6.Välja mõista Aktsiaseltsilt Sarkop menetluskulud summas 6 994,70 eurot AS-i LHV Pank kasuks.
7.Välja mõista Aktsiaseltsilt Sarkop AS-i LHV Pank kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 6 994,70 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 16.09.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Pank (hageja) ja AS Sarkop (kostja) 22.12.2016 garantiilimiidilepingu GLM-x, mida pooled muutsid 29.12.2016, 21.09.2017 ja 08.12.2017. Garantiilimiidilepinguga kohustus hageja väljastama kostja taotlusel garantiilimiidi ulatuses garantiikirjasid kostja kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja väljastas 08.12.2017 xxx OÜ-le (garantiisaaja) garantiikirja nr GK-x-14 summas 8130 eurot tähtajaga 31.12.2018, mis tagas kostja ja garantiisaaja vahel 30.04.2015 sõlmitud üürilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist. 28.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja garantiilepingu nr GL-x, mida pooled muutsid 29.12.2016 ja 08.12.2017. Hageja väljastas garantiilepingu alusel ja kostja taotlusel 28.12.2016 garantiisaajale garantiikirja nr GK-x summas 411 000 eurot, tähtajaga kuni 31.12.2018, mis tagas kostja ja garantiisaja vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist. 17.12.2018 esitas garantiisaaja hagejale garantiikirjade täitmise nõude, milles nõudis kostjapoolse üürilepingu rikkumise tõttu garantiikirjade alusel kokku 419 130 euro suuruse garantiisumma väljamaksmist. Hageja teavitas kostjat 19.12.2018 garantiinõude esitamisest. Garantiisaaja taotles 16.01.2019, 03.04.2019, 04.06.2019 ja 01.08.2019 garantiisummade väljamaksmise tähtaja pikendamist kuni 31.08.2019 viidates garantiisaaja ja kostja vahel toimuvatele läbirääkimistele. 30.08.2019 esitas garantiisaaja hagejale korduva nõude, milles palus hagejal garanteeritav summa välja maksta, kuna kostja on üürilepingut rikkunud.
Hageja maksis garantiisaaja taotluse alusel ja garantiikirjade kohaselt 03.09.2019 garantiisaajale välja kokku 419 130 eurot. Garantiilimiidilepingu üldtingimuste punkti 5.4 ja garantiilepingu üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt kohustub kostja hagejale tasuma hageja poolt garantiikirjade alusel välja makstud garantiisummad. 03.09.2019 esitas hageja kostjale nõude hüvitada hagejale garantiikirjade alusel hageja poolt välja makstud 419 130 eurot. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Kostja kohustub garantiilepingu ja garantiilimiidilepingu alusel hagejale tasuma 419 130 eurot, millest enne hagiavalduse esitamist on kostja arvelduskonto debiteerimise tulemusel tasutud 3382,40 eurot ning tasumata on 415 747,60 eurot. Garantiilepingu põhitingimuste p 5 ja garantiilimiidilepingu põhitingimuste p 10 kohaselt kohustub kostja tasuma viivist 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 06.09.2019. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 0,05% päevas alates 07.09.2019 kuni hagi esitamiseni. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud ning kostja poolt tasumata viivis kokku summas 1455,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 417 202,72 eurot (sh põhinõue 415 747,60 eurot ja viivis 1455,12 eurot) ning viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude (415 747,60 eurot) tasumiseni. 