Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17920
Kohtuasi
W.K avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 175/2012/384
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Kawuwa Sakadadi OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: W.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Puudutatud isik: Kawuwa Sakadadi OÜ (endise ärinimega JUEV Grupp OÜ, registrikood 12192007), endine seaduslik esindaja Y
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus muutmata maakohtu määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas.
2.Pärnu Maakohtu 30.04.2024 määrus on jõustunud resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Kawuwa Sakadadi OÜ kanda. Rahuldada W.K määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Mõista Kawuwa Sakadadi OÜ-lt W.K kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 96,08 eurot. Nimetatud summalt tuleb Kawuwa Sakadadi OÜ-l alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-17920 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W.K (avaldaja, võlgnik) esitas 20.12.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 175/2012/384 (edaspidi täiteasi). Avalduse kohaselt on alustatud 02.02.2012 täitemenetlus täiteasjas Kawuwa Sakadadi OÜ (puudutatud isik, sissenõudja) täitmisavalduse alusel. Täitedokument on Pärnu Maakohtu 20.01.2012 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-11-59150. Avaldaja pöördus kohtutäituri poole avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kuna puudutatud isik ei esitanud avalduse osas seisukohta, otsustas kohtutäitur täitemenetlusega jätkata. Seetõttu esitas avaldaja kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.
2.Maakohus võttis 22.03.2024 määrusega avaldaja avalduse menetlusse.
3.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avalduse rahuldamine oleks puudutatud isiku suhtes pahatahtlik. Puudutatud isik pidi täitmisavalduse kohtutäiturile esitama, kuna avaldaja ei täitnud täitedokumenti vabatahtlikult ega sõlminud maksegraafikut. Avaldaja ei ole enam kui 10 aasta jooksul puudutatud isikule midagi maksnud, ei ole otsinud võimalusi täitedokumendi täitmiseks ja ei ole olnud huvitatud kompromissi sõlmimisest. Samas on avaldajal raha õigusabi- ja menetluskulude tasumiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus rahuldas 30.04.2024 määrusega avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu. Kohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud 189 eurot.
5.Täiteasjas nr 175/2012/384 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 20.01.2012 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-11-59150. Puudutatud isik esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 02.02.2012. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat.
6.Maksekäsust tuleneva nõude täitmine on aegunud. Maksekäsk jõustus lahendi avaldamisest. Nõude täitmise aegumine katkes ja algas TsÜS § 159 lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega, s.o 02.02.2012. Menetlusosalised ei toonud kohtu ette aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Järelikult aegus maksekäsust tuleneva nõude täitmine 02.02.2022. Täitemenetlus tuli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.
2
2-23-17920
7.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamine ja täitemenetluse lõpetamine on avaldaja huvides tehtud lahend. Samas tingis avaldaja kohtusse pöördumise puudutatud isiku kohtuväline keeldumine avaldaja taotlusel täitemenetluse lõpetamisest nõude täitmise aegumise tõttu. Avaldaja pidi avaldusega pöörduma kohtusse.
8.Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud 189 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1,5 tundi oli põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 105 eurot, millele lisandub käibemaks võib kohtupraktikast tulenevalt pidada mõistlikuks. Määruskaebus
9.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3) ja teha vaidlustatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja on tekitanud puudutatud isikule kahju 447,93 eurot eirates maksekäskust tulenevaid nõudeid. Kirjeldatud olukorras menetluskulude puudutatud isiku kui kahju saanud isiku kanda jätmine ei ole õiglane.
10.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.
11.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
13.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse üksnes selle resolutsiooni p 3 osas, s.o menetluskulude jaotuse ja menetluskulude jaotuse vaidlustamisest kaasuvalt ka resolutsiooni p 4 osas, millega mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud 189 eurot. Järelikult on maakohtu määrus jõustunud resolutsiooni p-ide 1 ja 2 osas, s.o osas, millega avaldus rahuldati ja täitemenetlus täiteasjas nõude täitmise aegumise tõttu lõpetati.
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on menetluskulude jaotuse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
14.1.Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas 3
2-23-17920 põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on neid sätteid tõlgendanud selliselt, et mitme menetlusosalisega hagita asjas on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole (RKTKm 12.05.2021, 2-19-15916, p 16; 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).
14.2.Praeguses asjas oli lisaks avaldajale menetlusosaliseks sissenõudja puudutatud isikuna. Lahend, millega täiteasjas täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse olukorras, kus menetlusosalistel on aegumise üle vaidlus, on tehtud sissenõudja kahjuks. Lisaks, kui sissenõudja oleks täitemenetluse lõpetamisega nõustunud, oleks kohtutäitur saanud täitemenetluse lõpetada ja avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Seega on praeguse asja menetluskulud tekkinud sissenõudja põhjendamatu vastuväite tõttu.
15.Eelnevat arvestades oli õiglane jätta maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda.
17.Avaldajat esindas siinses menetluses lepinguline esindaja, kes esitas 17.06.2025 määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Avaldajale osutati õigusabi 0,75 tundi toimingutena määruskaebusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine. Menetluskulude nimekirjas on märgitud, et avaldajale osutati õigusabi tunnitasuga 105 eurot, millele lisandub käibemaks.
17.1.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on põhjendatud, kooskõlas asja keerukusega ja vastab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul põhjendatuks peetud tunnitasu määrale.
17.2.Ringkonnakohus leiab, et ka avaldaja lepingulise esindaja taotlusest nähtuv ajakulu on põhjendatud 0,75 tunni ulatuses, arvestades määruskaebuse ja selle kohta esitatud arvamuse sisu ja mahtu. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu määruskaebemenetluses 96,08 eurot (0,75 × 128,1).
17.3.Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Puudutatud isik on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu on puudutatud isikul õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi riigilõivu tagastamist.
18.1.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 111 kohaselt ei võeta riigilõivu nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse läbivaatamisel juhul, kui võlgnik on enne kohtule avalduse esitamist pöördunud avaldusega kohtutäituri poole TMS §-s 48 1 sätestatud korras täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur on jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kuna avaldaja pöördus praeguses asjas enne kohtule avalduse esitamist avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, ei pidanud 4
2-23-17920 avaldaja maakohtule avalduse esitamisel riigilõivu tasuma. RLS § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Seega ei pidanud puudutatud isik maksma riigilõivu ka määruskaebuse esitamisel.
18.2.TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Enamtasutud riigilõivu tagastamine ei sõltu praeguse määruse jõustumisest, s.t selle tagastamist saab taotleda ka enne praeguse määruse jõustumist.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.