tule iseseisvalt toime igapäevastes toimingutes (hügieen, riietumine, liikumine, ravimite võtmine). Puudutatud isik I ei tunne ära oma lähedasi. Puudutatud isik I vajab eestkostet kõigis igapäevastes toimingutes. Tema õigused ja huvid võivad saada kahjustatud, sest ta ei ole võimeline tehinguid tegema ega adekvaatselt hindama nende vajadust edaspidise elu toimimiseks. Avaldaja märkis 19.08.2019 vastuses, et eestkoste on vajalik puudutatud isiku I paigutamiseks hooldekodusse. Puudutatud isik vajab ööpäevaringset järelevalvet, mida avaldajal ei ole võimalik pakkuda. Avaldaja märkis, et viimati esindas puudutatud isik I ennast ise SEB pangakontoris 2018. aasta novembris, volitades avaldajat oma pangakontot kasutama. Muid volitusi avaldajal ei ole. Kõik kommunaalmaksed lähevad panga otsekorraldusega maha puudutatud isiku I kontolt. Isikutunnistuse uuendamise taotluse allkirjastas puudutatud isik I ise. Taotluse viis PPA-sse avaldaja. ID-kaardi toimetas puudutatud isikule I koju kätte Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaaltöötaja puudutatud isiku I poolt allkirjastatud volituse alusel.
2.Maakohus algatas 22.08.2019 määrusega hagita menetluse, kaasas menetlusse puudutatud isiku I poja OO (puudutatud isik II) ja määras puudutatud isikule I riigi õigusabi korras esindaja ning määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise puudutatud isiku I tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks.
2(7)
3.Maakohtule 27.08.2098 esitatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/224 nähtuvalt esineb puudutatud isikul I raske psüühikahäire, täpsustamata vaskulaarne dementsus F01.9, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Puudutatud isik I ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isiku I psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, langetada otsuseid ja oma elu korraldada. Psüühiline seisund ei võimalda puudutatud isikul I teostada valimisõigust. Puudutatud isik I vajab eestkostjat, kelle ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Puudutatud isiku I psüühiline seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.
4.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 09.09.2019 esitatud arvamuses, et puudutatud isik I vajab eestkostet ja eestkostjaks võiks hakata avaldaja. Esindaja on puudutatud isikuga isiklikult kohtunud. Puudutatud isik I ei orienteeru ajas ega kohas. Puudutatud isik I ei osanud vastata, mis on volikiri ja milleks selline dokument antakse. Puudutatud isik I on nõus, et tema poeg Y (avaldaja) tegeleb tema asjadega.
5.Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis 04.11.2019 esitatud arvamuses, et eestkostevajadus on põhjendatud ning avaldaja on oma isikuomadustelt sobiv täitma eestkostja kohustusi. Sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialistid külastasid puudutatud isikut I 12.07.2019 tema elukohas seoses ID-kaardi üleandmisega ning hooldusvajaduse välja selgitamisega. Külastuse juures viibis ka avaldaja. Puudutatud isik I oli tugevalt desorienteeritud, ei tundnud ära iseennast uuel ID-kaardil ega saanud aru, mis see on ja miks see talle toodi. Ta ei osanud adekvaatselt küsimustele vastata. Oli selge, et puudutatud isik I ei suuda end ise esindada ega taotleda vajalikke teenuseid, sealhulgas taotleda hooldekodusse paigutamist. Nõustati avaldajat eestkoste avalduse esitamise osas. 22.10.2019 külastas vanemspetsialist puudutatud isikut I Ida-Tallinna Keskhaiglas, kus ta viibis õendusabi teenusel. Puudutatud isik I ei osanud öelda, kus ta on ning väljendas üllatust, kui kuulis, et viibib haiglas.
6.Maakohus kuulas 12.11.2019 ära avaldaja, puudutatud isiku I esindaja, puudutatud isiku II ja Nõmme Linnaosa Valitsuse esindaja. Avaldaja avaldas, et puudutatud isik I elab Lossipargi Eakatekodus (Koluvere hooldekodus Läänemaal). Eestkoste seadmise vajadus oli seetõttu, et puudutatud isik I hooldekodusse panna. Nõmme Linnaosa Valitsus avaldas, et eestkoste on vajalik selleks, et linn tasuks osaliselt hooldekodu kulusid, kuid selleks on vaja puudutatud isiku I allkirja. Puudutatud isiku I tervislik seisund ei võimalda allkirja anda ning avaldajal puudub selleks volitus. Kui isik ei ole piisavalt adekvaatne, siis ei saa taotlusele allkirja võtta. Isik vajab eestkostet täies ulatuses
7.Erinõude korras kuulas Pärnu Maakohus 09.12.2019 puudutatud isiku I ära. Pärnu Maakohus veendus vahetu mulje põhjal, et puudtatud isik I ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus jättis 16.12.2019 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata. Maakohus viitas TsÜS §-le 8 lg 1 ja 2, TsMS §-le 203 lg 1 ja PS §-le 26 ning leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele.
