Jelena Fedulova hagi kohtutäitur Anne Böckleri, OÜ GS Core ja Marek Mardiati vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise, kinnisasja väljanõudmise, omanikukannete muutmise ja nõusoleku asendamise nõuetes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
23 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. septembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Fedulova apellatsioonkaebus
Asja arutamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Jelena Fedulova (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Kostjad (vastustajad): kohtutäitur Anne Böckler OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline
esindaja Alar Liivamägi Marek Mardiat (isikukood XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Jelena Fedulova apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. septembri 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-9153 muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jelena Fedulova kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad ja hüvitatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jelena Fedulova (hageja) esitas 26. juunil 2023 hagi kohtutäitur Anne Böckleri (kostja I), OÜ GS Core (kostja II) ja Marek Mardiati (kostja III) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kinnisasja väljanõudmiseks, omanikukannete muutmiseks ja nõusoleku asendamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 10. mail 2023 kostja I läbi viidud kordusenampakkumise täiteasjas nr 182/2022/1501 ning seejärel tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek hageja kandmiseks kinnisasja X, aadressil XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXXX) (edaspidi X kinnisasi) omanikuna kinnistusregistrisse ja asendada nimetatud kande tegemise nõusolek kohtulahendiga. Hageja taotles ka hagi tagamist. Hageja taotlusel tagas kohus hagi 30. juuni 2023. a määrusega ja arestis X kinnisasja ning kandis hageja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja I enampakkumise tulemusel 19. mail 2023 hagejale kuuluva X kinnisasja. Enampakkumisele laekus kaks pakkumist ja kinnisasi müüdi kostjale III hinnaga 20 000 eurot. Hageja andmetel oli täiteasjas 182/2022/1501 tasumisele kuuluv summa 29. mai 2023. a seisuga 7746 eurot 5 senti (sh täitekulud), sissenõudjaks kostja II. Hageja hinnangul ei saa kinnisasja pidada arestituks, sest hagejale ei ole arestimisakti kätte toimetatud. Algselt leidis hageja, et talle pole kätte toimetatud ka täitmisteadet, kuid nõustus
23.aprilli 2024. a seisukohas, et väljastusteade on kohane tõend kättetoimetamise tõendamiseks ja täitmisteate saab lugeda kätte toimetatuks. Hageja jäi selle juurde, et kostja I ei ole tõendanud enampakkumise akti kätte toimetamist. Seega on arestimine tühine. 2
Kostja I määras arestimisaktiga vara hinna alla turuhinna – sarnase kinnisasja turuhind on 89 000 eurot, kuid kostja I määras kinnisasja alghinnaks 18 000 eurot. Hageja ei saanud alghinda vaidlustada, sest talle ei toimetatud kätte arestimisakti. Kostja I on arestinud rohkem võlgniku vara, kui oli vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Kinnisasja väärtus oli nõudest 10x suurem. Hageja selgitas, et jäi enampakkumise aluseks olevate kohustuste täitmisega viivitusse seoses enda tervisliku seisundiga ja ravimite mõjuga, mille tõttu ta polnud võimeline igapäevaselt oma e-posti kontrollima ega asjaajamisega tegelema. Hagejale olid teada tema kohustused ja ta püüdis kohtutäituriga pidevalt saavutada kokkulepet sissenõudja nõude rahuldamise viiside osas, ent kohtutäitur tema kirjadele ei vastanud ja telefonitsi võlgnikuga ei suhelnud. Lisaks on hageja võimeline ja valmis tasuma nõude rahuldamiseks igakuiselt 600 eurot. Seega olnuks nõuet rahuldada võimalik ka muul viisil. Hageja sai enampakkumisest teada, kui kostja III esitas hagejale ettepaneku valduse üleandmiseks. Hageja leidis, et arestida ei või füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikke esemeid. Kinnisasi X on hageja ainus sissetulekuallikas. Hageja on rajanud kinnisasjale kitse- ja linnufarmi ja alustanud kitsejuustu tootmisega. Hageja tegutseb läbi ettevõtte XXXXXXXX OÜ. Majandustegevus toimub kinnisasjal juba alates 2019. aastast, kuid majandustegevus oli algusjärgus ja hagejal olid soetatud küülikud, kitsed, kanad, haned, pardid, kalkunid. Sealt edasi on hageja kinnisasja loomapidamiseks arendanud ja karja kasvatanud. Majandustegevus aitab hagejal nüüdsest tasuda võlgnevusi, mis on investeeringuteks võetud laenude makseraskuste tõttu tekkinud. Esimene enampakkumine ebaõnnestus selle tõttu, et kestis vaid minimaalse seaduse sätestatud aja ning arvesse jäeti võtmata kinnisasja asukoht, mis oleks eeldanud pikemat enampakkumise aega. Seega ei ole enampakkumise ebaõnnestumine tõendiks selle kohta, et kinnisasi oleks väikese väärtusega. Hageja leidis lõppseisukohas mh, et täitemenetluse aluseks olev täitedokument ei ole kehtiv – sissenõudja on maksekäsu kiirmenetlusse esitanud ebaõigeid väiteid ja on tarbijakrediidilepingu sõlmimisel jätnud täitmata oma lepingueelsed kohustused. Keegi ei ole nõude aluseks oleva lepingu kehtivust kontrollinud. Kui pankrotimenetluses selgitatakse välja, et sissenõudjate nõuded ei ole õiguspärased ja neid tuleb oluliselt vähendada, võib kujuneda olukord, kus enampakkumisel müüdud kinnisasja väärtus ületab olulisel määral sissenõudjate nõuete suurust.
