H Ri avaldus kinnistule avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: H R (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik I: J K (isikukood xxx, elukoht x); Puudutatud isik II: A K (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik III: H K (isikukood xxx, elukoht xx); Puudutatud isik IV: X Vallavalitsus (registrikood 75011547, asukoht Hariduse 1 X alevik, 75101 Xmaa, e-post [email protected]); Puudutatud isiku IV volitatud esindaja: V Väärsi (e-post xxx); Puudutatud isik V: I K (isikukood x, elukoht xxx, e-post xxx), Puudutatud isik VI: A K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada H Ri avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks osaliselt.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 150 m2, ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
registriossa nr x sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 70 m2.
3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 100 eurot aastas, millest 68 eurot tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks, ning 32 eurot tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks.
4.Kohustada X Xe (isikukood x) ja X-X Xa (isikukood x) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 150 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
5.Kohustada X Xe (isikukood xxx) ja X (isikukood xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 70 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
6.Kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee sõidukite kasutamiseks sobilikuks ümberehitamise ja tee hooldamise kohustus on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu omanikul. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr x ja x sisse kantud kinnistute omanikud on kohustatud lubama Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu omanikul kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee hooldus, parendus- ja ümberehitustöid tegema.
7.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kxete tegemiseks kinnistusraamatusse.
8.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulud
9.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edaxebamise kord
10.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule X Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldajale kuulub kinnistu asukohaga X x, X alevik, X maakond (registriosa nr x). Avaldaja kinnistu tagumisele osale pääses ligi üle puudutatud isikule I kuuluva X x kinnistu, kuid puudutatud isik I sulges 2018. aastal juurdepääsu. Avaldajal on olnud seetõttu raskendatud oma kinnistul asuvale garaažile juurdepääs ning samuti küttepuude toomine ja muude majapidamistööde tegemine.
2.Avaldaja soovib talle kuuluvale X x kinnistule juurdepääsutee määramist üle puudutatud isikule I kuuluva X x kinnistu ning üle puudutatud isikutele II ja III kuuluva X kinnistu. Puudutatud isiku I seisukoht
3.Puudutatud isik I vaidleb esitatud avaldusele vastu. Avaldajal on oma kinnistule juurdepääs avalikult teelt, nõudmata seejuures lisaks puudutatud isikule I kuuluva kinnistu läbimise õigust selleks, et mugavamalt pääseda oma kinnistu tagaküljes asuva garaaži juurde. Avaldajale kuulub kinnistu X tn x X alevikus, millele on juurdepääs ja mahasõit avalikult kasutatavalt teelt X-X tee (X tänav). Puudutatud isikule I kuulub kinnistu X tn X alevikus, millel on ühine piir kinnistute X tn x ja osaliselt kinnistu X tn x tagaküljega. Puudutatud isik I esitas 30.03.2017 X Vallavalitsusele taotluse X tn x eratee sulgemiseks ligikaudu 80 m xusel lõigul alates naaberkatastriüksusest 14 X-x tee ning ligipääsu ümbersuunamist naaberkinnistute kaudu. Sulgemise põhjenduseks oli puudutatud isiku I soov eraldada antud lõigus naabritega võrdväärne elamumaa katastriüksus.
