HH avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. juuli 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik HH määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: HH (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad Puudutatud isik I: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX) määruskaebemenetluses Puudutatud isik II: AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III: OO (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud 75011547)
isik
IV:
Kose
Vallavalitsus
(registrikood
Puudutatud isik V: UU (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI: SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 29. juuli 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta asja materjali juurde Kose Vallavalitsuse 12. detsembril 2019 tõendina esitatud paikkonna plaan.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta HH kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1.HH esitas 09.03.2018 Harju Maakohtule avalduse ja 02.04.2018 selle täpsustuse, milles palus määrata temale kuuluvale kinnisasjale asukohaga Pikk tn 91, Kose alevik, Harjumaa juurdepääsu läbi JJ-le (puudutatud isik I) kuuluva Pikk tn 83, Kose alevikus, Harjumaal asuva kinnisasja tähtajatult, ajaliste piiranguteta, jalgsi ja sõiduvahenditega vähemalt 5m laiuselt. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut I andma nõusoleku juurdepääsutee kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks.
2.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub avaldajale Harjumaal Kose alevikus Pikk tn 91 asuv kinnisasi. Puudutatud isik I, Pikk tn 83 omanik, sulges 01.01.2018 tema kinnistul asuva Sika tee, mida avaldaja on 26 aastat kasutanud juurdepääsuks oma kinnisasja tagaküljele, kus asuvad garaažid ja majandushoone. Avaldaja kinnistu piirneb eraomanikele kuuluvate kinnistutega ja uue tee ehitamine ei ole võimalik. Avalikult kasutatavalt Pikalt tänavalt sõidukitega kinnisasja tagaküljele ei pääse, kuna hoonete vahed on selleks liiga väikesed.
3.See tee on olnud kasutuses alates 1967.a. Avaldaja muutis koos Pikk tn 89 omanikuga Sika tee sõidetavaks kuni Pikk tn 85 asuva kinnistu nurgani ja sealt edasi ehitas tee välja. Tee parendamine ja väljaehitamine oli kooskõlastatud Kose Külanõukogu esimehega. 1990.a otsustas Kose Külanõukogu jätta Sika tee üldkasutusse ja see renoveerida. Ka Pikk tn 89 omanik soovib kasutada Sika teed ja sealt lähtuvat väljaehitatud teed (nimi puudub) oma kinnisasjale juurdepääsuks. Teed kasutati juba eelmise Eesti Vabariigi ajal.
4.Taotletud juurdepääsu vajavad ka paljud teised Kose valla elanikud, kuna nad on metsakinnistute omanikud. Samuti on vaja tagada juurdepääs elektriliinidele ning päästeametile ja kiirabile.
5.Osal, kus tee läbib puudutatud isiku I kinnistut, ei ole hooneid. Tee ei halvenda puudutatud isiku I olukorda. Puudutatud isikute seisukohad
6.Puudutatud isik I esitas 30.03.2017 Kose Vallavalitsusele taotluse Pikk tn 89 eratee sulgemiseks, kuna ta soovib sellel lõigul eraldada naabritega võrdväärse elumaa katastriüksuse. See, et avaldajal ei ole juurdepääsu kinnistu tagumisele küljele, on tema enda tegevuse tulemus. Ta ei saa nõuda ettevõtlusega tegelemiseks ja mugavamaks toimetamiseks juurdepääsu Pikk tn 83 kinnisasja kaudu. Avaldaja kinnisasjale on olemas juurdepääs avalikult teelt. Puudutatud isiku I kinnisasja läbiv teelõik ei ole „väljakujunenud liikumistee“, nagu väidab avaldaja. Vaidlusalune teelõik on puudutatud isiku I kinnisasja osa, mille kasutamist ei saa avaldaja taotletud tingimustel nõuda. Kuna tee ei ole haldusaktiga tunnistatud avalikuks kasutamiseks, ei ole alust nõuda sellele juurdepääsu. Puudutatud isik I ei ole nõus juurdepääsu määramisega ilma selle eest tasu saamata.
7.Puudutatud isik V pooldas Sika tee kasutamise jätkamist. Alternatiivselt eelistas puudutatud isik V, et tee rajatakse läbi Vana-Vaino ja Suurekivi kinnistu, kuid sel juhul peaks see tee olema pikendatud kuni Sika teeni. Kui tee rajatakse läbi Pikk tn 79 kinnistu, siis peaks see asuma kinnistu piiril, viie meetri laiusena vastu Pikk tn 81 kinnistut.
