R Gi hagi R Gi vastu kaasomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R G (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo Deloitte Legal, e-post [email protected]); Kostja: R G (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
26.märtsil 2019 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada R Gi hagi R Gi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Lõpetada kaasomand korteriomandile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, viisil, mille kohaselt korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse pärast müügi korraldamisega seotud kulude maha arvamist võrdselt R Gi hagi R Gi vahel.
Lõpetada kaasomand kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, viisil, mille kohaselt kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx, müüakse avalikul
enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse pärast müügi korraldamisega seotud kulude maha arvamist võrdselt R Gi hagi R Gi vahel.
4.Lõpetada kaasomand liikmesusele nr xxx xxx (registrikood xxx), viisil, mille kohaselt liikmesus müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadav raha jagatakse pärast müügi korraldamisega seotud kulude maha arvamist võrdselt R Gi hagi R Gi vahel. Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud R Gi kanda. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja on xxx surnud F Ga ja xxx surnud R Gi lapsed. Hageja ja kostja pärisid surnud vanemate pärandi järgmises koosseisus: korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx); kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx); liikmesus nr xxx xxx (registrikood xxx), asukohaga xxx.
2.25.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja pärandvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille kohaselt lõpetasid pooled pärandavara ühisuse ja jagasid pärandvara selliselt, et korteriomand, kinnisasi ja liikmesus jäid võrdsetes, so 1⁄2 suurustes mõttelistes osades hageja ja kostja kaasomandisse. Korteriomandit, kinnisasja ja liikmesust kasutab ja valdab kostja. Kostja elab koos perega korteris juba pikka aega. Kostja kasutab ka garaaži (liikmesus) ja kinnistul paiknevat suvilat.
3.Hageja soovib lõpetada kaasomandit selliselt, et korteriomand, kinnisasi ja liikmesus jäävad kostja omandisse ning kostja maksab hagejale rahalise hüvitise enamsaadud vara eest. Alternatiivselt, kui kostja ei soovi vara enda ainuomandisse jätmist, palub hageja lõpetada kaasomandi vara müügiga avalikul enampakkumisel.
4.Hageja palub jätta korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kostja ainuomandisse; jätta kinnisasi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) kostja ainuomandisse; jätta liikmesus nr xxx (registrikood xxx), asukohaga xxx kostja ainuomandisse. Mõista kostjalt välja hageja kasuks 71 739,80 eurot. Kohustada hagejat vajalike tahteavalduste andmiseks. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand koretriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx), kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr xxx), liikmesusele nr xxx (registrikood xxx), asukohaga xxx müügiga avalikul enampakkumisel. Jagada enampakkumisel müüdud vara müügist saadud tulem, millest on maha arvestatud müügi korraldamisega seotud kulud, hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole nõus ka hageja poolt nimetatud vara väärtustega, hageja loeb vara väärtuseks kinnisvara müügikuulutustes portaalis www.city24.ee müüjate poolt soovitud analoogsete varade müügihinnad. Kostja leiab, et vara õiglast väärtust ei peegelda mitte müüjate soovunelmad kinnisvara müügiportaalides, vaid toimunud müügitehingud analoogsete kinnisasjadega viimase 3
kuu jooksul. Kostja hinnangul tuleks asja kohtulikul lahendamisel arvestada ka asjaoluga, et korteriomand xxx tänaval on kostja ja tema pere eluase, eeltoodust tulenevalt palub kostjat jätta hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Asjas puudub vaidlus, et korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx), kinnisasi asukohaga xxx (registri osa nr xxx) ja liikmesus nr xxx (registrikood xxx) kuuluvad hageja ja kostja kaasomandisse. Kaasomandis olev vara kuulub 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale, mida tõendab 25.06.201 pärandvara jagamise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldus (tlk 5-8).
8.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandi lõpetamiseks korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx), kinnisasjale asukohaga xxx (registri osa nr xxx) ja liikmesusele nr xxx (registrikood xxx) viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluvad esemed jäetakse kostja omandisse ning kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitise. Alternatiivselt taotleb hageja kaasomandi lõpetamist viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna kostja hinnangul soovib hageja omandi kaotuse eest hüvitist põhjendamatult suures summas. Samuti palub kostja jätta rahuldamata hageja alternatiivse nõude, kuna korteriomand xxx tänaval on kostja ja tema perekonna elukoht.