4.Avaldaja kinnistul X tn x asub elamu, abihoone, garaaž, kuur, majandushoone, puurkaev, kasvuhoone ja piire - seega on kinnistule juurdepääs ja selle kasutamine avaldaja aktiivse tegevuse tulemus, mistõttu ei saa õigusliku aluseta nõuda oma eravaldusel ettevõtlusega tegelemiseks ja mugavamaks toimetamiseks juurdepääsuõigust X tn x kinnistu kaudu. Puudutatud isiku I kinnistut X tn x läbiv teelõik ei ole “väljakujunenud liikumisteeks”, nagu avaldaja märgib. Kõne all oleva konkxse teelõigu puhul on tegu puudutatud isiku I kinnistu osaga, mille kasutamist ei saa nõuda tähtajatult tasuta läbimiseks mistahes mootorsõidukitele. Puudutatud isiku I X tn x kinnistul asuvat teelõiku ei ole haldusaktiga tunnistatud avalikuks kasutamiseks, seega puudub õiguslik alus selle teelõigule juurdepääsu nõudmiseks. Puudutatud isiku II seisukoht
5.Puudutatud isik II ei ole oma seisukohta esitanud. Puudutatud isiku III seisukoht
6.Puudutatud isik III ei ole oma seisukohta esitanud. Puudutatud isiku IV seisukoht
7.X valla selgituste kohaselt on X tn x kinnistu omanik avaldanud soovi lähitulevikus alustada ehitustegevusega enda kinnistul ja sellest tulenevalt muuta nii tee asukohta X kinnistu omaniku suhtes, kui ka sulgeda senine pikaaegne kasutuses olev teelõik Pika tänava kruntide tagumistele osadele. Nimetatud kinnistud omavad juurdepääsu oma kinnistutele avalikult teelt, milleks on 14 X-X riigimaantee. Ainsaks juurdepääsuks oma kinnistule üle X tn x kinnistu peab kasutama enda elamisele X kinnistu ning mõned metsamaa kinnistute omanikud.
8.X tn x kinnistul paiknevad ehitised - elamu ning abihoone asuvad krundi eesosas (hoonete vaheline kuja ~2 meetrit) ja garaaž ning majandushoone krundi tagumises osas. Garaažile ning majandushoonele pääseb mootorsõidukiga juurde majandamiseks vaid üle X tn x kinnistu, avalikult 14 X-X riigimaanteelt ligipääs puudub täielikult. X Vallavalitsus on seisukohal, et olukorras, kus kinnisasjal paiknevatele ehitistele puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on igal isikul õigus saada avalikult teelt juurdepääs oma kinnistule üle võõra kinnisasja. Samas tuleb juurdepääsutee määramisel arvestada üldplaneeringuga, järgida maakorralduslikke nõudeid, ja saavutada juurdepääsutee asukoha valikul nii valitsevat kui ka valitsetavat kinnisasja kõige vähem koormav lahendus. Puudutatud isiku V seisukoht
9.Puudutatud isiku V selgituste kohaselt on X tee X talu elanikele ainus juurdepääsutee nende elukohale. Lisaks X kinnistule on tee ainus ligipääsutee veel üheksale kinnistule, mis vajavad ligipääsu muuhulgas metsamajanduslike tööde teostamiseks. Tänasel päeval kasutatakse X teed aktiivselt ka rekreatsioonieesmärkidel, tee kasutamiseks on olemas avalik huvi. Tänasel päeval X talus elav perekond omandas talu 19x. aastal ning on alati kasutanud kinnistule juurdepääsuks praegust x tänavale viivat teed. Ravila maanteele viinud tee ei olnud juba kinnistu ostmise hetkel sõiduautoga läbitav. X teed on korduvalt remonditud nii X talu omanike kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt. Talveperioodil on lumehooldustöid teostatud X valla poolt.