8.Puudutatud isik VI eelistas, et tee rajatakse läbi Vana-Vaino ja Suurekivi kinnistu, kuna seal asuv metsaalune maa on vähem väärtuslik kui õuemaa ja see ei koorma sel juhul Pikk tn 79 kinnistut.
9.Kohalik omavalitsus leidis, et avaldus on põhjendatud, kuna avaldaja kinnisasjal paiknevad ehitised selliselt, et neile puudub vajalik ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Puudutatud isik I on avaldanud soovi alustada lähitulevikus ehitustegevusega temale kuuluval kinnisasjal ja muuta sellest tulenevalt nii tee asukohta Sika kinnistu omaniku suhtes kui ka sulgeda senine pikaaegses kasutuses olev teelõik Pika tänava kruntide tagumistele osadele. Avaldaja kinnisasjal on juurdepääs avalikule teele, kuid garaažile ja majandushoonele pääseb mootorsõidukiga vaid kinnisasja tagumise osa kaudu üle Pikk tn 83 kinnistu. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja määras, et kinnistu Pikk tn 91 igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Suurekivi kinnistul asuvat juurdepääsuteed pindalaga umbes 150 m2 ja Vana-Väino kinnistul asuvat juurdepääsuteed pindalaga umbes 70 m2. Kohus määras juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suuruseks 100 eurot aastas, millest 68 eurot tuleb Pikk 91 kinnisasja igakordsel omanikul tasuda Suurekivi kinnistu ja 32 eurot VanaVaino kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 01. veebruariks. Kohus kohustas puudutatud isikuid II ja III ning V ja VI andma tahteavaldused kinnistusraamatusse neile kuuluvatele kinnisasjadele juurdepääsutee kohta märkuse kandmiseks ja asendas tahteavaldused kohtumäärusega. Juurdepääsutee sõidukite kasutamiseks sobiliku ümberehitamise ja tee hooldamise kohustus on Pikk tn 91 kinnistu omanikul. Suurekivi ja Vana-Vaino kinnistute omanikud on kohustatud lubama Pikk tn 91 kinnistu omanikul teha juurdepääsutee hooldus, parendus- ja ümberehitustöid. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga Pikk tn 91, Kose alevik, Harju maakond (registriosa nr 1843602). Puudutatud isikule I kuulub kinnistu asukohaga Pikk tn 83, Kose alevik, Harju maakond (registriosa nr 10539602), puudutatud isikute II ja III kaasomandis on kinnistu asukohaga Suurekivi, Kose alevik, Harju maakond (registriosa nr 9331302) ning puudutatud isikute V ja VI kaasomandis on kinnistud Vana-Vaino, Kose alevik, Harju maakond (registriosa nr 10765202) ja Pikk tn 79, Kose alevik, Harju maakond (registriosa nr 11515102).
12.Avaldaja kinnistul on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, kuna see külgneb mh kinnistuga, millel asub avalikult kasutatav Pikk tänav. Tulenevalt avaldaja kinnistul asuvate hoonete paigutusest ei ole tal aga võimalik pääseda kinnistu tagumises osas oleva garaaži ja majandamishoone juurde. Hoonete asukoha muutmine ei oleks otstarbekas ega kooskõlas Kose valla üldplaneeringuga. Avaldajal on õigus saada juurdepääs kinnistu tagumisele osale.
13.Juurdepääsu määramiseks on võimalikud kolm varianti: üle Pikk tn 83 ja Suurekivi kinnistu (variant I), üle Pikk tn 79 ja Pikk tn 83 kinnistu, algusega avalikult kasutatavalt teelt L9 (variant II) või üle Vana-Vaino ja Suurekivi kinnistu algusega avalikult kasutatavalt L10 kinnistult (variant III). Juurdepääsu ei saa määrata mööda Tedre tänavat üle Otsa kinnistu,
kuna kahe elamukrundi vaheline maa-ala on liiga kitsas ja ei ole ette nähtud mootorsõidukitega läbimiseks.
14.Juurdepääsu määramine avaldaja taotletud viisil (variant I) ei ole põhjendatud, kuna see riivaks ebaproportsionaalselt puudutatud isiku I huve. Pikk tn 83 kinnistu on elamumaa ja puudutatud isikul I on õigustatud ootus, et ta saab talle kuuluvat kinnistut kasutada elamu rajamiseks. Ta ei pea seda jätma teistele isikutele liiklemiseks. Asjaolu, et avaldaja on varem kasutanud seda teed juurdepääsuks, ei kaalu üles puudutatud isiku I huvi. Ühegi teise alternatiivi puhul ei kaotaks kinnistu omanik võimalust rajada elamumaale elamu. Varasem tava ei ole ainumäärav. Lisaks oleks see tee oluliselt pikem kui variant III puhul.