2.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagis on esitatud täitemenetluse kohta ebaõigeid andmeid. Täiteasjas 182/2022/1501 on täitemenetlus läbi viidud korrektselt. Hageja on olnud menetluse algusest saati teadlik tema suhtes läbiviidavast täitemenetlusest, sh kinnisasja arestimisest ning kõikidest täitetoimingutest, mida kohtutäitur on täitemenetluses teinud. Kohtutäitur on hagejale 30. mail 2022 edastanud täitmisteate e-posti aadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna hageja kohtutäiturile e-posti teel täitmisteate kättesaamist ei kinnitanud ega kohtutäituriga ühendust ei võtnud, saatis kohtutäitur Anne Böckler hagejale 8. juunil 2022 täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse ja täitedokumendi AS Eesti Post (Omniva) kaudu postiga hagejale kuuluva kinnisasja aadressil. Täitmisteade on hagejale kätte toimetatud AS Eesti Post (Omniva ) vahendusel allkirja vastu 10. juunil 2022. Kohtutäitur saatis hagejale 26. juulil 2022 e-kirja, mille manusesse oli lisatud digitaalselt allkirjastatud teade kinnisajas arestise aja ja koha kohta: 3. august 2022 kell 14.00 täituri büroos. 3. augustil 2022 saatis täitur hagejale kinnisasja arestimise akti e-posti teel meiliaadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mida hageja igapäevaselt kasutab, seega on
3
arestimisakt kätte toimetatud 3. augustil 2022 saatmisega e-posti aadressil. Kuigi hageja ekirja kättesaamist ei kinnitanud, võttis hageja kohtutäitur Anne Böckleri bürooga telefoni teel järgmisel päeval, s.o 4. augustil 2022 kell 11.57 ühendust. Venekeelses kõnes kinnitas hageja, et sai kohtutäituri kirja kätte. Hageja 04.08.2022 telefonikõnest kohtutäituri büroole on kuulda, et hageja kinnitab, et sai kätte kohtutäituri kirja, millega on ta kätte saanud ka vara arestimise akti. Kohtutäituri hinnangul valetab Jelena Fedulova kohtule ning proovib leida võimalusi vältimaks kodust ilma jäämist. Ühtlasi võttis hageja kohtutäituriga ühendust 8. augustil 2022 seoses kontolt arestiga laekunud summaga ning kohtutäituri büroo töötaja selgitas hagejale muu hulgas, et kui hageja nõuet tasuma ei hakka, siis müüb kohtutäitur hageja vara. 8. augustil 2022 saatis hageja kostjale I digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles palus lõpetada X kinnisasja (talu) müük ja koostada võlgade tasumiseks graafik. Täiendavalt jättis kostja I kinnisvara arestimise akti koopia postkasti, kui käis 22. augustil 2022 hageja kinnisasja enampakkumisel müümise eesmärgil pildistamas. Kuna täitmisteade toimetati hagejale allkirja vastu kätte X kinnisasjal, siis võis kostja toimetada arestimisakti kätte ka kinnisasjal asuvasse postikasti panekuga TsMS 326 alusel. Hageja sai kinnisasja arestimise akti kätte 4. augustil 2022 ning on hagiavalduses esitanud kohtule teadlikult valeandmed kinnisasja arestimise akti kättetoimetamise kohta. Kohtutäitur teavitas hagejat uuest enampakkumisest 17. märtsil 2023 e-postiaadressil XXXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt oli alates menetluse algusest toimunud pidevalt varasem meilivahetus hagejaga. Esimene enampakkumine nurjus, kuna enampakkumisele ei registreerinud ühtegi osalejat ning kohtutäitur saatis hagejale 10. aprillil 2023 enampakkumise nurjumise akti e-kirja teel. Hageja helistas 12. aprillil 2023 kohtutäituri büroosse ning kõne käigus mh kinnitas, et sai enampakkumise nurjumise akti kätte ning kinnitas ka, et on aru saanud varasemalt kohtutäituri büroo töötaja saadetud kirjadest. Hagejale selgitati, et täitur hindab vara alla ning paneb selle uuesti enampakkumisele. 18. aprillil 2023 edastas täitur hagejale vara ümberhindamise akti ja kordusenampakkumise teate e-kirjaga. Elektrooniline kordusenampakkumine toimus 18. aprill 2023 kuni 17. mai 2023. Kordusenampakkumine õnnestus ning kinnisasi müüdi hinnaga 20 000 eurot. Kohtutäitur edastas hagejale kordusenampakkumise akti 19. mail 2023 e-kirjaga. Kuna hagejale on kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud hiljemalt 4. augustil 2022, siis on hinna vaidlustamiseks hagi esitamise tähtaeg möödunud . TMS § 74 lg 7 ja § 217 lg 1 kohaselt pidi hageja arestimise aktis märgitud hinna vaidlustama hiljemalt 15. augustil 2022. Hilisema seisukoha järgi leidis kostja II, et hiljemalt 22. augustil 2022 hakkas kulgema kinnisasja arestimisakti vaidlustamise tähtaeg. Hagejal ei ole hagimenetluses enam võimalik vaidlustada kinnisasja enampakkumise alghinda. Hagist ei selgu, millisel alusel väidab hageja, et kohtutäitur on kinnisasja hinnanud alla turuhinna. Hagiga esitatud kinnisasja müügikuulutus ei ole samalaadse objekti kohta. Kohtutäitur märkis ka, et pärast esimest nurjunud enampakkumist suhtles hageja 12. aprillil 2023 kohtutäituri