10.27.03.2019 läbi viidud vaatluse protokollis esitatud alternatiivse tee asukohtade suhtes on puudutatud isik V seisukohal, et X tn x kinnistut läbiva teega saaks nõustuda tingimusel, et tee rajatakse kinnistu piirile viie meetri laiusena vastu X tn 81 kinnistut. Teise välja käidud tee asukohaga läbi X-X ja X nõustuks puudutatud isik V tingimusel, et tee pikeneks kuni X teeni ehk teed mööda oleks tagatud juurdepääs ka X teele. Puudutatud isik V eelistab, et tee rajatakse läbi X-X ja X kinnistu. Puudutatud isiku VI seisukoht
11.Puudutatud isik VI ei ole oma seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kogunud tõendeid vaatluse käigus, kuulanud menetlusosalised istungil ära, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
13.Asjas puudub vaidlus, et avaldajale kuulub kinnistu asukohaga X x, X alevik, X maakond (registriosa nr x). Puudutatud isikule I kuulub kinnistu asukohaga X x, X alevik, X maakond (registriosa nr x), puudutatud isikute II ja III kaasomandis on kinnistu asukohaga X, X alevik, X maakond (registriosa nr x) ning puudutatud isikute V ja VI kaasomandis on kinnistud X-X, X alevik, X maakond (registriosa nr x) ja X x, X alevik, X maakond (registriosa nr x). Avalda taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
14.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
15.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-148-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16).
16.Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt. Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest (kd I lk 39) külgneb avaldaja kinnistu muuhulgas kinnistuga, millel asub X tänav, mis on avalikult kasutatav tee. Seega on avaldaja kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele olemas. Avaldaja soovib täiendava juurdepääsu määramist tulenevalt asjaoludest, et avaldaja kinnistul paiknevad hooned viisil, mis takistavad Pikalt tänavalt sõidukiga kinnistu tagumises osas oleva garaaži ja majandamishoone juurde pääsemast.
17.Kohus märgib, et et AÕS § 156 lg 1 eelduse tähenduses võib juurdepääs puududa ka siis, kui juurdepääs puudub ühe kinnisasja osa suhtes. Juurdepääsu taotluse lahendamisel ei tule vaadata kinnisasja kui tervikut, vaid selle osade puhul tuleb hinnata üksikute osade korrakohase majandamise võimalikkust. Juurdepääsu vajadust tuleb eeldada ka olukorras, kus olemasolev tee ei taga kasutusvajadust. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 18 selgitanud, et on oluline, kas avalikult teelt pääseb ainult kinnisasjal olevasse hoonesse või läbi hoone ka kinnistu piiresse jäävasse hoovi. Olenevalt hoovi suurusest ja kinnisasja ning hoone otstarbest, samuti ruumide paigutusest hoones, aga ka uste asukohast ja nende suurusest ei tarvitsegi alati vajalik olla pääseda hoovi teisiti kui läbi hoone. Asja materjalid lubavad oletada, et kinnistutel asuvatesse hoovidesse peaks pääsema ka teisiti kui läbi hoone. Kas juurdepääsõigus kinnistu sisehoovile tuleb anda ka autodele, oleneb asjaoludest, mh sellest, kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sisehoovi autoga pääsemata või mitte. Seejuures omavad tähtsust ka parkimise võimalus ja sõidukiga hoone teenindamise vajadus.
18.Kohus on käesolevas asjas 27.03.2019 toimunud vaatluse raames tuvastanud, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus avaldajal ei ole võimalik tulenevalt tema kinnistul asuvate hoonete paigutusest pääseda kinnistu tagumises osas oleva garaaži ja majandamishoone juurde. Nimelt paiknevad elamu ja abihoone üksteisele niivõrd lähedal, et nende vahelt ei ole võimalik sõidukiga läbi pääseda. Antud asjaolu nähtub 27.03.2019 toimunud vaatluse protokollile lisatud fotost (kd I lk 198). Samuti võtab kohus arvesse, et X vald kui kohalik omavalitsus on selgitanud, et kinnistul hoonete asukoha muutmine ei oleks otstarbekas ega pruugiks olla kooskõlas X valla üldplaneeringuga (kd I lk 118). Eeltoodust tulenevalt ning kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-33-04 on kohus seisukohal, et avaldajal on õigus nõuda juurdepääsu tee määramist kinnistu tagumisele osale, kuna seal asuvad hooned, mille otstarve nõuab sõidukiga juurdepääsu, kuid käesoleval juhul see avaldajal puudub.
