Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus
Tsiviilasi
XX suhtes esialgse rakendamiseks Vaidlustatud kohtulahendid
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised esindajad
ja
õiguskaitse
Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus esialgse õiguskaitse rakendamiseks XX määruskaebus nende Avaldaja: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus osas, milles maakohus rakendas XX suhtes esialgset õiguskaitset alates 06.12.2019 kuni 07.12.2019.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus muutmata.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.
5.Toimetada XX-le kätte üksnes kohtumääruse resolutsioon.
EDASIKAEBAMISE KORD
1(6)
Tsiviilasi nr 2-19-19235 Kinnisesse asutusse paigutamise määruse ja asutusse paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise ja lõpetamisest keeldumise määruse ning esialgse õiguskaitse rakendamise määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates isik, kelle suhtes on kinnisesse asutusse paigutamise abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, valla- või linnavalitsus ja kinnise asutuse, kus isik viibib, juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543).
ASJAOLUD JA TAOTLUS
1.08.12.2019 kell 11:07 esitas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Harju Maakohtule taotluse, mille kohaselt palus rakendada XX suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani. Avaldaja esitas 09.12.2019 täpsustatud taotluse.
2.Puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus alates 06.12.2019 kella 09:35. Tema suhtes kohaldati tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-le 11. Puudutatud isik on ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ning toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ise ravivajadust hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei ole alust tema psüühilise seisundi paranemisele 4 ööpäeva vältel.
3.09.12.2019 esitati maakohtusse psühhiaatrite OD ja IV 07.12.2019 kuupäevaga arvamus, mille kohaselt puudutatud isik viibis esmakordselt psühhiaatriakliinikus haiglaravil ajavahemikul 23.03.2015-27.03.2015. Nimetatud perioodil oli puudutatud isiku hospitaliseerimise põhjuseks järgnevad asjaolud: puudutatud isikul oli tunne, et ümbritsevad inimesed tegutsevad tema vastu, provotseerivad, manipuleerivad, jälgivad ja jälitavad teda ning tema vanemad tahavad teda mürgitades tappa. Hospitaliseerimise päeval muutus puudutatud isiku käitumine agressiivseks: ta peksis ja lõhkus mööblit, sõimas ning oli vaenulik enda vanemate suhtes. Üleviimisel teise osakonda puudutatud isik põgenes.
4.Teistkordselt viibis puudutatud isik statsionaarsel ravil ajavahemikul 23.04.201515.05.2015 puudutatud isiku vanemate initsiatiivil. Puudutatud isik oli katkestanud kodus ravimite tarvitamise ja tema psühhoos oli süvenenud. Raviga psühhoos taandus ja ravi jätkus ambulatoorselt. Puudutatud isik kasutas ravimeid umbes pool aastat peale haiglaravi, pärast seda keeldus psühhiaatri vastuvõtule pöördumast. Tema psühhoos ägenes (sihitu käitumine ja hulkumine ning konidega kõrvetamine), mistõttu ta viibis uuesti haiglaravil ajavahemikul 16.10.2017-21.11.2017. Pärast nimetatud perioodi ei pöördunud puudutatud isik ambulatoorseks vastuvõtuks ega võtnud toetusravi, millele järgnes järjekordne hospitaliseerimine ajavahemikul 15.01.2019-22.02.2019.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-19-19235
5.06.12.2019 hospitaliseeriti puudutatud isik kiirabi ja politsei saatel perearsti vastuvõtult, kus ta oli käitunud imelikult ja oli hirmunud. Haiglasse paigutamisel keeldus puudutatud isik arstidega vestlemast. Järgmisel päeval avaldas ta valvearstile, et kortermajas, kus ta elab 3.korrusel koos ema ja isaga, toimuvad imelikud asjad: 4. korruse korterist kostub meeste hääli, kes arutavad kriminaalseid plaane ja relvadest tulistamist ning sealt kostub hirmunud laste karjumist ja mehaanilist müra. Puudutatud isik kirjeldas arstile, kuidas ta ühel korral proovis müraga võidelda, torgates noaga lakke. Puudutatud isiku vanemate sõnul ei ole nemad midagi taolist naaberkorterist kuulnud ja seal korteris elab eakas naine oma invaliidist lapsega. Puudutatud isiku ema sõnul ei võta puudutatud isik ravimeid ega maga öösiti. Hospitaliseerimisele eelneval päeval ei söönud puudutatud isik midagi ning süüdistas oma ema, et viimane oli teda lapsepõlves mürgitanud, mistõttu nüüd on tema tervis nõrk.