27.12.2019 on hageja esitanud dokumendi, milles teavitab kohut nõude vähendamisest nõude osalise rahuldamise tõttu. Hageja märgib, et alates 16.09.2019 on kostja kontole laekunud kokku 50 563,33 eurot. Sellest 16 491,73 eurot debiteeris hageja viivisenõude katteks ning 34 071,60 eurot põhinõude katteks. Seega on hageja nõue 27.12.2019 seisuga 386 446,95 eurot, millest 381676 eurot on põhinõue ja 4770,95 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista viivise 0,05% päevas alates 27.12.2019 kuni põhinõude (381 676 eurot) tasumiseni. Kostja vastus Kostja palus oma vastuses jätta hagiavaldus rahuldamata. Esitatud nõue ei ole sisuliselt põhjendatud, on alusetu ning on hea usu põhimõttega vastuolus ning pahatahtlik. Kostja ja x OÜ (üürileandja) sõlmisid 30.04.2015 äripinna üürilepingu nr /x, mille esemeks on üürileandjale kuuluva aadressil x maakond asuva kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva tootmishoone üürimine kostjale (üürnikule). Lepingu punkti 1.4.1. ja 1.4.2 kohaselt jõustus leping 30.04.2015 ning kehtib tähtajalisena 10 aastat ning pikeneb 5 täiendavaks aastaks, kui kumbki pool ei ole teavitanud teist poolt kirjalikult lepingu automaatse pikenemise mittesoovist vähemalt 6 kuud enne lepingu kehtivuse 5-nda aasta täitumist. Lepingu punkti 1.5.1. kohaselt annab üürnik lepingust tulenevate üürniku kõikide kohustuste täitmise tagamiseks üürileandjale tagatise summas, mis vastab 18-ne kuu üüri summale. Lepingu punkt 9 kohaselt tagatise liigiks on üürniku valikul kas rahasumma, mis on kantud üürileandja arvelduskontole või üürileandja poolt aktsepteeritud Eestis registreeritud krediidiasutuse poolt väljastatud esimesel nõudmisel sissenõutav tingimusteta ja tagasivõtmatu garantii. Lepingu punkti 9.7. üürileandjal on õigus kasutada tagatist lepingust tulenevate üürniku kohustuste täitmiseks lepingu lõppemisel, ülesütlemisel või kehtivuse ajal, esitades üürnikule vastava kirjaliku teatise.
28.12.2016 sõlmisid kostja ja hageja garantiilepingu nr X, mille punkt 1.1. kohaselt hageja väljastab lepingu alusel kostja kohustuste tagamiseks 28.12.2016 garantiikirja nr GK-x. Garantiilepingu punkt 1.3. kohaselt on garanteeritav summa 411 000 eurot ning lepingu punkt 1.4. kohaselt garantiikirjaga tagatav kohustus kostja ja üürileandja vahel 30.04.2015 sõlmitud lepingust tulenev kostja kohustus tasuda üürileandjale üürimakseid ja muid teenustasusid. Garantiikirja tähtaeg oli 28.12.2016-28.12.2017. 08.12.2017 sõlmisid kostja ja hageja garantiilepingu nr X muudatuse, mille punkt 1 kohaselt garantiikirja tähtaeg on 28.12.2016-28.12.2018. Hageja väljastas 08.12.2017 uue garantiikirja nr GK-x Lisa 1, mille kohaselt garantiikiri jõustub alates selle välja andmisest ning kehtib kuni 28.12.2018. 08.12.2017 koostas hageja ka teise garantiikirja nr GK-x-14, mille kohaselt kehtis garantiikiri kuni 31.12.2018 (punkt 3.1.). Garantiikirja punkti
1.1.kohaselt kostja ja üürileandja vahel on 30.04.2015 sõlmitud leping, mille alusel kostja kohustub üürileandjale tasuma üürimakseid ja muid teenustasusid ning täitma muid kohustusi vastavalt lepingus sätestatule. Seega, hageja on väljastanud 08.12.2017 uue garantiikirja nr GKxA-14, väljudes garantiilepingus sätestatud piiridest (kostja kohustus tasuda üürileandjale üürimakseid ja muid teenustasusid). Kostja on seisukohal, et üürileandja garantiilepingu täitmise nõue on tühine. Kostja ja üürileandja vahel 30.04.2015 sõlmitud leping on jõus ning seda ei ole kuni käesoleva ajani kostja ega ka üürileandja poolt erakorraliselt üles öeldud. Tulenevalt poolte vahel 30.04.2015 sõlmitud lepingu tingimustest, oli üürileandjal õigus õiguskaitsevahendina kohaldada lepingu erakorralist ülesütlemist kostja poolse lepingu tingimuste rikkumisel (lepingu punkt 13). Üürileandja eeltoodut aga teinud ei ole. Kostja on seiskohal, et üürileandjal puudus õiguslik alus esitada hagejale garantiikirjade täitmise nõue. Alates 29.12.2018 puudub kostja ja üürileandja vahel 30.04.2015 sõlmitud lepingus nõutud tagatis. Hageja (garandi) poolt väljastatud garantiileping nr GL-x ja garantiikiri GKx kehtis kuni 28.12.2018. Vaatamata garantiikirja või tagatise puudumisele, on kostja enam kui 8 kuu jooksul aktsepteerinud tagatise puudumist ja ei ole lepingut erakorraliselt üles öelnud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist