Tsiviilasi nr: 2-18-5073 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse sisu ja menetluse käik
1.Hageja ja kostja on 04.11.2002 surnud DD ja 22.11.2011 surnud FF lapsed. Hageja ja kostja pärisid surnud vanemate pärandi järgmises koosseisus: korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKKK); kinnisasi asukohaga SSS (registriosa nr SSSSSS); liikmesus nr 46 Hooneühistus T (registrikood TTTTTTTTTT), asukohaga TTT.
2.25.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja pärandvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt lõpetasid pooled pärandavara ühisuse ja jagasid pärandvara selliselt, et korteriomand, kinnisasi ja liikmesus jäid võrdsetes, so 1⁄2 suurustes mõttelistes osades hageja ja kostja kaasomandisse. Korteriomandit, kinnisasja ja liikmesust kasutab ja valdab kostja. Kostja elab koos perega korteris juba pikka aega. Kostja kasutab ka garaaži (liikmesus) ja kinnistul paiknevat suvilat.
3.Hageja palus jätta korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKKK) kostja ainuomandisse; jätta kinnisasi asukohaga SSS (registriosa nr SSSSSS) kostja ainuomandisse; jätta liikmesus nr 46 Hooneühistus T (registrikood TTTTTTTTTT), asukohaga TTT kostja ainuomandisse. Mõista kostjalt välja hageja kasuks 71 739,80 eurot. Kohustada hagejat vajalike tahteavalduste andmiseks. Alternatiivselt palus hageja lõpetada kaasomand koretriomandile asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKKK), kinnisasjale asukohaga SSS (registriosa nr SSSSSS), liikmesusele nr 46 Hooneühistus T (registrikood TTTTTTTTTT), asukohaga TTT müügiga avalikul enampakkumisel. Jagada enampakkumisel müüdud vara müügist saadud tulem, millest on maha arvestatud müügi korraldamisega seotud kulud, hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole nõus ka hageja poolt nimetatud vara väärtustega, hageja loeb vara väärtuseks kinnisvara müügikuulutustes portaalis www.city24.ee müüjate poolt soovitud analoogsete varade müügihinnad. Kostja leiab, et vara õiglast väärtust ei peegelda mitte müüjate soovunelmad kinnisvara müügiportaalides, vaid toimunud müügitehingud analoogsete kinnisasjadega viimase 3 kuu jooksul. Kostja hinnangul tuleks asja kohtulikul lahendamisel arvestada ka asjaoluga, et korteriomand Kuldnoka tänaval on kostja ja tema pere eluase, eeltoodust tulenevalt palub kostjat jätta hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 08.04.2019 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda, rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määranud.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-5073
6.Maakohtu põhjenduste kohaselt puudub asjas vaidlus, et korteriomand asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKKK), kinnisasi asukohaga SSS (registri osa nr SSSSSS) ja liikmesus nr 46 Hooneühistus T (registrikood TTTTTTTTTT) kuuluvad hageja ja kostja kaasomandisse. Kaasomandis olev vara kuulub 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale, mida tõendab 25.06.201 pärandvara jagamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldus (tlk 5-8).
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile asukohaga KKK (registriosa nr KKKKKKKK), kinnisasjale asukohaga SSS (registri osa nr SSSSSS) ja liikmesusele nr 46 Hooneühistus T (registrikood TTTTTTTTTT) viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluvad esemed jäetakse kostja omandisse ning kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitise. Alternatiivselt taotleb hageja kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna kostja hinnangul soovib hageja omandi kaotuse eest hüvitist põhjendamatult suures summas. Samuti palub kostja jätta rahuldamata hageja alternatiivse nõude, kuna korteriomand Kuldnoka tänaval on kostja ja tema perekonna elukoht.
8.Kostja ei ole kaasomandisse kuuluva vara väärtuse osas ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku võimekuse kohta, kuigi kohus on kostjat hoiatanud, et juhul, kui kostja ei tõenda, et ta on võimeline hagejale omandi kaotuse eest kohast hüvitist tasuma, ei ole kohtul tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-14-17 antud selgitusest võimalik esemeid kostja ainuomandisse jätta, ning kaasomand on kõige otstarbekam lõpetada viisil, mille kohaselt esemed pannakse avalikule enampakkumisele. Seega tuleb rahuldada hageja alternatiivne nõue. Menetluse edasine käik
9.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub ringkonnakohtul maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, kuna kostjale ei antud võimalust olla ärakuulatud. Maakohus pidas istungi, kuid kostjat istungile ei kutsunud. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei teatanud kostjale istungi toimumisest, mistõttu rikkus sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Asja materjalidest nähtuvalt saatis maakohus istungi kutse e-posti aadressile XXX. Sellelt aadressilt teatas OO, et kostja palvel on ta viidatud aadressilt saatnud menetlusdokumente ja ta on nõustanud kostjat saavutamaks kohtuväline kokkulepe. OO palus kostjale menetlusdokumendid saata elukohajärgsele aadressile. Kuna asjast ei nähtu, et kostja oleks OO volitanud enda esindamiseks, ei olnud tegemist kostja lepingulise esindajaga. OO kirjast ei saanud maakohus üheselt järeldada kohtukutse kättetoimetamist kostjale. Maakohus saatis kostjale kohtukutse lihtkirjana aadressil KKK. Kohtukutse kättetoimetamine kostjale lihtkirja teel on tõendamata. Sellest tulenevalt rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Siiski ei anna nimetatud rikkumine alust maakohtu otsuse tühistamiseks järgnevatel põhjendustel.
12.Menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu 11. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-5073 8191/82, p 11; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 13). TsMS § 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seetõttu kutsus ringkonnakohus kostjat korduvalt istungile, et ta saaks suuliselt oma seisukohti esitleda, kuid kostja istungitele ei ilmunud. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus 09.01.2020 toimunud istungil, et asi tuleb lahendada ilma kostja osavõtuta.
13.Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-05, p 15). Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega.
14.Kuna hageja esitas kaasomandi lõpetamise alternatiivsed viisid ning kostja vastuhagi jäeti menetlusse võtmata, pidi maakohus poolte huve kaaludes hindama, kas kaasomandi saab lõpetada hageja esitatud alternatiivsetel viisidel, st vara avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha poolte vahel võrdselt jagamise teel või vara kostjale jätmisega ja hüvitise väljamõistmisega hagejale. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on võimalik hagejale hüvitist maksta, leidis maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et vara tuleb müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada võrdselt poolte vahel.
15.Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt ka Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt arvestab kaasomandi lõpetamine vara avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte vahel jagamisega mõlema kaasomaniku huve. Menetluskulude jaotus
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1. (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.