Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Terje Vahemäe
Tsiviilasja number
2-16-1930
Määruse tegemise aeg ja koht
10.veebruar 2020, Pärnu
Tsiviilasi
S. K. hagi SGT Group OÜ vastu saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise, isiklike töövahendite kasutamise ja sõidukulude hüvitise saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse uuendamine ja menetluse lõpetamine hageja hagist loobumise tõttu, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-post: [email protected]) Kostja: SGT Group OÜ (kustutatud) (registrikood 12150957)
Kohtu menetluses on S. K. hagi SGT Group OÜ vastu saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise, isiklike töövahendite kasutamise ja sõidukulude hüvitise saamiseks. Hageja oli esitanud Soome kohtule samast töösuhtest tulenevad nõuded, kuid erinevatel alustel (Eestis – TLS järgi ja Soomes – palgagarantiiseaduse järgi). Hageja taotlusel kohus 16.06.2017 määrusega peatas tsiviilasjas menetluse, kuni selguvad asja läbivaatamise tulemused Soome kohtus. 03.02.2020 menetluse edasise peatamise põhjendatust kontrollides selgus, et äriregistri andmetel on SGT Group OÜ äriseadustiku § 60 lg 3 alusel 13.08.2019 registrist kustutatud. Kohus küsis hagejalt seisukohta edasise menetluse kohta. 10.02.2020 hageja esitas kohtule hagist loobumise taotluse ning taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks.
Tsiviilasi nr 2-16-1930 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 alusel kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (TsMS § 361 lg 1 ja 3). Kuna hageja on kohtule esitanud hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse, tuleb peatatud menetlus uuendada. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsÜS § 26 lg 2 ja TsMS § 201 lg 2 sätestatust tulenevalt ei ole registrist kustutatud äriühingul õigusvõimet ega tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Kuna kostjaks olnud juriidiline isik on registrist kustutamisega lõppenud õigusjärglaseta ning see annab iseseisva aluse menetluse lõpetamiseks, puudub kostja, kellele dokumente kätte toimetada, siis kohus ei toimeta enne tsiviilasjas menetluse lõpetamist kostjale kätte hageja avaldust hagist loobumiseks. Avaldusest loobumine ei riku olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4). Eeltoodu alusel kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 432 sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Hageja kanda jäävad tema enda menetluskulud. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu 200 eurot. TsMS § 150 lg 2 p-st 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv hageja taotlusel kanda AB Tamar OÜ arvelduskontole.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.