19.Lähtudes avaldaja taotlusest, puudutatud isikute seisukohtadest ja vaatlusel kogetust, tuleb käesoleval juhul kaalumisele kolm alternatiivset juurdepääsuvarianti avaldaja kinnistu tagumisele. Avaldaja taotleb juurdepääsu üle puudutatud isikule I kuuluva X x kinnistu ning puudutatud isikutele II ja III kuuluva X kinnistu. Alternatiivselt on kohtu hinnangul juurdepääsu võimalik määrata üle X x kinnistu ja X x kinnistu algusega avalikult kasutatavalt L9 kinnistult või X-X ja X kinnistu algusega avalikult kasutatavalt L10 kinnistult. Kohus märgib, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldajate taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega (RKTKo 3-2-1-42-10 p 25). Kohus märgib, et puudutatud isik V on täiendavalt välja toonud võimaluse kaaluda juurdepääsu määramist mööda x tänavat ja üle x kinnistu. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud varianti võimalik siiski kaaluda, kuna kohalik omavalitsus on selgitanud, et nimetatud asukohas on kahe elamukrundi vaheline maa-ala liiga kitsas ning pole ettenähtud mootorsõidukitega läbimiseks (kd I lk 40).
20.Esimesena analüüsib kohus avaldaja taotletud juurdepääsutee varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läheks üle X x kinnistu ja X kinnistu. Avaldaja leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et juurdepääs on seni mööda kõnealust teed toimunud. Puudutatud isik I on seisukohal, et juurdepääsu määramine üle talle kuuluva X x
kinnistu ei ole põhjendatud, kuna tegemist on elamumaaga ning puudutatud isik I soovib sinna elamu rajada.
21.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-04, p 16).
22.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud määrata juurdepääsutee avaldaja esimese eelistusena taotletud viisil, s.o üle X x ja X kinnistute. Nimelt on X x kinnistu näol tegemist elamumaaga ning puudutatud isikul I on õigustatud ootus, et puudutatud isik I saab talle kuuluvat kinnistut elamu rajamiseks kasutada, mitte ei pea tervet kinnistut jätma teistele isikutele liiklemiseks. Kohus leiab, et ka asjaolu, et avaldaja on varasemalt nimetatud teed oma kinnistu tagumisele osale juurdepääsuks kasutanud, ei kaalu üles puudutatud isiku I huvi asuda oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutama. Samuti võtab kohus arvesse asjaolu, et juhul, kui kohus määraks juurdepääsutee üle puudutatud isiku I kinnistu viisil, nagu avaldaja seda soovib, saaksid puudutatud isiku I huvid kõige rängemalt riivata, kuna ühegi teise alternatiivi puhul ei kaotaks kinnistu omanik võimalust elamumaale elamu rajamiseks. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-04 p-s 16 rõhutanud, et kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta tuleb arvestada, ei ole see siiski ainumäärav. Täiendavalt võtab kohus arvesse asjaolu, et tegemist oleks oluliselt pikema juurdepääsuteega, kui see, mis ületab L10 kinnistult alates X-X ja X kinnistuid. Seega asub kohus seisukohale, et juurdepääsutee määramine üle X x kinnistu algusega Pikalt tänavalt ei ole põhjendatud, kuna see riivaks ebaproportsionaalsel määral puudutatud isiku I huvisid.
23.Järgnevalt analüüsib kohus juurdepääsutee määramise võimalust üle X x ja X x kinnistute avalikult kasutatavale L9 kinnistule. Kohus on 27.03.2019 toimunud vaatlusel tuvastanud, et X x kinnistul antud hetkel juurdepääsuteed ei asu. Samuti oleks tegemist pikema juurdepääsuteega, kui see, mis ületab L10 kinnistult alates X-X ja X kinnistuid. Kohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle X x ja X x kinnistute ei ole põhjendatud, kuna X x kinnistul puudub olemasolev tee ning võttes arvesse kõnealuse potentsiaalse juurdepääsutee xust, tuleks selle rajamiseks teha suuremaid kulutusi kui X-X ja X kinnistuid ületava juurdepääsutee puhul. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud avaldajale juurdepääsutee määramine üle X x ja X x kinnistute.