bürooga ning hageja teadis, et vara arestimise aktis märgitud alghinnaga 23 000 eurot ei soovinud mitte keegi kinnisasja osta ning kohtutäitur hindab vara alla. Kostja menetluses oli hageja suhtes 3 täiteasja, milles oli kokku hagejal vajalik koos täitemenetluse kuludega tasuda 23 375 euro 69 senti. Lisaks olid nimetatud täitemenetlustega ühinenud veel 5 täitemenetlust, kokku nõuetega 7604 eurot 12 senti, millele lisanduvad viivised. Hageja ei saavutanud täitemenetluses sissenõudjatega maksegraafikuid ega pöördunud ka nõuete ajatamiseks kohtusse. Hageja oli pakkunud kohtutäituri kaudu tasumist maksegraafikuga 100 eurot kuus, millega kõik sissenõudjad ei nõustunud. Hageja ei pakkunud välja muid sissenõudjatele aktsepteeritavaid lahendusi, kuidas tasuda nõuded ilma kinnisasjale sissenõuet pööramata. Võttes arvesse sissenõudjate nõuete suurust, oli igati 4
põhjendatud sissenõude pööramine hageja kinnisasjale. Isegi kinnisasja enampakkumise tulemist ei saanud kõik hageja võlausaldajate nõuded tasutud. Hagejale kuulunud kinnisasi ei ole TMS § 66 mõttes mittearestitav asi. Hageja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et kinnisasjal ka reaalselt tegutseb kitse- ja linnufarm. Esitatud fotod väidetavast majandustegevusest on tehtud pärast enampakkumist. Hageja ei ole saanud ka ettevõtlusest sissetulekut. Kinnisasja valduse vabastamisel on hagejal õigus kaasa võtta kogu vallasvara, mis ei ole kinnisasja osa ning millele kinnisasja arestimine ei ulatu. Hageja tervislik seisund ei ole oluline, kuna hageja ei ole täitemenetluse ajal taotlenud täitemenetluse peatamist oma terviseseisundi tõttu. Hagejale 26. jaanuaril 2023 välja kirjutatud ravimid ei saanud anda kõrvaltoimeid alates 26. maist 2022. Kostja selgitas, et täituril ei ole seadusest tulenevat kohustust pidada võlgniku eest sissenõudjatega maksegraafiku läbirääkimisi. Täitur võib maksegraafiku pakkumist vahendada, kuid see tundub talle täitmise seisukohast mõistlik. Käesolevas menetluses on kohtutäitur vastanud hagejale nii 17. oktoobri 2022. a kui ka 29. novembri 2022. a e-kirjaga, et maksegraafiku saamiseks minimaalne kuumakse peab olema vähemalt 200 eurot. Arvestada tuleb sellega, et täitemenetlusega olid ühinenud mitu teist menetlust. Hageja oleks saanud vältida kinnisasja müüki vaid sellega, et ta kas oleks saavutanud toimiva ja sissenõudjaid rahuldava maksegraafiku kõigi ühinenud sissenõudjatega või tasunud kõik täitemenetluses sissenõudmisele kuuluvad summad. Vaidluse kohustuste muul viisil tasumise võimalikkuse üle oleks pidanud lahendama täitemenetluse kestel.
3.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II leidis, et kuivõrd haginõuete põhjendatus sõltub kohtutäituri tegevuse õigsusest täitemenetluses. Kostja I on vastuses hagiavaldusele veenvalt põhistanud ja tõendanud, et täitemenetluses hageja õigusi ei rikutud ja hageja poolt hagi alusena esile toodud asjaolusid ei esinenud või need pole õiged. Põhjendamatu ja otsitud on hageja väide, et arestimisakti pole talle kätte toimetatud. Hageja seisukohad on ka vastuolulised. Kuivõrd hageja ei kaitsnud oma õigusi kaebusega täituri tegevuse peale täitemenetluses, ei või ta käesolevas menetluses tugineda asjaoludele, mille oleks saanud vaidlustada täitemenetluses. Kostja leidis, et vara müük ei toimunud tühise arestimisakti alusel. Täitmisel olnud nõude loovutas Bondora AS 2022. a juulis. Lisaks oli veel ka teisi nõudeid, näites TF Panga nõue ei olnud täitmisel ja hageja tasutud summad olid selle nõude katteks. Kostja märkis, et hageja väide, et sissenõudja Renovum OÜ oli nõus maksegraafiku sõlmimisega, on paljasõnaline ja tõendamata. Tõendatud on, et Renovum OÜ keeldus sellest. Hageja pakutud maksegraafik oleks eeldanud võla tasumist 29 kuud, mis on sissenõudja jaoks ebamõistlik aeg.
4.Kostja III vaidles samuti hagile vastu ja oli seisukohal, et enampakkumine kinnisasja müümiseks on õiguspärane ja seega kehtiv. Kohtutäitur müüs kinnisasja kõrgeima pakkumise teinud kostjale III hinnaga 20 000 eurot. Kostjale III teadaolevalt toimus kinnisasja müük täitemenetluses vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatule ning kordusenampakkumisele eelnenud kõiki täitetoiminguid sai hageja vaidlustada täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja tähtaegadel. Hageja ühtegi eelnevat toimingut tähtaegselt vaidlustanud ei ole. Hageja väide, et kinnisasi müüdi alla turuhinna ning viide City24 andmetel 89 000 eurose turuväärtusega sarnasele kinnisasjale on meelevaldne. Kinnisasja müüdi enampakkumisel korduvalt ja ostuhuviliste puudumisel alandati hinda algselt 23 000 eurolt 18 000 euroni. Kuna enampakkumine on seaduslik, puudub alus rahuldada ka teisi hageja esitatud nõudeid.