15.Juurdepääsutee määramine variandina II ei ole põhjendatud, kuna Pikk tn 79 kinnistul puudub olemasolev tee. Arvestades ka potentsiaalse juurdepääsutee pikkust, tuleks selle rajamiseks teha suuremaid kulutusi kui variant III puhul.
16.Juurdepääsutee tuleb määrata variandina III. See kahjustab kõige vähem puudutatud isikute huve. Nende kinnistute omanikud ei esitanud vastuväiteid juurdepääsu määramise kohta üle nende kinnisasjade. Juurdepääs kulgeks kinnistute servas ega takistaks nende kasutamist. Kuna see tee on alternatiividest lühem, on tee kasutuskõlblikuks muutmisega seonduvad kulud väiksemad. Avaldaja peab tegema juurdepääsutee sõidukiga liiklemiskõlbulikuks muutmiseks kulutusi, kuid puudutatud isiku I huvi kasutada oma kinnistut elamu rajamiseks kaalub üles avaldaja huvi saada juurdepääs oma kinnisasjale võimalikult soodsal viisil. Arvestada tuleb sellega, et avaldajal juba on olemas üks juurdepääs avalikult kasutavatavale teele ja käesolevaga määratakse täiendav juurdepääs. Kui avaldaja soovib oma kinnistu tagumise osa juurde pääseda sõidukitega, tuleb tal oma vahenditega kohtu määratud juurdepääsuteed parendada. Suurekivi ja Vana-Vaino kinnistute omanikke tuleb kohustada lubama avaldajal juurdepääsuteed rajada, parendada ja hooldada viisil, et see võimaldaks sõidukitega liiklemist. Ka tee hooldamise kohustus jääb avaldajale, kuna üksnes tema kasutab kõnealust teed oma kinnistule ligipääsemiseks.
17.Määratav juurdepääsutee ületab esmalt umbes 14m ulatuses Vana-Vaino kinnistut ja seejärel umbes 30m ulatuses Suurekivi kinnistut. Kuna avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukite ja raskeveokitega, tuleb juurdepääsutee laiuseks määrata 5m.
18.Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud avaldaja ning puudutatud isikud II, III, V ja VI seisukohta ega tõendeid selle kohta, milline peaks olema juurdepääsu tasu, kuid nad ei ole tasust selgesõnaliselt ka loobunud. Puudutatud isikud ei avaldanud, et nad kannaksid seoses juurdepääsu alla jääva maaga kulusid. Selles osas tasu välja ei mõisteta. Kuna juurdepääs määratakse üksnes avaldajale, jääb selle hooldamise kohustus avaldajale. Avaldaja saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses ta tee hooldamiseks kulutusi teeb. Tasu tuleb määrata lähtudes kohtu siseveendumusest. Tegemist ei ole puudutatud isikute õigusi väga intensiivselt riivava olukorraga. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ja vaidluse asjaolusid, on iga-aastase tasu põhjendatud suurus seoses kasutuseelise ja omandiõiguse riivega kokku 100 eurot, millest, arvestades juurdepääsutee mõõtmeid ja riive intensiivsust, tuleb puudutatud isikutele II ja III kuuluva kinnistu igakordsele omanikule tasuda 32 eurot ja puudutatud isikutele V ja VI kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 68 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta 1. veebruariks.
19.Juurdepääs tuleb määrata nii jalgsi kui ka igat liiki sõidukitega igal ajal. Avaldaja peab arvestama liiklusseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate piirangutega. Juurdepääsu õigus on avaldaja kinnistu igakordsel omanikul ja tema nõusolekut omavatel isikutel. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnisturaamatusse märkusena ja puudutatud isikuid tuleb kohustada andma vastavad tahteavaldused, asendades tahteavaldused kohtumäärusega.
Määruskaebus
20.Avaldaja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega määrata avaldajale kuuluvale kinnisasjale juurdepääs läbi Pikk 83 kinnisasja, kohustades puudutatud isikut I andma nõusoleku selle kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Alternatiivselt palub avaldaja määrata juurdepääsu läbi Pikk 79 ja Pikk 83 kinnistu.