24.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb juurdepääsutee määrata üle X-X ja X kinnistute algusega avalikult kasutatavalt L10 kinnistult. Nimelt saaksid sellisel juhul kõige väiksemal määral kahjustada puudutatud isikute huvid, kuna ei X-X ega X kinnistute omanikud ei ole esitanud vastuväiteid nimetatud asukohta juurdepääsutee määramise osas. Kõnealune juurdepääsutee kulgeks kinnistute servas ega takistaks puudutatud isikutel kinnistute kasutamist. Nimetatud juurdepääsutee on kõigist alternatiividest ka kõige lühem, mistõttu tee kasutuskõlblikuks muutmisega seotud kulutused oleksid väiksemad võrreldes võimaliku juurdepääsuteega üle X x ja X x kinnistute. Kohus möönab, et avaldaja peab nimetatud asukohta juurdepääsutee määramisel tegema kulutusi, et teha juurdepääsutee sõidukiga liiklemiskõlbulikuks, kuid kohus on seisukohal, et puudutatud isiku I huvi kasutada oma kinnistut elamu rajamiseks kaalub üles avaldaja huvi saada juurdepääs võimalikult soodsal
viisil. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et avaldajal on juba olemas üks juurdepääs avalikult kasutavatavale teele, ning antud juhul on tegemist täiendava juurdepääsutee määramisega.
25.Kohus selgitab avaldajale, et juhul, kui avaldaja soovib oma kinnistu tagumise osa juurde pääseda sõidukitega, tuleb avaldajal oma rahaliste vahenditega kohtu määratud juurdepääsuteed parendada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-17 p-s 13 rõhutanud, et juhul, kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele ja puudutatud isik avaldab, et ta ei kavatse seda valmis ehitada või et ta ei kavatse seda viia vastavusse kasutamise nõuetega, peab ta võimaldama avaldajal endal seda teha. Kohus võib vajadusel kohustada puudutatud isikut lubama avaldajatel tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldajate soovitud ja kohtu määratud tingimustele.
26.Kohus leiab lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist, et X ja X-X kinnistute omanikke tuleb kohustada lubama avaldajal juurdepääsutee rajamiseks, parendamiseks ja hooldamiseks viisil, et juurdepääsutee võimaldaks liiklemist sõidukitele. Kohtu hinnangul tuleb ka tee hooldamise kohustus pxa avaldajale, kuna üksnes avaldaja kasutab kõnealust teed enda kinnistule ligipääsemiseks.
27.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee ületab esmalt ca 14 m ulatuses X-X kinnistut ja seejärel ca 30 m ulatuses X kinnistut. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukite ja raskeveokitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 5 m. Seega asub juurdepääsutee ca 70 m2 ulatuses X-X kinnistul ja ca 150 m2 ulatuses X kinnistul. Kokku on juurdepääsutee xus ca 44 meetrit ja pindala ca 220 m2. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
28.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
29.Kohus on 11.12.2018 määruses (tlk 146-148) menetlusosalistele selgitanud, millistest põhimõtetest kohus lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu instruktsioonidest tasu kindlaks
määramisel lähtub ning samuti on kohus selgitanud, et menetlusosalistel tuleb esitada tõendid selle kohta, mis on juurdepääsu tee olemasolu ja hooldamisega seotud kulutuste suurus. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole ei avaldaja ega puudutatud isikud II, III, V ja VI esitanud seisukohta ega tõendeid selle kohta, milline peaks olema X-X ja X kinnistuid läbiva juurdepääsutee tasu.
