2.Nimetada N. R. pärandi hooldajaks G. R. (isikukood xxxxxxxxxxx).
3.Pärandi hooldaja on kohustatud pärandvara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ning aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele.
4.Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes pärandvaraga seotud kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks.
5.Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist
pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu.
6.Hooldamise lõppemisel tuleb pärandi hooldajal esitada kohtule aruanne, milles on märgitud esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast.
7.Määrata N. R. pärandvara inventuuri tegijaks Põlva kohtutäitur Aive Kolsar (e-post: [email protected]).
8.Anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks, üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule pärimisseaduse § 141 kohase pärandvara nimekirja esitamiseks kaks kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel.
9.Toimetada määrus kätte G. R. ja kohtutäitur Aive Kolsarile ning saata teadmiseks notar Ere Kürsale ning V. R. ja A. R. .
10.Määrus pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta jõustub selle kättetoimetamisega pärandi hooldajale G. R. .
11.Teha pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta vastav kanne pärimisregistrisse.
12.Pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud kantakse N. R. pärandvara arvelt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamendi täitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.08.10.2019. a esitas Põlva notar Ere Kürsa kohtule teate 13.05.2019. a surnud N. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajaduse kohta. Teate kohaselt oli pärandaja viimane elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Pärandaja oli lahutatud ja testamenti ei ole teinud. Pärandajal oli viis last: K. R. , A. R. , A. R. , G. R. ja G. R. . K. R. ja A. R. on pärandist loobunud. G. R. , A. R. ja G. R. pärandist loobunud ei ole. Pärandaja poja G. R. elu- ja viibimiskoha kohta igasugused andmed puuduvad. Rahvastikuregistrisse kantud elukohas ta ei ela, ema ning õed-vennad tema elukohta ei tea, keegi ei ole temaga suhelnud üle seitsme aasta. Notari poolt läbi viidud üleskutsemenetlus tulemust ei ole andnud. Pärandajale kuulub ühisomandi osa korteriomandist, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Korteriomand on registreeritud lahutatud abikaasa V. R. nimele. Pärandaja lahutatud abikaasal on soov korteriomand võõrandada, kuid kuna kõik pärijad ei ole teada, ei ole võimalik tehinguid teha. Notaril ei ole teada, kas võimalik pärija G. R. on pärandi vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt on teiste võimalike pärijate poolt võimatu pärandvara käsutada ja ainuke võimalus oleks määrata teadmata pärija varale pärandvara hooldaja.
2.Kohus algatas notari teate põhjal 22.10.2019. a määrusega hagita menetluse 13.05.2019. a surnud N. R. pärandi hoiumeetmete rakendamise otsustamiseks. Kohus kaasas asja menetlusse puudutatud isikutena G. R. , A. R. , s.o isikud, kes on N. R. pärandi vastu võtnud, ning V. R. , s.o isiku, kes on pärandvaraks oleva korteriomandi ühisomanik. Kohus küsis puudutatud isikutelt pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta kirjalikke seisukohti.
3.A. R. kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud.
G. R. ja V. R. esitasid 05.11.2019. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles leiavad, et vajalik on rakendada 13.05.2019. a surnud N. R. pärandi hoiumeetmeid ja määrata pärandi hooldaja. G. R. ja V. R. teatel puuduvad neil viimase seitsme aasta jooksul andmed N. R. poja G. R. elu- ja asukoha kohta. V. R. soovib tema ja pärandaja ühisomandis oleva korteriomandi võõrandada. Seda aga ei ole võimalik teha, kuna kõik N. R. pärijad ei ole teada. Puudutatud isikud teevad ettepaneku määrata pärandi hooldajaks G. R. , kes oma isa N. R. pärandi vastu võtnud ning on valmis hakkama pärandvara valitsema.
5.21.01.2020. a kohtuistungil kuulas kohuspuudutatud isikud G. R. ja V. R. ka isiklikult ära. G. R. ja V. R. jäid kirjalikus arvamuses avaldatud seisukoha juurde. G. R. kinnitas, et saab aru pärandi hooldaja kohustustest ning on valmis neid täitma.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et surnud N. R. pärandi hoiumeetmete rakendamine on põhjendatud.