21.Kohus ei arvestanud asja lahendamisel sisuliselt avaldaja õigustatud huvidega ja eelistas oluliselt puudutatud isikute huve. Määratud juurdepääsutee koormab avaldajat kõige rohkem. Paljudele avaldaja viidatud asjaoludele ja vastuväidetele ei ole maakohus üldse hinnangut andnud. Kohus määras juurdepääsu oma äranägemisel, arvestamata menetlusosaliste seisukohti.
22.Maakohtul oli alus avalduse rahuldamiseks taotletud viisil, s.o üle Pikk tn 83, Pikk tn 85 ja Sika kinnistu (variant I). Alternatiivselt oleks vastuvõetavam üle Pikk tn 79 ja Pikk tn 83 kinnistu algusega L9 kinnistult (variant II). Juurdepääsutee pikkus ei ole määrava tähtsusega. Maakohus jättis arvestamata, et määratud kujul ei ole juurdepääs tehniliselt teostatav ilma Pikk tn 83 kinnistut läbimata.
23.Maakohus alahindas väljakujunenud tava Sika tee kasutamisel. See on olnud teena kasutusel alates eelmise Eesti Vabariigi ajast. Sika tee on kantud teeregistrisse (nr 3370747) ja on ainsaks juurdepääsuteeks veel üheksale kinnistule, mis vajavad samuti ligipääsu. Tee kasutamiseks on olemas avalik huvi, kuna see on ainus ligipääs operatiivautodele. Seda kasutatakse tervisespordiks, jalutamiseks, marjul ja seenel käimiseks. Avalik huvi kaalub üles puudutatud isiku I huvid. Samuti jättis kohus arvestamata, et avaldaja, Pikk tn 89 omanik, Sika talu elanikud ja Riigimetsa Majandamise Keskus on Sika teed korduvalt remontinud. Külanõukogu 1990.a otsusega tee renoveeriti ja jäeti üldkasutusse. Avaldaja on seda teed kasutanud alates 1967.a. Tee sulgemise tõttu ei ole avaldaja saanud varuda küttepuid ega teha transpordiga seonduvaid majapidamistöid. Avaldaja tegeleb vanade autode taastamisega ja on tegelenud mootorispordiga. Avaldaja ei kasuta Sika teed ettevõtlusega tegelemiseks või mugavamaks toimetulekuks. Maakohus ei põhjendanud puudutatud isiku V seisukohaga arvestamata jätmist. Ka tema on Sika teed kasutanud alates 1983.a ja kinnitas tee remontimist ja avalikku huvi tee kasutamise vastu. Kohus jättis arvestamata, et Sika tee on arvel pärandikultuuri objektina ja puudutatud isikul I puudub võimalus tee kasutamiseks uue katastriüksuse moodustamisel.
24.Maakohtu põhjendused variant III eelistamisel jäävad arusaamatuks. Kohtu hinnang on puudulik ja ühekülgne. Kohus leidis, et määratud juurdepääsu puhul saavad puudutatud isikute huvid kõige vähem kahjustatud, samas ei arvestanud kohus üldse pensionärist avaldaja huvidega. Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu oleks variant III avaldajale kõige soodsam. Selle variandi puhul tuleb ümber paigutada elektripost. Tee ehitamine oleks väga keeruline. See peaks kulgema Pikk tn 93 kinnistu tagant, kus on soine pinnas, mida tuleks kapitaalselt täita. Tööd läheks väga kalliks. Sellise tee rajamisega kaasneksid suured vaidlused tee kasutamise, kasutamise eest tasumise ja korrashoiu küsimustes. Tee tuleks nurgaga üle 90 kraadi ja pööret ei oleks võimalik sooritada, kuna Pikk tn 95 kinnistul asuv abihoone jääb ette. Kinnistu tagant välja sõites moodustub nurk alla 90 kraadi ja sissesõit on takistatud. Sissesõidutee peaks ületama ka Pikk tn 83 kinnistut, kuna sõidukiga ei ole võimalik nii järsku pööret sooritada. Pikk tn 83 kinnistu ületamist kohus ei määranud. Talvel ei oleks võimalik teed kasutada, sest garaaži katuselt langev lumi tuleb teele. Avaldajal ei ole rasketehnikat selle eemaldamiseks. Kohus arvestas ekslikult ainult sellega, et variant III puhul on rajatav tee 40m lühem kui variant II puhul.
