Avaldaja Saaremaa vald (Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isikud DD (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal CC (isikukood XXXXXXXXXXX) HH (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2019. a määrus ning saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.CC (endise nimega CC) esitas 4. juulil 2019 Pärnu Maakohtule avalduse DD üle eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on DD-l tuvastatud puue. Kuna CC ja DD plaanivad abielluda, palus CC määrata ennast eestkostjaks.
2.Maakohus leidis 5. juuli 2019. a kirjas, et CC-l ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-st 1 tulenevalt õigust esitada avaldust DD-le eestkoste seadmiseks. Samas nähtub avaldusest, et DD võib vajada eestkostet, mistõttu palus kohus selle kohta Saaremaa Vallavalitsuse seisukohta.
3.Saarema vald (vallavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas 29. juulil 2019 kohtule avalduse DDle eestkostja määramiseks. Avaldaja palus määrata ennast eestkostjaks. Avaldaja leidis, et CC ei sobi eestkostjaks. Avaldaja viitas oma seisukoha põhjendusena STAR programmi väljavõttele, millest nähtub, et CC-l on tekkinud konflikt oma laste isaga, mille käigus on ta lapsed koos isaga ühisest kodust välja visanud. Samuti on väljavõttes antud hinnang, et CC ei ole võimeline laste hooldusõigust teostama.
4.DD-le määratud esindaja esitas maakohtule seisukoha, milles leidis, et DD vajab eestkostet ning eestkostjaks võiks olla tema abikaasa CC.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus seadis 27. septembri 2019. a määrusega DD üle eestkoste ja määras eestkostjaks Saaremaa Vallavalitsuse. Maakohus leidis, et PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Asjas kogutud tõenditest tulenevalt vajab DD eestkostet. Tema tervislik seisund ei võimalda tal endal langetada otsuseid ega enda huve piisavalt kaitsta, ta ei ole võimeline toime tulema enda igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Kohus ei ole DD ära kuulanud, kuna kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbi viinud eksperdi hinnangul ei ole see tema vaimsest seisundist tulenevalt võimalik ei tema tavalises keskkonnas ega kohtus. Ekspertiisiaktist nähtub, et DD on nõus abikaasa määramisega eestkostjaks, kuid ei tea, milleks seda vaja on. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole CC sobiv kandidaat eestkostjaks, kuna neile teadaolevalt viskas ta oma lapsed ja isa koos asjadega kodust välja ning on oma lapsed hooletusse jätnud; tal puudub adekvaatne arusaam oma majanduslikust toimetulekust, laste kasvatamisest ja vanemlikust vastutusest; Siret elab hetkes ja ei mõista oma tegude tagajärgi ja ei suuda näha oma käitumise mõju laste heaolule. Oma praeguse tegevusega kahjustab Siret laste psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja majanduslikku toimetulekut. Siret on emotsionaalselt ebastabiilne. Siret on majanduslikult toimetulematu. Siret on teiste poolt äärmiselt mõjutatav ja ei suuda analüüsida oma käitumist ja selle tagajärgi. Maakohus leidis eeltoodule tuginedes, et CC ei sobi oma isikuomadustelt ja võimetelt DD huve kaitsma. Arvestada tuleb ka asjaolu, et CC ja DD on abielus alles väga lühikest aega, so alates 7. augustist 2019, et CC ei ole kohtunõudele arvamuse andmiseks vastanud ning et DD vend ja kolm õde soovivad eestkostjaks määrata kohaliku omavalitsuse.
MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.DD ja CC esitasid 8. oktoobril 2019 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad selle tühistada eestkostja isiku määramise osas ja määrata eestkostjaks CC. Määruskaebuse väidete kohaselt on CC ja DD abielus, elavad koos ja majandavad ühiselt. CC teab kõige paremini DD vajadusi. CC suhted laste ja nende isaga ei puutu praegusesse asjasse.
