Taurus Vision OÜ (pankrotis) avaldus Dymaxion OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. detsembri 2019 määrus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taurus Vision OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlausaldaja): Taurus Vision OÜ (pankrotis, registrikood 14090863), lepingulised esindajad esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaadi abi määruskaebemenetluses Henri Ratnik Puudutatud isik: Dymaxion OÜ (registrikood 12954070), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maria Teder Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2019 määrus ja saata asi tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
ASJAOLUD
1.Taurus Vision OÜ (18.11.2019 määrusega nr 2-19-954 kuulutati välja avaldaja pankrot) esitas 28.08.2019 Harju Maakohtule avalduse Dymaxion OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmis avaldaja Everex Holding Pte. Ltd-ga (edaspidi Everex) 26.04.2017 lepingu, millega avaldaja kohustus viima Everexi ühisrahastuse jaoks läbi turundust ja korraldama avalikke suhteid. Avaldaja kaasas lepingu täitmiseks töövõtjatena puudutatud isiku ja XX. XX kohustus valmistama Everexi teabedokumendi, panustades töö valmimisse vähemalt 20 tundi nädalas. Puudutatud isik ja XX jätsid kokkulepitud tööd tegemata. Puudutatud isik kohustus hea usu põhimõttest tulenevalt mitte kahjustama avaldaja huve, teostama järelevalvet töö valmimise ja XX poolt tehtava töö üle, andma töö avaldajale üle ja täitma töövõtja informeerimiskohustust. Võlgnik rikkus neid kohustusi.
3.Puudutatud isiku ja XX rikkumiste tõttu oli avaldaja sunnitud allkirjastama Everexiga sõlmitud lepingu muudatuse kokkuleppe, millega pidi pikendama lepingu täitmise tähtaega, võtma lisakohustusi ja kandma kahju kokkulepitud tasu vähendamise tõttu. Teabedokumendi koostamata jätmise eest makstav summa arvestati tasust maha. Lisaks kaotas avaldaja õiguse saada lisatasu. Kokku seisneb avaldaja kahju saamata jäänud 1 894 037,76 euros, millele lisandub viivis. Kuna puudutatud isikul ja XX-l on selles valdkonnas pikaajaline kogemus, pidi neile teabedokumendi koostamata jätmisega kahju tekkimine olema ette nähtav. Puudutatud isik ja XX vastutavad avaldaja eest solidaarselt. Igal juhul vastutab puudutatud isik XX rikkumiste eest.
4.Avaldaja esitas nõude maksmapanemiseks hagi puudutatud isiku ja XX vastu. Kostjad nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Maakohus peatas selle asja menetluse 29.07.2019 määrusega (tsiviilasi nr 2-19-8919).
5.Arvestades avaldaja nõude suurust, on puudutatud isik püsivalt maksejõuetu. Ta ei täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist. Samuti ei täitnud puudutatud isik kohustust 10 päeva jooksul pärast 14.08.2019 pankrotihoiatuse kättesaamist. Puudutatud isiku majandusaasta aruande kohaselt oli tema 2018.a kahjum 112 711 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest pankrotiseaduse (PankrS) § 14 lg 1 p 1 alusel põhjendusega, et pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu.
7.Avaldaja ei ole esitanud tõendeid oma nõude suuruse, aluse ja selle täitmise tähtaja kohta. Avaldusest ei nähtu, et avaldajal oleks selge ja sissenõutavaks muutunud nõue puudutatud isiku vastu. Hageja seob nõude tekkimise ja sissenõutavaks muutumise tsiviilasjas nr 2-19-8919 hagiavalduse kättetoimetamisega. See ei ole kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 3 ja §-s 82 sätestatuga.
8.Avaldaja ei esitanud kohtule tõeseid avaldusi. Kohtute Infosüsteemi kohaselt nimetas kohus 04.03.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-954 avaldajale ajutise pankrotihalduri ja keelas tal ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamise. Seoses sellega peatus tsiviilasja nr 2-19-8919 menetlus PankrS § 20 lg 3 alusel. Avaldaja asus käesolevas asjas ennatlikult väitma, et pankrotiavalduse esitamise aja seisuga ei ole puudutatud isik hagiavaldusele vastamise kohustust täitnud ega nõudele vastu vaielnud.
9.Avaldaja nimetab puudutatud isikuga sõlmitud lepingut töövõtulepinguks. Tsiviilasjas nr 2-19-954 koostatud ajutise halduri aruande kohaselt peab puudutatud isik lepingut seltsingulepinguks. Seltsinguvara ulatuse väljaselgitamiseks algatas kohus 06.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-5795 avaldaja suhtes eeltõendamismenetluse. Avaldaja ei täitnud kohtu
korraldust dokumentide esitamiseks. Seetõttu ei ole kohtu jaoks kontrollitav, kas üldse või mis ulatuses võiks avaldajal olla pankrotiavalduses nimetatud nõue puudutatud isiku vastu. Pankrotiavaldusest see ei selgu.