5
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 12. septembri 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas otsuse resolutsiooni p-s 2 30. juuni 2023. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu – kinnisasja aresti ja määras, et kustutada tuleb kinnistusraamatust vara käsutamise keelumärge kostjale III kuuluvale kinnisasjale, registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga X, XXXX. Maakohus määras, et otsus tuleb saata pärast jõustumist resolutsiooni p 2 osas täitmisele kinnistusosakonnale. Maakohtu otsuse kohaselt kuulus hagejale X kinnisasi. Hageja suhtes on 27. mail 2022 algatatud täitemenetlus nr 182/2022/1501 (dtl 68–71). Täiteasi oli kostja I menetluses. Täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 26. mai 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-105347 ja sissenõudjaks Bondora AS. Täiteasjas 182/2022/1501 tasumisele kuuluv summa oli 30. mai 2022. a seisuga 8052 eurot 58 senti (sh täitekulud). Hageja on alles kirjaliku menetluse lõppseisukohtades esitanud uued vastuväited, leides, et täitedokument ei pruugi olla kehtiv. TsMS § 403 alusel kirjalikku menetlusse määramisel on kirjalike lõppseisukohtade esitamise võimalus samaväärne TsMS §-s 402 sätestatud kohtuvaidlusega. Seejuures sätestab nimetatud paragrahvi lg 2 teine aluse, et kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Seega ei saa kohtukõnes/kirjalikes lõppseisukohtades esitada enam uusi väiteid või tõendeid. Nimetatud keelu eesmärk on piiritleda menetlust ja võimaldada selle võimalikult kompaktne ja kiire lahendamine. Kui kohus käeolevalt hageja uut väidet arvesse võtaks, tuleks vastaspoolele anda võimalus vastuse esitamiseks ja kohus ei saaks lahendit teha ja menetlus veniks veelgi. Selline käitumine on hageja poolt oma menetlusõiguse pahatahtlik kasutamine, sest lisaks menetluse venisele on see ka vastaspoolt üllatav. Eeltoodust tulenevalt maakohus hageja uusi vastuväiteid arvesse ei võta. Maakohus märkis hageja seisukoha osas selgituseks siiski järgmist. Maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsk on kohtumäärus vastavalt TsMS § 489 lg-le 1. Käesolevalt oli see kohtumäärus jõustunud, vastasel korral ei oleks täitemenetlust algatatud. Jõustunud kohtumääruse muutmise või tühistamise alused sätestab TsMS § 480 ja nimetatud alused on üsna piiratud ning ei ole kohaldatavad maksekäsus võla välja mõistmise nõudele. Kokkuvõtvalt selgitas maakohus, et puudub võimalus teises menetluses uutel alustel vaidlustada juba jõustunud kohtulahendit – antud juhul vaidlustada maksekäsu määrust. Seega on hageja sellekohased vastuväited perspektiivitud. Kostja II nõue on juba täidetud, mistõttu ta pankrotimenetluses nõuet esitada ei saagi. Täidetud kohustuse saab vaidlustada vaid tagasivõitmise hagi esitamisega, lähtudes PankrS §-st 110 jj. Selleks peavad esinema aga teatud eeldused. Maakohus viitas TMS §-le 55 ja § 10 lg 1 esimesele lausele. Menetluses alguses väitis hageja, et ei ole saanud kätte täitmisteadet, seejärel 26. märtsi 2024. a istungil väitis hageja, et väljastusteatel ei ole tema allkiri ja postitöötaja pole kontrollinud, kellele ta täituri edastatud dokumendi üle andis, ja temale seda kätte ei toimetatud. Kostja I esitas kohtule tõendid 30. mail 2022 koostatud täitmisteate (dtl 69–71) kätte toimetamise kohta hagejale: AS Omniva kirjakeskuse kinnistuskiri täitedokumentide, sh täiteasjas 182/2022/1501 täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse, kättetoimetamise kohta Jelena Fedulovale 10. juunil 2022 kell 11.15 (dtl 85), koopia hageja allkirjast (dtl 509) ja AS Omniva kirjakeskuse tõend asjaolude kohta, mis fikseeriti dokumendi kätte toimetamisel (dtl 571).Viimaselt nähtub nii hageja allkiri kui ka dokumendi andmed, mille alusel kirjakandja on hageja isiku tuvastanud: juhiluba EV629939. Maakohus leidis, et dokumentide kättetoimetamine on nimetatud tõendite alusel tõendatud. Pärast nimetatud tõendite esitamist võttis hageja omaks, et on täitmisteate siiski kätte saanud.
6
Seega ei ole arestimine tühine TMS § 55 p 2 alusel, sest tühisuse aluseks on selle sätte järgi puudujäägid täitmisteate kättetoimetamisel. Täitmisteates on hagejale selgitatud tema õigusi: eelkõige kaebuse ja hagi esitamise korda, menetluse peatamise ja ajatamise võimalusi ja nende avalduste esitamise korda, mittearestitavat sissetulekut puudutavate taotluste esitamise võimalust, aga ka võimalust kohustuste vabatahtlikuks täitmiseks või sissenõudjaga kokkulepete sõlmimiseks ning selgitati täitemenetluse kulude kujunemist. Samuti selgitati võlgnikule tema kohustusi. Täiendavalt on selgitused kaebeõiguse kohta ka muudes hagejale edastatud dokumentides: vara arestimise aktis, enampakkumise nurjunuks tunnistamise aktis, vara ümberhindamise aktis. Seega ei vasta tõele hageja väide, et talle pole täitemenetluses tema õigusi selgitatud – ta on kätte saanud täitmisteate, kus nimetatud selgitused kirjas on. Kohus leidis, et hageja etteheited täituri büroo töötajatele ei ole asjakohased: kui võlgnik ei valda riigikeelt ja seetõttu jäävad talle kirjalikult esitatud õiguste ja kohustuste selgitused ebaselgeks, on see tema risk. Asjaolu eest, et võlgnik ei oska riigikeelt, ei saa vastutada täitur ega täituri büroo töötajad. Täitemenetluse seadustik ei näe ka eraldi ette, et täitur või tema büroo töötajad peavad kirjalikult selgitused saanud isikule telefonis samad selgitused uuesti üle selgitama. Kohtutäitur võis eeldada, et võlgnikku on tema õigustest ja kohustustest nõuetekohaselt teavitatud, sest tal oli reaalne võimalusi esitatud selgitustega tutvuda. Hageja jäi edasises menetluses selle juurde, et pole saanud vara arestimise akti, mistõttu on arestimine tühine. Kohtutäitur koostas täiteasjades 182/2022/1501 ja 182/2022/1502 kinnisasja arestimise akti 3. augustil 2022 (dtl 92–96). Eelnevalt oli hageja e-postil XXXXXXXXXXXXXXXXXX 26. juulil 2022 saadetud teade plaanitava arestimise aja ja koha kohta (dtl 85–88). Teate saatmise kaaskirjas (meilis) oli märgitud, et dokument loetakse TsMS §3141 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kohtutäitur edastas maakohtule tõendid, et on vara arestimise akti edastanud hageja e-postil XXXXXXXXXXXXXXXXXX 3. augustil 2022 kell 16.54 (dtl 89). Nimetatud kaaskirjas oli märge, et kirja kättesaamise kohta oodatakse tagasisidet. Puuduvad dokumentaalsed tõendid, et hageja oleks e-kirja teel saadud dokumentide kättesaamist kinnitanud. Kohtutäitur edastas vara arestimise akti hagejale ka selle postkasti panekuga (dtl 220) 22. augusti 2022. a kohas, kuhu hagejale oli postiteenistuse kaudu kätte toimetatud täitmisteade ja mis oli eeldatavalt hageja elukoht. Maakohus leidis, et kinnisvara arestimise akt tuleb lugeda hagejale kätte toimetatuks hiljemalt