7.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alates kohtumääruse tegemisest on selgunud, et CC pangakontod on kohtutäitur arestinud, tal on võlad nii teenuseosutajatele kui ka elatisevõlg lastele. Määruskaebuse esitajad pöörduvad avaldaja poole peamisel selleks, et DD raha kätte saada. Kohtumiste ja vestluste käigus on ilmnenud, et neil on raske aru saada eestkoste sisust.
2 (4)
8.DD-le määratud esindaja esitas seisukoha, milles toetas CC eestkostjaks määramist. CC jättis esindajale kohtumisel asjaliku ja tegusa mulje. Ta saab aru eestkoste olemusest ja suudab aruandeid täita. Tema suhted oma perekonnaga ei puutu praegusesse asja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 teise lause ja § 656 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes ära kuulamata nii DD, kelle suhtes eestkoste määramist menetletakse kui ka CC, kes on avaldanud soovi eestkostjaks saada. See tingib maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata ning asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul nii DD kui ka CC isiklikult ära kuulata.
11.TsMS § 524 lg 1 esimene lause sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral sellele järgnev ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS § 524 lg 1 teise lause järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes. Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Isiku ärakuulamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis tingib maakohtu määruse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-d 15-18).
12.Praeguses asjas nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et maakohus ei ole vahetult veendunud, et DD ei ole võimeline oma tahet avaldama, vaid on lähtunud selle seisukoha kujundamisel ekspertiisiaktist. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi see on eeltoodust tulenevalt menetlusnormi oluline rikkumine. Samas on maakohtu järeldus eksperdi arvamusest ka ekslik. Nimelt on ekspert küll märkinud, et DD ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist ega ärakuulamisest ka tema tavalises keskkonnas, kuid samas on ekspert selgelt märkinud, et DD on võimeline andma oma seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes. Seega võib järeldada, et eksperdi eelnev järeldus kohtuistungil ja ärakuulamisel osalemise võime kohta oli suunatud sellele, et DD vaimne seisund ei võimalda tal osaleda kohtus menetlusosalisena, kuid see ei välista TsMS § 524 lg 5 p 2 alusel tema ärakuulamist eestkoste määramise küsimuses.
13.Maakohus rikkus ka TsMS § 525 lg-t 3. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Selle sätte eesmärk on saavutada veendumus eestkostja isiku sobivuses. Ärakuulamist ei asenda esitatud avaldus seada isiku üle eestkoste (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 19).
14.Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks CC ära kuulanud vaatamata asjaolule, et CC taotles kohtule esitatud avalduses enda eestkostjaks määramist ning seda toetas ka DD-le määratud esindaja. Nagu eelnevalt märgitud on eestkostja kandidaadi ärakuulamine oluline selleks, et kohus saaks kujundada vahetu mulje pinnalt seisukoha, kas isik oma teadmiste, oskuste ja isikuomaduste poolest sobib eestkostjaks. See on eriti oluline olukorras, kus menetlusosalised, sh avaldaja ja DD-le riigi õigusabi korras määratud esindaja, on selles osas esitanud kohtule vastakaid seisukohti.
15.Ringkonnakohus märgib, et füüsilise isiku eestkostjaks määramisel tuleb PKS § 204 lg 1 kohaselt arvestada eelkõige seda, kas eestkostja kandidaadi isikuomadused ja võimed on 3 (4)
sobivad eestkostja ülesannete täitmiseks. PKS § 204 lg 3 kohaselt tuleb arvestada ka eestkostetava soove, kui need ei ole tema huvidega vastuolus. Eestkostja määramisel on ringkonnakohtu hinnangul võimalik arvesse võtta ka eestkostja kandidaadi varasemat käitumist, mh ka enda asjade ajamisel ja laste hooldusõiguse teostamisel, kuid see tuleb seostada tema võimega eestkostja ülesandeid täita.
16.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra.
17.TsMS § 532 lg 1 ja § 696 lg-te 1 ja 3 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.