MÄÄRUSKAEBUS
10.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta pankrotiavaldus menetlusse. Alternatiivselt palub avaldaja määrata talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
11.Avaldaja tõendas pankrotiavalduses, et tal on puudutatud isiku vastu nõue, mis on selge ja sissenõutav. Maakohtu vastupidine seisukoht ei rajane asjas esitatud tõenditel.
12.Ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu ei saaks võlasuhte tekkimist ja nõude sissenõutavaks muutumist siduda hagiavalduse kättetoimetamisega. Nõue muutus sissenõutavaks kaks nädalat pärast hagiavalduse puudutatud isikule kättetoimetamist VÕS § 82 lg 3 ja 7 alusel.
13.Puudutatud isik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastuväiteid esitanud, kuigi poolte vaheline vaidlus on erinevates menetlustes kestnud juba peaaegu aasta aega. Puudutatud isik väitis tsiviilasjas nr 2-19-954 paljasõnaliselt, et tema hinnangul nõuet ei eksisteeri. Tsiviilasjas nr 2-19-8919 esitas puudutatud isik vaid taotluse menetluse peatamiseks.
14.Isegi siis, kui puudutatud isik oleks vastuväiteid esitanud, ei omaks need tähendust pankrotiavalduse menetlusse võtmisel. Nõude selgust hinnatakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist ja puudutatud isiku seisukohtade esitamist ajutise halduri nimetamise otsustamisel. PankrS § 14 lg 1 p 1 nimetatud olukorda ei esine, kuna pankrotiavaldusest nähtub avaldaja nõue puudutatud isiku vastu.
15.Maakohtu seisukoht, et nõude ulatus ei ole pankrotiavaldusest nähtav, on põhjendamatu. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajal puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue suurusega 1 894 037,76 eurot, millele lisandub viivis. Õige ei ole ka maakohtu käsitlus, et avaldaja ei esitanud eeltõendamismenetluses dokumente. Kõik nõutud dokumendid on esitatud. Samas ei ole eeltõendamismenetlus käesolevas asjas oluline, kuna selle esemeks ei ole avaldaja poolt puudutatud isiku vastu esitatud nõude suurus. Nõude selgust kinnitab ka see, et kohus võttis avaldaja kahju hüvitamise hagi menetlusse.
16.Maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust tuli igal juhul alustada.
17.Maakohus jättis pankrotiavalduse menetlusse võtmata selles esinevate puuduste tõttu ilma, et oleks määranud avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
20.Avaldaja tugines oma pankrotiavalduses sellele, et puudutatud isik tekitas pooltevahelise töövõtulepingu rikkumisega avaldajale kahju. Avaldaja viitas seejuures töövõtulepingut ja kahju hüvitamise kohustust reguleerivatele võlaõigusseaduse sätetele ning selgitas oma kahjunõude suuruse kujunemist ja esitas nõude aluseks olevate asjaolude kinnitamiseks tõendid. Seega nähtub pankrotiavaldusest, et võlausaldajal võib olla nõue võlgniku vastu ja ta soovib võlgniku pankroti välja kuulutada, kuna võlgnik ei ole püsiva maksejõuetuse tõttu suuteline oma kohustust täitma (PankrS § 10 lg 1). Maakohus viitas määruses nendele pankrotiavalduse aluseks olevatele asjaoludele, kuid leidis sisuliselt, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda seetõttu, et võlausaldaja esitatud nõue ei ole selge ja ei ole muutunud sissenõutavaks.
21.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus ei võinud antud juhul pankrotiavalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 1 alusel keelduda. Viidatud sätte kohaselt keeldub kohus pankrotiavaldust menetlusse võtmast siis, kui võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohus viidatud sätte alusel keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest vaid siis, kui pankrotiavaldusest ei nähtu, et avaldaja võiks olla võlgniku võlausaldaja, s.t pankrotiavaldust esitama õigustatud isik (PankrS § 9 lg 1). Käesoleval juhul, arvestades pankrotiavalduse aluseks olevaid asjaolusid, see nii ei ole.
22.Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei saa avalduse menetlusse võtmise üle otsustamisel asuda hindama nõude sisulist põhjendatust ja tõendatust. Sellist õigust ei tulene ka maakohtu viidatud hagita menetluse ja pankrotimenetluse üldpõhimõtetest (TsMS § 477 lg 7 ja PankrS § 3 lg 3). Asjaolu, kas võlausaldaja nõue on selge ja sissenõutav, ei hinnata seega mitte pankrotiavalduse menetlusse võtmisel, vaid ajutise halduri määramisel pärast võlgniku vastuväidete väljaselgitamist (PankrS § 15 lg 3 p 1 ja 4). Kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust või kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud, jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata. Sellisel juhul pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7).
23.Seega asus maakohus avalduse menetlusse võtmise staadiumis ebaõigesti võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet sisuliselt hindama. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada maakohtule esitatud avalduse menetlusse võtmist, nagu taotleb avaldaja määruskaebuses, tuleb asi saata tagasi maakohtule pankrotiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
24.Muud määruskaebuse väited ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust, mistõttu ringkonnakohus neile hinnangut ei anna. Määruskaebemenetluse kulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse maakohtus (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.