8.augustil 2022. Kohtu arvamus on kujunenud kogumis, lähtudes järgmistest asjaoludest ja tõenditest. Esiteks oli täitmisteates, mille hageja oli kätte saanud, kohtutäitur kohustanud võlgnikku (s.o hagejat) viivitamatult teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed (postiaadress, elektronposti aadress), mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ja hoiatanud, millised on tagajärjed, kuid ta neid andmeid ei teata. Puudub vaidlus, et hageja ei teatanud kohtutäiturile mingeid andmeid, mh ka seda, et ta ei ela X kinnisasjal. Seni oli kohtutäitur kasutanud hagejale dokumentide edastamiseks kas tema meiliaadressi XXXXXXXXXXXXXXXXXX või edastanud dokumendid reaalselt tema elukohta X kinnisasjal XXXX. TMS § 10 lg 1 viimase lause kohaselt võib kohtutäitur olukorras, kus võlgnik oma kontaktandmeid ei edasta või kui edastatud andmed on ebaõiged, edastada võlgnikule need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, enda valitud viisil. Kuna hageja ei teatanud ise enda toimivaid kontakte, võis kohtutäitur ise valida kättetoimetamise viisi, juhindudes TsMS sätestatud kättetoimetamise variantidest. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt võis dokumentide kätte toimetamisel kasutada sama aadressi või kontakti, mille kaudu on isikule samas menetluses varem dokumendid kätte toimetatud. Hagejale oli saadetud korduvalt dokumente eelnimetatud e-posti aadressil, mistõttu edastati ka vara
7
arestimise akt sellel aadressil. Maakohus möönis, et hageja ei ole kordagi saatnud kohtutäiturile vastuseks kinnitust dokumentide saamise kohta. Hageja ei ole vaidlustanud, et tegemist on tema e-posti aadressiga – ta on sama aadressi märkinud kohtule edastatud hagiavaldusse ja on edastanud sellelt aadressilt 8. augustil 2022 avalduse kohtutäiturile (dtl 248–249). Seega on tegemist hageja e-posti aadressiga. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumente saata ka e-posti aadressile, mille menetluses osalev isik on menetluses ise kohtule (antud juhul täiturile) teada andnud. Kuna hageja saatis 8. augustil 2022 ise aadressilt XXXXXXXXXXXXXXXXXX täiturile avalduse, võis täitur lugeda seda tema toimivaks kontaktiks. Antud sätte kohaselt loetakse sellisel aadressil saadetud menetlusdokument kätte toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel. E-kiri saadeti 3. augustil 2022, mis oli kolmapäev – seega oli kolmas tööpäev 8. august 2022, s.o sama päev, kui täitur sai teada, et hageja kasutabki seda e-posti aadressi suhtluseks. Kostja I on esitanud tõendina telefonikõne salvestuse 4. augustist 2024, kus kohe kõne alguses pärast tervitust teatab isik, kes identifitseerib end hiljem kui Jelena Fedulova, et sai kohtutäiturilt kirja seoses maja müügiga ja soovib teada, milles asi. Jutt saab olla kirjast, mis saadeti hageja e-posti aadressile 3. augustil 2022 kell 16.54 ja millega edastati vara arestimise akt. 8. augustil 2022 saadetud taotluses palub hageja peatada tema talu müügi. Kahe viimase tõendi alusel on selge, et hageja oli hiljemalt 8. augustil 2022 teadlik, et täitur on alustanud tema kinnisasjal (talu, maja) müümist võlgade katteks. Maakohus leidis, et vara arestimise akt on korduvalt hagejale kätte toimetatud veel ka 22. augustil 2022 selle postkasti panekuga tema elukohas X kinnisasjal XXX lähtudes TsMS §-st
326.Esiteks on täitmisteade hagejale allkirja vastu kätte toimetatud just samal aadressil. Teiseks ei ole hageja ise pärast täitmisteate saamist täiturit teavitanud, et see pole tema elukoht. Ka 4. augusti 2022. a telefonikõnes kinnitab hageja, et kinnisasi, mida müüa soovitakse, on tema ainus elukoht. Kolmandaks on tõendina esitatud fotolt näha, et tegemist on postkastiga, millesse pandud dokumendid säilivad ja hagejal on võimalik need sealt kätte saada. Neljandaks oli kohtutäitur püüdnud dokumentide üle andmiseks kinnisasjale siseneda, kuid seda takistasid seal lahtiselt asuvad koerad ja hageja majast ei väljunud. Koerte viibimist kinnisasjal ei ole hageja eitanud. Kohtu ette pole ka toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäituril oli võimalik anda dokumendid üle TsMS § 322 või § 323 sätestatud viisil ja isikutele. Seega oli hagejale võimalik lugeda dokumendid kätte toimetatuks nende postkasti panekuga 22. augustil 2022. Eeltoodust tulenevalt oli hageja vara arestimisest teadlik kõige hiljem 22. augustil 2022. Talle selgitati ka vara arestimise aktis uuesti kaebeõigust, kuid ta ei esitanud kohtutäiturile kaebust ei vara arestimise ega vara väärtuse peale. Kuna kaebust ei esitatud, ei ole vaja absoluutse täpsusega ka hinnata, kas selle esitamise tähtaeg hakkas kulgema pärast 8. augustit 2022 või
22.augustit 2022. Igal juhul sai hageja vara arestimise akti kätte. Kohus selgitab, et kui võlgnik pole kohtutäituri määratud hinnaga nõus, võib ta selle vaidlustada kohtutäiturile TMS § 217 sätestatud kaebuse esitamisega. Ka hinna peale hageja kaebust ei esitanud. Lisaks eeltoodule edastati 17. märtsil 2023 hageja samale e-posti aadressil enampakkumise teade (dtl 104–113), 10. aprillil 2023 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt (dtl 113– 119) ja 18. aprillil 2023 ka vara ümberhindamise akt (dtl 124–131). Kahes viimases dokumendis on jälle selgitatud kaebuse esitamise õigust. Kohtuistungil kinnitas hageja, et aprillis sai e-kirjakastist kätte kõik dokumendid, mis sinna olid saabunud. Kõik saadetud dokumendid sai lugeda kättetoimetatuks lähtudes TsMS § 3141 lg-st 2.
12.aprillil 2023 salvestatud telefonikõnes (kostja I vastuse lisa 9) kinnitab hageja täituri büroo töötajale korduvalt, et sai eelmisel päeval kirja kohtutäiturilt kinnisasja müügi kohta.