6.Psühhiaatrid on seisukohal, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (äge psühhootiline episood (F23)). Tema reaalsustaju on tugevalt häiritud ning ettearvamatu käitumine lähtub psühhootilistest ajenditest, mis ohustab teda ennast ja ümbritsevaid. Oma seisundist tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isiku seisundit ja senist ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline tema seisundi paranemine ega ka iseseisev toimetulek kodustes tingimustes 4-päevase ravi järgselt, mistõttu leidsid psühhiaatrid, et vajalik on ravi jätkamine, sh rahustava ja psühhoosivastase ravi manustamine haigla tingimustes 40 päeva vältel alates tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusest.
PUUDUTATUD ISIKU JA RAVIARSTI SEISUKOHT
7.Kohtunik kuulas 09.12.2019 ära puudutatud isiku, tema eestkostja ja raviarsti.
8.Puudutatud isiku sõnul tundis ta 04.12.2019, et tema seest tuleb vastikut lõhna ja et ta hakkab teadvust kaotama, mille tõttu helistas kiirabisse. Kiirabis läks tal tilguti panemise järgselt paremaks ja ta läks koju. Järgmisel päeval tundis ta jälle imelikku lõhna, mistõttu läks uuesti arsti juurde. Sealt viidi ta hoopis psühhiaatri juurde. Puudutatud isik kinnitab, et psühhiaatrid on talle ravimeid välja kirjutanud, kuid ta neid ei võta.
9.Puudutatud isiku eestkostja ei vaielnud vastu puudutatud isiku paigutamisele kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras. Puudutatud isiku raviarst avaldas 09.12.2019 ärakuulamisel, et pidurdatud ja hirmunud puudutatud isikuga ei saadud hospitaliseerimisel kontakti.
MAAKOHTU MÄÄRUS
10.Harju Maakohus rakendas 09.12.2019 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 06.12.2019 kuni 10.12.2019 (p 1) ja pikendas esialgset õiguskaitset 40 päevani (p 2). Maakohus määras paigutada puudutatud isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kuni 15.01.2020 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva
3(6)
Tsiviilasi nr 2-19-19235 päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks (p 3). Samuti kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist (p 4).
11.Arsti arvamusest tulenevalt leidis maakohus, et tõendatud on puudutatud isikul raske psüühikahäire olemasolu ning haiglaravita jätmisel võib puudutatud isik psüühikahäire tõttu ohustada nii enda kui teda ümbritsevate elu, tervist ning julgeolekut. Puudutatud isik ei ole võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sh ravimite võtmisest keeldumise osas. Seetõttu määras kohus puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sh vajadusel tahtevastase ravimite manustamise.
12.Kohtu hinnangul nähtub vajadus pikemaajaliseks haiglas viibimiseks sellest, et puudutatud isik on psühhoosist tulenevalt ettearvamatu ja süüdistav (arvab, et naabritel on relvad ning et ema mürgitab teda), millest nähtub otsene reaalne oht teda ümbritsevatele. Tema käitumine on otseselt ohtlik ka tema enda elule ja tervisele, kuna ta ei võta talle määratud ravimeid ega söö (arvab, et toit on mürgitatud). Ilma adekvaatse ravita võib tema seisund halveneda ning toimetulematus süveneda. Oma seisundist tulenevalt ei ole puudutatud isik võimeline kontrollima oma käitumist. Ta on viibinud psühhiaatriakliinikus korduvalt, mis näitab, et tema seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek ei ole ilma pikaajalise haiglas viibimise ja ravita tõenäoline.
MÄÄRUSKAEBUS
13.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja lõpetada viivitamatult tahtevastane ravi.