6.1.Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 110 lg 1 kohaselt rakendab kohus pärandaja surma korral pärandvara hoiumeetmeid, kui: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et N. R. suri 13.05.2019. a. Kohtule ei ole teada, et N. R. oleks jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seega PärS § 10 lg 1 järgi toimub tema vara pärimine seaduse järgi. PärS § 11 lg 1 kohaselt on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja samas seaduses nimetatud sugulased. PärS § 12 lg 1 kohaselt pärivad sugulased kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole ning kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. PärS § 13 lg 1 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et N. R. ei olnud surma hetkel abielus. N. R. on viis last: A. R. , A. R. , K. R. , G. R. ja G. R. . Kuna ei ole teada, et N. R. oleks jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut ning ta ei olnud surma ajal abielus, siis seaduse järgi on tema järelt esimeses järjekorras pärima õigustatud tema lapsed. Põlva notar Ere Kürsa on kohtule teatanud, et ta on alustanud N. pärimismenetlust. Pärandaja lapsed K. R. ja A. R. on pärandist loobunud. Pärandaja poja G. R. elu- ja viibimiskoha kohta andmed puuduvad. Rahvastikuregistrisse kantud elukohas ta ei ela ja ema ning õed-vennad tema elukohta ei tea. Notari poolt läbi viidud üleskutsemenetlus tulemust ei ole andnud. V. R. , kes on G. R. ema ja G. R. , kes on tema vend, kinnitasid kohtu ärakuulamisel, et viimase seitsme aasta jooksul puuduvad neil andmed G. R. elu- ja viibimiskoha kohta. Ei ole teada, kas ja kuna ta on pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saanud. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades esineb PärS § 110 lg 1 järgi alus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks. Ei ole teada, kas N. R. järelt pärima õigustatud G. R. on pärandi vastu võtnud, seetõttu ei ole teada kõik pärijad.
6.2.PärS § 110 lg 2 kohaselt on pärandvara hoiumeetmed: 1) pärandvara valitsemise korraldamine ja 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. PärS § 112 lg 1 näeb ette, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141.
Notar Ere Kürsa poolt kohtule esitatud teate kohaselt kuulub N. R. pärandvara hulka ühisomandi osa korteriomandist, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Puudutatud isikute G. R. ja V. R. teatel on pärandaja nimele veel liiklusregistris registreeritud sõidukid, kuid mis on tegelikult utiliseeritud ja registrist maha kandmata. G. R. ja V. R. selgitasid kohtus, et xxxx külas asuv korteriomand on pärandaja ja V. R. ühisomandis. Tegemist on 4-toalise korteriga, millega kaasnevad igakuised kulud. V. R. soovib korteriomandi võõrandada, kuid kuna teise ühisomaniku kõik pärijad ei ole teada, siis ei see võimalik. Kohus leiab, et arvestades teadaolevat pärandvara, on kohane rakendada PärS § 110 lg 2 p-s 1 sätestatud pärandvara hoiumeedet, s.o pärandvara valitsemise korraldamist ja PärS § 112 lg 1 alusel nimetada pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja.
6.3.PärS § 112 lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus leiab, et pärandi hooldajaks on võimalik nimetada G. R. , kes on selleks vastavat soovi avaldanud. G. R. kinnitas kohtus, et saab aru pärandi hooldaja kohustustest ja on võimeline neid täitma. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid G. R. pärandaja hooldajaks nimetamise. PärS § 112 lg 3 sätestab pärandi hooldaja kohustused. Hooldaja on kohustatud muu hulgas: vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise, täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused ja aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. PärS § 112 lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 7 näeb ette, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 4 sätestatut.
6.4.PärS § 112 lg 1 2. lause alusel määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt sama seaduse § 138–141. Vastavalt PärS § 139 lg-le 4 määrab kohus inventuuri tegemiseks tähtajaks kaks kuud. Pärandvara inventuuri järel tuleb kohtutäituril koostada pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. PärS § 139 lg 8 kohaselt hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel.
6.5.TsMS § 4772 lg 1 kohaselt teostab kohus pärandi hooldaja üle järelevalvet. Kui pärandi hooldamise alused on ära langenud, siis TsMS § 590 lg 3 alusel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist. TsMS § 590 lg 1 alusel peab pärandi hooldaja hooldamise lõppemisel esitama kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. TsMS § 590 lg 2 kohaselt märgitakse aruandes esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus.
6.6.Vastavalt TsMS § 586 lg-le 2 jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale.
6.7.TsMS § 586 lg 6 kohaselt teeb kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise kohta kande pärimisregistrisse.
Menetluskulude jaotus
7.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 4 alusel määrab kohus, et pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivad kulud kantakse N. R. pärandvara arvel. Hüvitatavate kulude suuruse määrab kohus kindlaks kulude tekkimisel huvitatud isiku vastava taotluse alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.