8
Büroo töötaja selgitas hagejale, et üks enampakkumine on juba nurjunud ja kohtutäitur alandab hinda. Paar päeva hiljem vestles hageja büroo teise töötajaga (telefonikõne kostja I vastuse lisa 23), milles talle selgitati, et vara sundmüüki nõudis Renovum OÜ kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas ning et kokkulepe tuleb teha selles büroos ja just selle sissenõudjaga. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et oleks saavutanud Renovum OÜ-ga võla tasumise kokkuleppe. Kõigis kõnedes selgitati hagejale ka, et osadena saab võlga tasuda, kui sellega on nõus sissenõudjad. Hagejale anti korduvalt erinevates dokumentides teada tema õigusest esitada kohtutäituri otsusele või tegevusele kaebus. Hageja ei ole mitte ühtegi kaebust esitanud. Praegusel juhul oli hageja teadlik nii täitemenetlustest kui ka vara sundmüügist ja tal oli võimalik täitemenetluse ajal kaebus esitada. Seda hageja ei teinud, mistõttu on ta kaotanud õiguse esitada vastuväiteid – näiteks kinnisasja hinna määramise peale või ka üldiselt täituri tegevusele. Kohus ei tuvastanud arestimise tühisuse aluseid. Seega on vara arestimine ja sellele järgnenud enampakkumine kehtivad. Hageja leidis, et tema huve on rikutud ka nn ülearestiga – vara arestiti suuremas ulatuses kui oli tema vastu nõudeid. Maakohus märkis, et hageja vastu oli täitmisel nõudeid kokku vähemalt 30 979 eurot 81 senti. Vara müügist saadud tulemi jaotuskavast (dtl 262–265) nähtub, et osa nõudeid jäi pärast vara müügist saadu jagamist ka rahuldamata: rahuldamata jäid täies ulatuses kõik ühinenud nõuded. Seega ei ole kohtutäitur eksinud TMS § 53 vastu – arestitud ei olnud rohkem vara, kui oli vajalik sissenõudjate nõuete rahuldamiseks ja täitekulude tasumiseks. Maakohus ei saa anda hinnangut hageja väitele, kas vara oli tegelikult rohkem väärt kui oli selle müügihind enampakkumisel. Seda põhjusel, et täituri määratud hinda saanuks hageja vaidlustada just kaebust esitades. Kuna kinnisasi müüdi enampakkumisel, tõusis selle hind ka summani, mida ostjad pidasid antud piirkonnas kohaseks selle eest maksta ja seega oli tegemist siiski kohaliku turuhinnaga. Ei esine ka TMS § 55 p 4 aluseid, et lugeda vara arestimine tühiseks, sest hagejat oli korduvalt teavitatud tema õigustest, kuid ta ei kasutanud võimalust menetluse kestel kaebust esitada. Hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna ülejäänud hageja nõuded tulenesid enampakkumise kehtetuse väitest, siis ei ole võimalik rahuldada ka neid nõudeid. Hagi jääb seega täies ulatuse rahuldamata. Hageja väidetav halb tervislik seisund ei ole tema tegevusetust vabandavaks asjaoluks. Lisaks on täitmisteates selgitused menetluse peatamise võimaluse kohta ka tervisliku seisundi tõttu. Hageja ise seda võimalust ei kasutanud. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut hageja väitele, et kohtutäitur on arestinud mittearestitava vara. Esiteks oleks hageja pidanud esitama sellised väited kaebuses ükskõik millisele täiturilt saadud täitemenetluse dokumendile (neid oli kokku vähemalt 4). Teiseks ei ole arestitud hagejale kuuluvaid põllumajandusloomi ega -seadmeid, millelt ta eeldatavalt sissetulekut teenib – arestiti kinnisasi. Hagejal on kinnisasja vabastamisel õigus oma vallasvara, sh loomad ja linnud kaasa võtta. Lähtudes TsMS 386 lg-st 4 tühistab kohus hagi tagamise abinõud, sest hagi jääb rahuldamata. Otsuse jõustumisel tuleb saata otsus kinnistusraamatu kannete kustutamiseks kinnistusosakonnale. Lähtudes TsMS §-st 162 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule esitas menetluskulude nimekirja ainult hageja esindaja. Kuna hageja õigusabikulusid kohus kelleltki teiselt välja ei mõista, puudub vajadus neid kulusid ka sisuliselt hinnata.
9
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tühistatud osas uueks sisuliseks läbivaatamiseks tagasi Tartu Maakohtule. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse p 2 osas ja jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus ületas diskretsiooniõigust, mistõttu on valesti hinnanud tõendeid ja asjaolusid, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust ning ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Hageja nõustub maakohtuga, et hageja on alles kirjaliku menetluse lõppseisukohtades esitanud uued vastuväited, leides, et täitedokument ei pruugi olla kehtiv. Maakohus oleks aga pidanud hageja uued vastuväited arvesse võtma. Vastuväidete arvestamata jätmine võib rikkuda õigust olla ära kuulatud ning kahjustada menetlusliku võrdsuse põhimõtet, õigusselgust. Maakohus ei võtnud piisavalt arvesse hageja keelebarjäärist tingitud raskusi oma õigustest aru saamisel. Pelgalt kirjaliku täitmisteate saatmine ei olnud piisav hageja õiguste nõuetekohaseks tagamiseks. Hageja palub ringkonnakohtul hinnata, kas täitur oleks pidanud võtma täiendavaid meetmeid (nt pakkuma tõlgiteenust), et hageja saaks oma õigustest ja kohustustest täitemenetluses aru. Vale on maakohtu järeldus selle kohta, et vara arestimise akt loeti hagejale kättetoimetatuks hiljemalt 8. augustil 2022. Kinnisvara arestimise akti ei toimetatud hagejale kätte. Ei ole piisavaid tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja sai kinnisvara arestimise akti kätte e-posti aadressil. E-kirja saatmine ei tõenda ega kinnita, et e-kiri on jõudnud adressaadini. Samuti ei nõustu hageja maakohtu hinnanguga, et kinnisvara arestimise akt loeti hagejale kättetoimetatuks selle saatmisega hageja elukohta X kinnisasjal. Ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja tegelikult sai dokumendi sellel aadressil kätte. Kättetoimetamise täpne kuupäev on kriitilise tähtsusega, kuna see määrab kindlaks menetluslikud tähtajad (nt kaebuse esitamise tähtaeg). Vara turuväärtust pole kohtuotsuses piisavalt hinnatud ehk see on jäetud tähelepanuta. Kinnisvara enampakkumise hind oli kunstlikult madal ega vastanud vara turuhinnale, mis kahjustas hageja majanduslikke huve. Maakohus ei hinnanud piisavalt hageja individuaalset olukorda ning jättis arvestamata, millisel määral terviseprobleemid teda mõjutasid. Maakohus jättis arvestamata olulise asjaolu, et hageja on rajanud kinnisasjale kitse- ja linnufarmi ning alustanud kitsejuustu tootmist, millest ta teenib tulu ettevõtte XXXXXXXX OÜ kaudu. Hageja palub apellatsioonikohtul seda asjaolu hinnata, kuidas hageja äritegevus mõjutab tema võimet täita rahalisi kohustusi ja tasuda võlad. Kuivõrd maakohtu otsus tuleb tühistada, tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus ning jätta maakohtu menetluses kantud hageja menetluskulud solidaarselt kostjate I–III kanda.