3(7)
Maakohus märkis, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et puudutatud isik I on teadvusel, ei orienteeru ajas, kohas ega isikus. Tal esineb raske psüühikahäire. Avaldaja esitas 08.08.2019 kohtule avalduse eestkoste seadmiseks selleks, et eestkostja volituse abil paigutada puudutatud isik I hooldekodusse. 12.11.2019 toimunud ärakuulamisel selgus, et puudutatud isik I viibib hooldekodus. Puudutatud isik I on volitanud avaldajat end pangas esindama. Rohkem toiminguid, mida avaldajal tuleks puudutatud isikut I esindades teha, ei osanud avaldaja esile tuua. Maakohus leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis, et isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu põhiseaduse § 26 mõttes. See on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele. Arvestades puudutatud isiku I elukorraldust, ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud piirata tema teovõimet. Puudutatud isik I viibib hooldekodus, tema elu on korraldatud. Hooldekodus on isikul vajalik toetus ja tugivõrgustik. Avaldajal on volituse alusel õigus korraldada puudutatud isiku I rahaasju. Puudutatud isiku I tervislik seisund ei võimalda tal endal toiminguid teha sh pisitehinguid. Ainuüksi eestkosteasutuse asjaajamise kord ei saa olla aluseks isikule eestkostja määramiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles märkis, et ta ei nõustu maakohtu määrusega ja palub määrata end puudutatud isiku I eestkostjaks. Avaldaja tõi välja, et puudutatud isik I viibib alates 25.10.2019 Lossipargi Eakatekodus, kus tuleb ööpäevase hooldamise teenuse eest tasuda 750 eurot kuus. Puudutatud isiku I sissetulekuks on pension 410,34 eurot kuus, sääste puudutatud isikul I ei ole. Avaldajal puudub igakuine sissetulek ja puudutatud isiku I teine poeg on pensionär. Seetõttu ei ole võimalik ilma Tallinna linna abita tasuda puudutatud isiku I hooldekodu arveid. Puudutatud isik I on Tallinna linna elanik, kellel on õigus kasutada Tallinna linna teenuseid, sh taotleda linnalt abi hooldekodu kulude tasumisel. Puudutatud isik I ei ole tulenevalt oma tervislikust seisundist võimeline taotlema ühtegi teenust ega aru saama selle vajalikkusest. Puudutatud isik I vajab eestkostet.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
10.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu) toetavad avaldaja määruskaebust. Tallinna linn on seisukohal, et eestkoste seadmine on vajalik ja eestkoste tuleks seada puudutatud isiku I kõikide asjade ajamiseks. Neid küsimusi, kus puudutatud isik I saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole. Puudutatud isik I võib olla ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, kuid tal puuduvad võimalused, et teenuse eest täies mahus tasuda. Avaldajale on selgitatud, et puudutatud isikul I on õigus taotleda linnalt abi hooldekodu eest tasumisel, kuid puudutatud isik I ei ole adekvaatne, et seda teha. Tema nimel saaks taotluse esitada eestkostja. Linn ei saa menetleda sisuliselt teovõimetu inimese taotlust sotsiaaltoetuse või -teenuse saamiseks. Volikirja andmine ei ole võimalik, sest puudutatud isik I ei saa aru volikirja tähendusest ja tagajärgedest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 alusel). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse puudutatud isiku I suhtes eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
4(7)
12.Tsiviilasja toimikusse on lisatud tsiviilasja nr 2-09-10379 ärakuulamise protokoll (tl 45 ja 46), mis ei seondu käesoleva asjaga ja sisaldab menetlusvälise isiku terviseandmeid, mille töötlemine ei ole lubatud. Seetõttu eemaldab ringkonnakohus need lehed toimikust.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehtavate tehingute kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas, milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei ole isiku teovõime piiratud (RKTKm nr 32-1-87-11, p 19). Kuna tegemist on hagita menetlusega, siis peab maakohus ise eestkostevajaduse välja selgitama olenemata avalduses väljatoodud asjaoludest ja eestkoste seadmise ulatusest. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et eestkoste on vajalik Tallinna linna poolt hooldekodu toetuse saamiseks. Nimetatut kinnitas ka Tallinna linn. Seetõttu on ebaõige maakohtu käsitlus, et eestkostet sooviti üksnes puudutatud isiku hooldekodusse paigutamiseks. Nimetatuga seoses tuvastas maakohus puudutatud isiku I eestkostevajaduse ebaõigesti. Kui täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet, tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet RKTKm nr 3-2-1-73-15, p 13). Maakohus ei ole praeguses asjas tuvastanud, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse parandada, hinnates, kas ja millises osas on puudutatud isiku I teovõime piiratud. Kohtule esitatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nähtuvalt esineb puudutatud isikul I raske psüühikahäire, täpsustamata vaskulaarne dementsus F01.9, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Ekspertiisi kohaselt ei ole puudutatud isik I võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isiku I psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, langetada otsuseid ja oma elu korraldada. Pärnu Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära. Maakohus märkis, et on vahetu mulje põhjal veendunud, et puudutatud isik I ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Puudutatud isiku I esindaja on esindatavaga isiklikult kohtunud. Esindaja märkis, et puudutatud isik I ei orienteeru ajas ega kohas. Ta ei osanud vastata, mis on volikiri ja ta ei mäleta, kas ta on kellelegi oma nimel volikirja vormistanud. Esindaja ja kohalik omavalitsus peavad eestkoste seadmist põhjendatuks.