30.Kohus on seisukohal, et kuigi menetlusosalised ei ole tasu osas seisukohta ega tõendeid esitanud, tuleb puudutatud isikutele II, III, V ja VI siiski tasu välja mõista, kuna nad ei ole selgesõnaliselt avaldanud, et soovivad tasust loobuda. Kohus märgib, et puudutatud isikud II, III, V ja VI ei ole avaldanud ega tõendanud, et nad kxaksid seoses kohtu määratud juurdepääsutee alla jääva maaga seotult kulutusi, seega kohus vastavas osas tasu välja ei mõista. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus juurdepääsutee määratakse üksnes avaldaja kasuks ning puudutatud isikud II, III, V ja VI ise seda teed ei kasuta, tuleb juurdepääsutee hooldamise kohustus pxa avaldajale. Sellisel juhul on avaldajal endal võimalik otsustada, kas ja millises ulatuses ta tee hooldamiseks kulutusi teeb ning puudutatud isikutel täiendavaid kulusid ei teki.
31.Kohus märgib, et ei avaldaja ega puudutatud isikud II, III, V ega VI ei ole avaldanud, milline peaks olema kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega seotud juurdepääsutee tasu, seega määrab kohus vastava tasu lähtuvalt oma siseveendumusest ja kohtupraktikast analoogsetes vaidlustes. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isikute II, III, V ja VI õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuna juurdepääsutee määratakse kohta, kus antud hetkel asub sisuliselt metsakinnistu algus. Puudutatud isikud II ja III ei ole oma kinnistule juurdepääsutee määramise osas vastu vaielnud ning puudutatud isik V on 11.06.2019 kohtuistungil avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid sellele, kui juurdepääs määratakse üle X-X kinnistu. Kohus leiab, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ning antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega kokku 100 eurot, mis vastavalt juurdepääsutee mõõtmetele ja riive intensiivsusele jaguneb puudutatud isikute vahel selliselt, et puudutatud isikutele II ja III kuuluva kinnitu igakordsele omanikule tuleb tasuda 32 eurot ja puudutatud isikutele V ja VI kuuluva kinnistu igakordsele omanikule tuleb tasuda 68 eurot. Seega tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikutele II ja III kuuluva kinnistu igakordselt omanikule 32 eurot aastas ja puudutatud isikutele V ja VI kuuluva kinnistu igakordsele omanikule 68 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.
32.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
33.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega, kuna avaldaja kasutab kinnistu tagumises osas olevaid hooneid muuhulgas garaažina. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida, millise massiga sõidukeid avaldaja juurdepääsuteel kasutada tohib, kuna kohus on pxud tee parendamise kohustuse avaldajale, seega on avaldaja endi huvides viia teekate nõuetele vastavasse seisundisse, kui avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada raskeveokiga. Kohus selgitab, et avaldaja peab igal juhul arvestama liiklusseadusest ning muudest õigusaktidest tulenevate piirangutega olenemata sellest, kas kohus on vastavad tingimused käesolevas kohtumääruses eraldi välja toonud.
34.Kohus on seisukohal, et puudub mõjuv põhjus avaldaja kinnistule juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, mistõttu leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajale tagatud igal ajal. Kohus võtab arvesse asjaolu, et avaldaja kinnistul asub elamu, kuhu isikule peab juurdepääs olema tagatud ööpäevaringselt.
35.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 32-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
36.Eeltooduga määrab kohus, et X x, X vald, Xmaa asuva kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega X- X ja X kinnisasjadel olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
37.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
38.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isikute nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Kohus kohustab puudutatud isikuid II ja III andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 150 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
39.Samuti kohustab kohus puudutatud isikuid V ja VI andma Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 70 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1alusel on hagihind 7000 eurot. Menetluskulud
41.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kxab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kxab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
42.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud lähtuvalt TsMS § 172 lg-st 1 menetlusosaliste endi kanda. Käesolev menetlus toimus küll avaldaja huvides, kuid avaldus kuulus osaliselt rahuldamisele.