7.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega materiaalõigust valesti kohaldanud. Hageja väited ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja etteheited kohtutäiturile on põhjendamatud ja vastuolus tõendamist leidnud faktidega. Hageja pole täituri toimingute peale kaebust esitanud ja on minetanud võimaluse neid vaidlustada. Maakohus on asja õigesti lahendanud, tõendeid õigesti hinnanud. Menetluskulude jätmine kostja II kanda poleks põhjendatud.
10
8.Kostja III vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on asja õigesti lahendanud. Kohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega materiaalõigust valesti kohaldanud. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Maakohus arvestas igati hageja väidetega, mis ei leidnud ühelgi moel tõestamist.
9.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus on arvestanud menetlusosaliste põhjendatud väiteid ja tõendeid, mis on asja seisukohalt olulised ning maakohus pole rikkunud hageja viidatud põhimõtteid. Hageja õigused on täitemenetluses olnud tagatud. Võlgnikule on kätte toimetatud täitmisteade, milles on selgitatud võlgniku õigusi ja kohustusi. Kohtutäituril ei ole seadusest tulenevat kohustust edastada võlgnikule venekeelseid dokumente ega anda venekeelseid selgitusi. Kohtutäitur on samas võlgnikule selgitanud täitemenetlust nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Kui hageja oli arvamusel, et kohtutäituri büroo vene keele oskus ei olnud piisav, oleks ta ise pidanud leidma endale tõlgi. Kinnisvara arestimise akt on võlgniku kätte toimetatud. Nii võlgniku 4. augusti 2022. a kõnes kui ka 8. augusti 2022. a digitaalselt allkirjastatud avalduses on otsene kinnitus, et võlgnik teadis talle kuuluva kinnisasja arestimisest. Kui hageja ise oli kohtutäiturile 8. augustil 2022 saatnud avalduse (e-kirjaga), võis täitur ka seda e-posti aadressi kasutada kontaktina. Sisuliselt hageja kinnitas ka kohtumenetluses, et tegemist on tema e-posti aadressiga. Kohtutäitur Anne Böckler käis isiklikult 22. augustil 2022 võlgniku elukohaks oleval kinnisasjal sooviga anda võlgnikule üle kinnisasja arestimise akt ja teha kinnisasjast pildid. Lisaks kohtutäiturile viibis toimingu juures ka kohtutäituri büroo töötaja Tamur Viidalepp. Hiljemalt 22. augustist 2022 hakkas kulgema kinnisasja arestimise hinna vaidlustamise tähtaeg. Kinnisvara arestimise hind ei ole käesoleva vaidluse kontekstis enam vaieldav, kuna hinna vaidlustamise tähtaeg on läbi. Ka hinna vaidlustamise kaebuses ei kontrolli kohus kohtutäituri määratud hinda, vaid määrab eksperdi, kes hindab kinnisasja väärtuse. Enampakkumise kontekstis määrab hinna aga enampakkumisel tehtud kõrgeim pakkumine. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund oleks täitemenetluse jooksul takistanud oma õigusi kaitsta. Hageja pole menetluse ajal täitemenetluse peatamise taotlust esitanud. Hageja ei ole esitanud kohtutäiturile ega kohtule ka tõendeid, et ta oleks terviseseisundist tulenevalt vajanud pikema perioodi vältel statsionaarset tervishoiuteenust või tema terviseprobleemid oleksid olnud nii suured, et oleksid pikema perioodi vältel takistanud oma õigusi täitemenetluses kaitsta. Võlgnik ka polnud tegevusetu. Kohtutäitur ei ole arestinud hagejale ega hageja ettevõttele kuuluvaid põllumajandusloomi ega -seadmeid. Enampakkumisel müüdi hageja võlgade katteks kinnisasi ning isegi kui võlgnikul on seal mingid eemaldatavad seadmed, siis sellele arest ei laiene. Hagejal on kinnisasja vabastamisel õigus oma vallasvara, sh loomad ja linnud kaasa võtta. TMS § 223 alusel hagi esitamisel ei oma tähtsust, mil viisil isik oma igapäevast sissetulekut teenib. Seetõttu ei oma antud kohtuasjas ka tähtsust, kas võlgniku tegevus on kasumlik või mitte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. 11
12.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Hageja tugineb sellele, et maakohtul tulnuks arvestada hilinenult esitatud vastuväiteid, mille kohaselt täitedokument ei ole kehtiv. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus pidas vastuväiteid põhjendatult hilinenult esitatuks ja märkis, et jätab need arvestamata, andis ta vastavatele vastuväidetele otsuses ka oma sisulise hinnangu. Asjakohane ei ole hageja väide, nagu peaks hakkama kohus hindama jõustunud kohtulahendi kui täitedokumendi alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel seda, kas jõustunud kohtulahendis kajastatud nõue on sisuliselt põhjendatud. Maakohus pole rikkunud hageja viidatud õigust olla ära kuulatud ega menetlusliku võrdsuse põhimõtet, õigusselguse põhimõtet.