9.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
10.Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-21-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
11.Antud juhul tulevad lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõudest kaalumisele kaks alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi – kaasomandisse kuuluva vara jätmine kostja omandisse koos kohustusega tasuda hagejale omandi kaotuse eest hüvitis või vara müümisega avalikul enampakkumisel. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-21-14-17 selgitatud, et kui asja või õigust soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma. (p 25) Jättes asja või õiguse ühele kaas- või ühisomanikule,
asendatakse kohtulahendiga teiste tahteavaldused omandi üleandmiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt. Kui seda teha hüvitise maksmise kohustuse vastu, mida omandaja maksta ei jaksa, tekib olukord, kus otsus võib jäädagi huvi (raha) puudusel täitmata. Seda juhul, kui raha maksmise kohustus pannakse omandajale omandi saamise tingimusena, st teiste kaasomanike (ühisomanike) tahteavaldused asendatakse tingimusel, et omandaja maksab neile omandamise eest kohtulahendiga ette nähtud hüvitise. Sel juhul on tegemist tahteavalduste andmiseks kohustatud kaasomanike (ühisomanike) õigusega keelduda tahteavalduste andmisest raha saamiseni VÕS § 110 lg 5 mõttes. (p 25.1.) Kui hüvitis mõistetakse aga teise kaasomaniku (ühisomaniku) kasuks välja, võib hüvitist saama õigustatud kaasomanik (ühisomanik) alustada teise vastu raha saamiseks täitemenetlust, mille käigus võõrandatakse lõpuks hüvitist maksma kohustatule jäetud ese ja halvemal juhul (kui ese hinnati kohtumenetluses tegelikust väärtusest kallimaks või kui selle väärtus vahepeal langeb) ka muu vara ning lõppkokkuvõttes võib kaasomandi (ühisomandi) jagamine viia eseme omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni. Selline kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viis võib seega koormata üht kaasomanikku (ühisomanikku) ebaproportsionaalselt. Eelkirjeldatud olukordade vältimiseks peaks kohus, kui ta leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka alternatiivselt esitatud. Kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata. Seda peaks kohus pooltele ka enne selgitama ja võimaldama neil esitada enampakkumise nõue alternatiivselt juhuks, kui kohtu arvates tuleks eseme omandamise eest maksta rohkem, kui omandamist soovija on valmis ja võimeline tegema. (p 25.2.-25.3.) Eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes tuleks temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega. Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata.
12.Kohus on lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist 07.11.2018 e-kirjas (tlk 52) kostjale selgitanud, et olukorras, kus kostja soovib kaasomandisse kuuluvate esemete omanikuks saada, tuleb kostjal esitada tõendid, et tal on majanduslikult võimalik hüvitada hagejale omandi kaotamise eest ettenähtud summa, s.o 1⁄2 esemete väärtusest. Antud juhul on hageja esitanud müügikuulutused (tlk 9-10), mille kohaselt on xxx korteriomandi väärtus ligikaudu 85 950 eurot; müügikuulutused (tlk 82-83), mille kohaselt on xxx asuva kinnistu väärtus ligikaudu 42 950 eurot; müügikuulutuse (tlk 84), mille kohaselt on xxx tänaval asuva xxx liikmesuse väärtus ligikaudu 9900 eurot. Kostja ei ole kaasomandisse kuuluva vara väärtuse osas ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku võimekuse kohta, kuigi kohus on kostjat hoiatanud, et juhul, kui kostja ei tõenda, et ta on võimeline hagejale omandi kaotuse eest kohast hüvitist tasuma, ei ole kohtul tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-14-17 antud selgitusest võimalik esemeid kostja ainuomandisse jätta, ning kaasomand on kõige otstarbekam lõpetada viisil, mille kohaselt esemed pannakase avalikule enampakkumisele.
13.Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-14-17 antud suunistest on kohus seisukohal, et kaasomandisse kuuluvat vara ei ole võimalik jätta kostja ainuomandisse, kuna kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et tal on piisavalt materiaalseid vahendeid hagejale omandi kaotuse eest õiglase hüvitise tasumiseks. Seega on kohus seisukohal, et kaasomand on võimalik lõpetada üksnes viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel. Kohus märgib, et ka asjaolu, et xxx tänava korteri näol on tegemist kostja ning tema perekonna elukohaga, ei võimalda kohtul jätta korteriomandit kostja ainuomandisse olukorras, kus kostja ei ole võimeline hagejale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist tasuma. Samuti ei ole kohtul võimalik jätta kaasomandit lõpetamata, kuna hageja on esitanud alternatiivselt nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaldamine on võimalik. Kohus lähtub eelviidatud Riigikohtu seisukohast, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esitatud hagi alternatiivse nõude osas ning lõpetab kaasomandi korteriomandile asukohaga xxx (registriosa nr xxx), kinnisasjale asukohaga xxx (registri osa nr xxx) ja liikmesusele nr xxx (registrikood xxx) viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv vara müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisest saadud summa jagatakse pärast müügiga seotud kulude maha arvamist võrdselt hageja ja kostja vahel.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on nii hagihind 7000 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.