5(7)
Arvestades eeltoodud tõendeid ja asjaolusid kogumis, tuvastab ringkonnakohus, et puudutatud isik I ei suuda temal esineva psüühikahäire (täpsustamata vaskulaarse dementsuse) tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st puudutatud isik I on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isiku I õiguste ja huvide kaitseks määrata talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja.
14.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis välja selgitamata isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse. Hagita asjas TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka eestkoste seadmise asja lahendamisel. Seetõttu pidi maakohus omaalgatuslikult välja selgitamata isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse. Ringkonnakohus saab selle menetlusliku minetuse parandada, selgitades välja isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse. Puudutatud isik I on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, mistõttu tuleb puudutatud isiku I õiguste ja huvide kaitseks määrata talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. PKS § 203 lg 2 kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et puudutatud isiku I huve ei saa kaitsta volituste andmisega ega muul viisil abiliste kaudu, sest puudutatud isik I ei ole võimeline oma tahet avaldama. Ekspertiisiaktist nähtuvalt avaldas ekspert, et puudutatud isiku I eestkostja ülesanneteks võiks jääda kõikide tehingute tegemine. Arvestades tõendeid ja asjaolusid kogumis, on ringkonnakohus seisukohal, et puudutatud isiku I huve ei ole võimalik kaitsta muul viisil, kui eestkoste seadmisega. Puudutatud isikul I on praegusel juhul piiratud teovõime kõikides eluvaldkondades, mistõttu on põhjendatud eestkoste seada kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks ning ametiasutustes esindamiseks.
15.PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Arvestades tõendeid ja asjaolusid kogumis, on ringkonnakohus seisukohal puudutatud isik I ei ole võimeline saama aru abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kuna kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, tuleb puudutatud isik I TsMS § 526 lg 5 alusel tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks.
16.PKS § 204 lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 205 lg 1 kohaselt kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
6(7)
Avaldaja on avaldanud soovi puudutatud isiku I eestkostjaks hakata. Avaldaja on puudutatud isiku I poeg. Avaldaja määramist puudutatud isiku I eestkostjaks peavad põhjendatuks ja toetavad ka kohaliku omavalitsuse asutus ja puudutatud isikule I määratud esindaja ning puudutatud isik II, kes on puudutatud isiku I poeg. Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid avaldaja sobivuse puudutatud isiku I eestkostjana. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest. PKS § 203 lg 4 kohaselt peab kohus kontrollima eestkoste põhjendatust iga viie aasta järel. Seega otsustab maakohus eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 19. veebruaril 2025.
17.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt PKS § 194 lg-le 2 tuleb eestkostjal esitada eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastane kirjalik aruanne. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Aruanne tuleb esitada iga aasta 19. veebruariks, esimene aruanne tuleb esitada 19. veebruariks 2021. Aruande vorm ja selle täitmise juhend on kättesaadav www.kohus.ee.
18.Ringkonnakohus selgitab, et tehingute loetelu, milleks eestkostjal on vaja taotleda kohtu nõusolekut, on sätestatud PKS §-des 187 ja 188.
19.PKS § 193 kohaselt teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostjal tuleb hoida oma vara eestkostetava varast eraldi ja kasutada eestkostetava vara ainult eestkostetava huvides. Vara mitteotstarbekohasel kasutamisel tuleb vara eestkostetavale tagastada. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.
20.TsMS § 531 lg 1 näeb ette, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
21.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lõige 3 teine lause sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohus jätab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja puudutatud isiku I kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud kulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi või Eesti Vabariigi kanda, ei määra kohus määruses kindlaks menetluskulude suurust. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.