12.2.Maakohus on põhjendatult tuvastanud ka täitmisteate kättetoimetamise ning selle, et täitmisteates on selgitatud hagejale tema õigusi ja kohustusi, sh kaebekorda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitur ei saa vastutada selle eest, et hageja ei oska riigikeelt. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et täitur oleks pidanud veenduma, et hageja sai oma õigustest ja kohustustest aru ja pidi vajadusel pakkuma tõlketeenust. Nagu kostja I põhjendatult viitas, siis seadusest sellist kohustust ei tulene. Õige on ka kostja I viide, et asja materjalidest tulenevalt on kostja I büroo töötajad täiendavalt selgitanud hagejale olukorda ja tema õigusi, mh on vesteldud hagejaga ka vene ja inglise keeles (telefonikõnede helisalvestused, vt kostja I vastusele hagile lisatud tõendid – lisad 5, 6 ja 9, 23, dtl 104, 105, 125, 268). Õige on kostja I viide, et kui hageja tundis, et ei saa siiski kirjalikest ja suulistest selgitustest, oma õigustest ja kohustustest aru, oli tal võimalus otsida endale tõlk. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud praegusel juhul hageja ebavõrdset kohtlemist ega muude põhimõtete rikkumist, millele hageja on viidanud.
12.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega selles, et asjaoludest tulenevalt võib tuvastada, et hageja sai kätte arestimisakti hiljemalt 8. augustil 2022, mil hageja saatis kostjale I e-kirjaga avalduse müügi peatamiseks samalt e-posti aadressilt XXXXXXXXXXXXXXXXXX, millele oli saadetud arestimisakt 3. augustil 2022. Mh on hageja märkinud saadetud digiallkirjastatud avalduses, et soovib kinnisasja müügi peatamist, soovib maksegraafikut ja et tegemist on tema ainsa elukohaga (dtl 248–250). Mh on maakohus viidanud põhjendatult sellele, et hageja helistas pärast arestimisakti e-posti teel saatmist 4. augustil 2022 kostja I büroosse ning kinnitas, et sai kohtutäiturilt kirja seoses maja müügiga ja soovib teada, milles asi. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et jutt saab olla ekirjast, mis saadeti hageja e-posti aadressile 3. augustil 2022 kell 16.54 ja millega edastati vara arestimise akt (kostja I 27. juuli 2023. a vastusele hagiavaldusele lisatud lisa 5, kõnelogi 04.08.2022 53040076_in_1659603111.wav, dtl 104). Maakohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et täiendavalt on pandud arestimisakt hageja kinnisasja, mis oli tema enda avalduse järgi ta ainsaks elukohaks, juures asuvasse postkasti 22. augustil 2022 (dtl 221). Asjas nähtub, et pärast kinnisasja arestimist on hageja e-posti teel XXXXXXXXXXXXXXXXXX täituribüroo töötajatega ka korduvalt suhelnud (vt dtl 257–259). Kuivõrd hageja sai arestimisakti kätte juba augustis 2022, aga kinnisasja hinda ei vaidlustanud, on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja on kaotanud õiguse tugineda kinnisasja hinda puudutavatele väidetele. Hageja pole ka esitanud asjas selliseid tõendeid, mis annaks sisuliselt alust järeldada, et hind oleks määratud ebamõistlikult madal.
12.4.Ka väited hageja tervisega seoses pole aluseks hagi rahuldamiseks. Nagu kostja I põhjendatult viitas, pole hageja taotlenud täitemenetluse peatamist tervisliku seisundi tõttu (TMS § 46 lg 2 p 2 alusel). Asjas nähtub, et võimalust pöörduda kohtu poole täitemenetluse peatamiseks/täitmise ajatamiseks TMS § 45 alusel on kostja I ka hagejale e-kirja teel selgitanud (dtl 257). Asjas esitatud tõenditest tulenevalt ei nähtu, et hageja tervislik seisund oleks olnud selline, mis takistanuks tal täitemenetluses oma õigusi teostamast. Pealegi on
12
hageja menetluses aktiivselt osalenud, mida näitavad mh täiturile saadetud kirjad ja telefonikõned.
12.5.Hageja on tuginenud sellele, et maakohus pole hinnanud hageja majanduslikku seisundit ja võimet täita oma kohustusi ning et hageja on rajanud kinnisasjale kitse- ja linnufarmi ja on alustanud kitsejuustu tootmisega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et praegusel juhul ei puuduta arestimine vallasvara ja hagejal on õigus oma linnud-loomad kinnisasja müügi järel kaasa võtta. Väited selle kohta, nagu peaks praeguses menetluses hindama ka hageja majanduslikku seisundit ja äritegevust, ei ole asjakohane. Seega ei muuda järeldust ka esitatud tõendid, millest nähtub loomade pidamine (mh dtl 495). Asja materjalidest tuleneb, et hageja suhtes on menetluse ajal kuulutatud välja pankrot ja alustatud kohustustest vabastamise menetlust (vt dtl 586). Seega ei ole ka sisuliselt põhjendatud väide, nagu suudaks hageja oma majandustegevusest saaduga võlgu tasuda. Asjaolu, et hageja soovib majandustegevusega edasi tegeleda ja peab selleks oluliseks kinnisasja olemasolu, ei anna alust hagi rahuldada.
12.6.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samuti pole alust tühistada maakohtu otsuse p 2 hagi tagamise tühistamise osas. Nagu maakohus on samas ka märkinud, tuleb otsuse p 2 osas saata see kinnistusosakonnale täitmiseks alles pärast otsuse jõustumist.
13.Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, ei ole alust muuta menetluskulude jaotust. Maakohus on jätnud menetluskulud põhjendatult hageja kanda. Asjas nähtub, et keegi kostjatest pole oma menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud, mistõttu maakohtus hüvitatavad ja kindlaksmääratavad menetluskulusid puudusid.
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjad pole esitanud hüvitatavate menetluskulude nimekirju või on teatanud, et menetluskulude väljamõistmist hagejalt ei taotle, märgib ringkonnakohus, et kostjatele apellatsioonimenetluses hüvitatavad ja kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.