25.Alternatiivselt oleks eelistatav juurdepääsutee variant II. Sellega nõustusid ka puudutatud isikud (puudutatud isik VI seisukohta ei esitanud). Variant II puhul tuleb avaldajal ehitada täielikult uus tee. Vallavalitsus leidis, et tee ehitamiseks oleks vaja võtta maha ainult mõned puud ja tegemist on kõva pinnasega. Ehitatava tee pikkus oleks 80m ja ülejäänud osas saaks kasutada vana teed. Vaatamata sellele, et rajatav tee oleks natuke pikem, oleks avaldaja kulud tunduvalt väiksemad kui variant III puhul. Ka puudutatud isikute huve kahjustab variant II vähem, kuna tegemist on elektriliini aluse maaga ja tee asuks elumajast umbes 50m eemal. Tee jääb kinnistu äärde. Seda teed saaksid kasutada ka teised metsakinnistute omanikud ja Sika elanikud. Vastused määruskaebusele
26.Puudutatud isik I vaidles määruskaebusele vastu ja selgitas, et ei ole nõus variandiga I, mis läbib tema kinnisasja ligikaudu 170m ulatuses.
27.Puudutatud isik V vaidles vastu Sika tee sulgemisele, samuti tee rajamisele läbi Pikk tn 79 kinnisasja.
28.Puudutatud isik VI vaidles määruskaebusele vastu ja teatas, et ei nõustu tee rajamisega läbi Pikk tn 79 kinnisasja.
29.Teised menetlusosalised kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
30.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
32.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need kohus. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjale avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Avalikult teelt juurdepääsu määramisel asjaolude kaalumise alusel tehtav otsustus on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule seetõttu alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja neid seetõttu ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu määramise avalduse lahendamisel ei lahenda kohus terve piirkonna juurdepääsuprobleeme. Valla või linna ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse, mitte kohtu
ülesanne. Maakohus jättis seega õigesti asja lahendamisel arvestamata avaliku huviga ja nende isikute huvidega, kes samuti soovivad juurdepääsuteed kasutada, kuid kes ei ole juurdepääsu määramiseks avaldust esitanud ja keda ei ole kohtul alust kaasata menetlusse ka puudutatud isikutena. Käesoleva vaidluse esemeks on üksnes avaldajale Pikk tn 91 kinnistu tagumisele osale juurdepääsu võimaldamine. Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka TsMS § 3 lg-le 1, mille kohaselt saab isik kohtusse pöörduda üldjuhul vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seetõttu ei arvesta ka ringkonnakohus asja lahendamisel määruskaebuse nende väidetega, mis puudutavad avalikke või kolmandate isikute huve.
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu määramisel (variant III - üle Suurekivi ja Vana-Vaino kinnisasjade) kaalutlusõiguse piire ületanud. Avaldaja väited selle kohta, nagu oleks tee rajamine määratud asukohta keeruline, on üldsõnalised. Paikvaatlusel selgitas avaldaja, et ta on ka varasemalt kasutanud seda teed, mille maakohus kinnistu tagumisele osale juurdepääsuks määras (kd I tl 196 pöördel). Maakohtus ärakuulamisel märkis avaldaja, et kunagi läks tee seda kaudu ja ka praegu oleks võimalik määrata tee L10 ja Vana-Vaino kaudu, kuid tee tuleks rajada selliselt, et tekiks vähemalt 90 kraadine nurk pööramiseks (kd II, tl 69 pöördel).
35.Määruskaebuses esitas avaldaja uued väited, mille kohaselt muudab soine pinnas tee rajamise keeruliseks ja kulukaks, tee rajamisele jääb ette elektripost ja talvel mattub tee garaaži katuselt variseva lume alla. Kose Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei ole võimalik kinnitada avaldaja väidet, et tee rajamine määratud kohta oleks pinnase tõttu raskendatud, samuti ei pea tee rajamiseks teisaldama elektriposti (kd II tl 138). Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kinnistute piirid või elektripostid asetseks selliselt, et takistaks ka tegelikult tee rajamist. Kose Vallavalitsuse esitatud paikkonna plaanist nähtub, et kohas, kuhu tee tuleks rajada, ei asu ühtegi elektriposti (kd II tl 140). Samuti nähtub kaardimaterjalist see, et avaldaja garaaži ja kinnistu piiri vahele jääb piisavalt vaba ruumi ka talvel katuselt alla variseva lume jaoks. Kui alla varisev lumi takistab sõiduki garaaži juurde pääsemist, tuleb avaldajal garaažiesine lumest puhastada olenemata sellest, millise juurdepääsutee kaudu ta sinna jõuab. Samuti oleks tee hooldamine, st ka selle lumest puhastamine, avaldaja kui huvitatud isiku kohustus olenemata sellest, milline juurdepääsutee oleks kohtu poolt määratud.