14.Puudutatud isiku tahtevastase ravi kohaldamise aluseks olevad eeldused ei ole täidetud, kuna ta ei ole endale ega teistele ohtlik ning ei vaja ravi. Tema psüühiline tervis on korras ja ta käitub adekvaatselt. Haiglasse toimetamise päeval läks ta perearsti juurde, kuna tema seest tuli roiskumise lõhna. Perearsti juures käitus ta viisakalt. Puudutatud isik ei mõista, miks ta kliinikusse toimetati. Tal on kodus välja kirjutatud ravimid, kuid ta ei võta neid. Need pole talle vajalikud. Haiglas võtab ravimeid, kuna arst neid annab.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
15.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et puudutatud isiku puhul on täidetud kõik tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamise kriteeriumid.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb määruse punkti 1 osas osaliselt TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-19-19235
18.Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik enda kinnipidamist põhjusel, et ta ei ole ohtlik endale ega teistele. Avaldust isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus läbi TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seetõttu ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlust lahendades oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on rakendanud puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset esmalt neljaks päevaks alates puudutatud isiku kinnipidamisest ja seejärel sama määrusega pikendas maakohus esialgset õiguskaitset kuni 40 päevani. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud raviasutuse poolt 08.12.2019 taotlust lahendades rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset tagantjärgi, s.o alates 06.detsembrist 2019. TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt rakendatakse esialgset õiguskaitset esmalt neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Seega saab kohus esmalt otsustada isiku kinnisesse asutusse paigutamise esialgse õiguskaitse korras kuni neljaks päevaks (alates paigutamisest) ning edaspidi võib ta teha uue määruse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise kohta, kui selgub, et pikem tähtaeg on siiski vajalik (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18; 19.02.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3 teine lõik). TsMS § 534 lg 6 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib isiku kinnisesse asutusse paigutada ka kohtu määruseta, kui see on vältimatu isiku enda või avalikkuse kaitseks ja kohtu määruse saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Sel juhul tuleb esitada avaldus kohtu määruse saamiseks sellise arvestusega, et kohtul oleks võimalik avaldus lahendada hiljemalt 48 tunni jooksul alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Juhul kui avaldust selle aja jooksul ja piisava ajavaruga ei esitata või kohus ei lahenda asja piisavalt kiiresti, kuid isiku tahtevastane kinnipidamine kestab üle 48 tunni tema kinnisesse asutusse paigutamisest, on tegu alusetu kinnipidamisega (vt V.Kõve, I.Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaaride III osa, § 534, p 3.5 b, lk 424). Käesoleval juhul on puudutatud isiku suhtes 06.12.2019 kell 09:35 rakendatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku poolt tahtevastast ravi. 08.12.2019 kell 11:07 on esitatud Harju Maakohtule taotlus puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Selliselt on raviasutus esitanud taotluse hilinenult, TsMS § 534 lg-s 6 sätestatud 48 tunni nõuet rikkudes. Riigikohus on leidnud, et esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ega legaliseerida juba kohtulahendita toimunud võimalikku alusetut
5(6)
Tsiviilasi nr 2-19-19235 kinnipidamist (vt Riigikohtu 19.02.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.2). Raviasutuse poolt taotluse hilinenult esitamine muutis puudutatud isiku kinnipidamise alates 06.12.2019 kuni 07.12.2019 alusetuks ja maakohus ei saanud seda tagantjärgi legaliseerida. Maakohus oleks pidanud antud olukorras kohaldama esialgset õiguskaitset alates taotluse esitamisest, s.o alates 08. detsembrist 2019 esmalt kuni neljaks päevaks ja pikendama seda arvestades puudutatud isiku tegelikust kinnipidamisest (s.o alates 06. detsembrist 2019) kuni 40 päevani.
20.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse alates 06.12.2019 kuni 07.12.2019 esialgse õiguskaitse rakendamise osas.
21.Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
22.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et tahtest olenematuks raviks kuni 40 päeva ulatuses antud juhul puudus vajadus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli tahtest olenematu ravi vajalik. Samuti olid täidetud seaduses väljatoodud eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite arvamusega, mida kinnitas ka maakohtu kohtuniku poolt puudutatud isiku ärakuulamisel tajutu. Psühhiaatrid on diagnoosinud puudutatud isikul raske psüühikahäire (äge psühhootline episood (F23), mis avaldub tegelikkuse tunnetamisvõime häirituses. Psühhiaatrid on leidnud, et puudutatud isik vajab ravi, kuid tal endal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Seejuures on puudutatud isik ise määruskaebuses kinnitanud, et ta ravimeid kodus ei võta, vaid võtab ainult arsti juures. Psühhiaatrite hinnangul on puudutatud isik ravita jätmisel oma ettearvamatu ja ebaadekvaatse käitumisega ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Ringkonnakohus nõustub sellega, et isiku ohtlikkusele nii enda kui ka teiste suhtes viitab see, kui isik arvab, et keegi üritab teda mürgitada ning et teda jälitatakse. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt õigesti, et puudutatud isik vajab tahtest olenematut haiglaravi, sealhulgas tahtevastast ravimite manustamist ning et muu psühhiaatriline abi ei oleks puudutatud isiku seisundi parandamiseks ja ohu kõrvaldamiseks piisav. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku suhtes on vajalik rakendada kuni 40 päeva pikkust tahtevastast ravi, kuna üksnes 4 päevast ei piisaks psühhoosivastaseks raviks.
23.TsMS § 541 lg 1 2. lause alusel toimetab ringkonnas puudutatud isikule endale kätte üksnes määruse resolutsiooni, kuna määruse põhjenduste teadasaamine võib halvendada puudutatud isiku psüühilist seisundit.
24.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud avaldajal puuduvad. Riigi õigusabi korras kaebuse esitajale määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.