36.Avaldaja on määruskaebuses küll väitnud, kuid ei ole põhistatud ega tõendatud ka seda, et tee rajamine määratud asukohta või selle hooldamine oleks kallim võrreldes alternatiivsete variantidega ja et avaldajal ei ole väidetavat suuremat kulu võimalik kanda. Samas järeldub avaldaja väidetest, et ta on pidanud võimalikuks rajada pikem uus tee üle Pikk tn 79 kinnisasja, mistõttu on avaldaja määruskaebuses esitatud uued väited ka ebausutavad.
37.Asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas avaldaja väited, nagu ei oleks sõidukiga pööramine avaldaja kinnisasjalt Suurekivi kinnisasjale tehniliselt võimalik ilma Pikk tn 83 kinnisasja ületamata või ei oleks pööramine võimalik terava nurga või abihoone ettejäämise tõttu. Avaldaja sellised väited on sisustamata. Kaardimaterjali kohaselt on Pikk tn 83 kinnisasja nurga ja avaldaja hoone vahel sõidukitega sõitmiseks piisavalt vaba ruumi. Lisaks nähtub kaardimaterjalist see, et pööre nii Pikk tn 95 kui ka Pikk tn 91 poolt on võimalik. Tee kasutamise võimalikkust on kontrollinud maakohus ka paikvaatlusel. Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei ole vaidlusalune pöördenurk seni kinnistu majandamist ja liiklemist kummaltki poolt pööret tehes takistanud. Samuti kinnitas avaldaja ise, et on seda teed varem kasutanud. Tee kasutamine ei katkenud selle tehnilise võimatuse tõttu (kd I tl 196 pöördel). Maakohus selgitas avaldajale, et tema enda kohustus on teha tee selliseks, et see võimaldab liigelda viisil, nagu avaldaja soovib.
38.Isegi kui vastaks tõele määruskaebuses väidetu, et tee rajamine maakohtu määratud asukohta on võrreldes alternatiivsete teedega kallim, ei õigusta see tee määramist üle Pikk tn 83 ja Sika tee või üle Pikk tn 79 kinnistute. Tõele ei vasta väide, et Pikk tn 79 omanikud ei vaielnud tee rajamisele vastu. Puudutatud isikud V ja VI ei nõustunud tee rajamisega Pikk tn 79 kinnistul asuvate elektriliinide alla, kuhu avaldaja soovib seda rajada. Ka asjaolud, et Sika tee on kantud teeregistrisse ja on kultuuripärand, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kose Vallavalitsuse selgituste kohaselt ei takista selle tee olemasolu uue katastriüksuse ja elamumaa moodustamist, samuti ei ole takistusi tee asukoha muutmiseks (kd I tl 118). Määruskaebuse vastupidised väited on ilmselt otsitud.
39.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Sika tee ei ole avalikult kasutatav tee ehitusseadustiku § 92 lg 5 tähenduses ja kolmandatel isikutel ei saa olla õigustatud ootust selle kasutamise jätkamiseks sõltumata sellest, et teed on seni kasutatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuigi väljakujunenud tava on asjaolu, mis tuleb juurdepääsu määramisel arvesse võtta, ei ole see ainumäärav.
40.Ilmselt ebaõige on ka määruskaebuse väide, nagu tekitaks tee rajamine kohtu määratud asukohta suuri vaidlusi selle kasutamise, kasutamise eest tasumise ja korrashoiu küsimustes. Need küsimused on maakohus vaidlustatud määruses juba lahendanud.
41.Ainuüksi asjaolu, et avaldaja soovib sõita oma kinnistul asuva majandushoone ja garaaži juurde teise tee kaudu, ei anna alust määrata juurdepääs viisil, mis on puudutatud isikute huve ebaproportsionaalselt riivav.
42.Maakohus kaalus määruse tegemisel piisava põhjalikkusega nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ja arvestas õigesti muu hulgas asjaoluga, et tegemist on teise juurdepääsuga avaldajale kuuluvale kinnisasjale.
43.Eeltoodud põhjustel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
44.Kuna puudutatud isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ja kulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalist, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Gaida Kivinurm