on poolte vahel aktsepteeritud olulise lepingutingimuse muutumisega. Tegemist ei ole lühiajalise vaid püsiva olukorraga. Üürileandja poolt hagejale edastatud nõudekirjas on viidatud kostja poolt tasumata arvetele. Kostja on tasunud arve nr 18012 summas 28 495,07 eurot osaliselt 27.12.2018 summas 8 000 eurot ja lõplikult 28.12.2018 summas 20 495,07 eurot. Samuti arve nr 18013 summas 28 495,07 eurot tasus kostja 31.12.2018 summas 28 495,07 eurot. Täitmise nõudes märgitud viivis arvete tasumisega viivitamise tõttu 29 463,99 eurot üürileandja loobus ja vastavasisulist arvet kostjale esitanud ei ole. Üürileandja ei ole esitanud kostjale ka leppetrahvinõuet, samuti üürilepingut üles öelnud. Kostja on teavitanud hagejat, et kohustus, mida garantiileping pidi tagama, on täidetud. Seega on garantiilepingust tulenev kohustus VÕS § 155 lg 4 p 1 kohaselt lõppenud, kuna kostja on tasunud võlasumma, mida hageja (garantii andja) on garantiilepingu järgi kohustatud maksma. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei saa olla garantiikirjaga soodustatud isiku käitumine nt juhul, kui ta tugineb üksnes oma formaalsele õiguslikule positsioonile ja nõuab garandilt maksmist, vaatamata sellele, et ta teab, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole.
Kostja on seisukohal, et vastavalt üürlepingule ja garantiilepingule puudus seaduslik alus tagatava garantiisumma väljamaksmiseks üürileandjale ning üürileandja nõue hagejale väljamakseks on tühine. Nõue on esitatud pelgalt survestamise põhjusel lepinguliste läbirääkimistega seonduvalt. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Esmalt peab kohus vajalikuks anda oma hinnang hageja 27.12.2019 esitatud dokumendi kohta, milles hageja on teavitanud kohut nõude vähendamisest nõude osalise rahuldamise tõttu. Hageja on märkinud, et alates 16.09.2019 on kostja kontole laekunud kokku 50 563,33 eurot (tlk 174). Sellest 16 491,73 eurot on hageja debiteerinud viivisenõude katteks ning 34 071,60 eurot põhinõude katteks. Seega on hageja nõue 27.12.2019 seisuga 386 446,95 eurot, millest 381 676 eurot on põhinõue ja 4770,95 eurot (nõude arvutuskäik tlk 176-177). Kohus käsitleb nimetatud avaldust nõudest osalise loobumisena. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas 50 563,33 euro osas lõpetada.
4.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 155 lg 1 sätestab, et majandus-
või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. VÕS § 155 lg 4 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidest tulenevalt tuvastatuks järgmised asjaolud: - Kostja ja x OÜ on 30.04.2015 sõlminud äripinna üürilepingu nr x, mille esemeks on üürileandjale kuuluval aadressil x, Harju maakond asuva kinnistu ja selle oluliseks osaks oleva tootmishoone üürimine kostjale (tlk 132-147). - Hageja ja kostja on 22.12.2016 sõlminud garantiilimiidilepingu GLM-x, mida on muutnud 29.12.2016, 21.09.2017 ja 08.12.2017 (tlk 6-20). Hageja väljastas 08.12.2017 x OÜ-le (garantiisaaja) garantiikirja nr x summas 8130 eurot tähtajaga 31.12.2018 (tlk 21-22), mis tagas kostja ja garantiisaaja vahel 30.04.2015 sõlmitud üürilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist. - 28.12.2016 sõlmisid hageja ja kostja garantiilepingu nr GL-x, mida pooled muutsid 29.12.2016 ja 08.12.2017 (tlk 23-31). Hageja väljastas garantiilepingu alusel ja kostja taotlusel 28.12.2016 garantiisaajale garantiikirja nr GK-x summas 411 000 eurot, tähtajaga kuni 31.12.2018, mis tagas kostja ja garantiisaja vahel sõlmitud üürilepingust tulenevate kostja kohustuste täitmist (tlk 32-33). - Hageja on tasunud garantiisaaja taotluse alusel ja garantiikirjade kohaselt 03.09.2019 garantiisaajale kokku 419 130 eurot (tlk 64). - Kostja poolt on hagejale hüvitamata põhinõue summas 381 676 eurot (tlk 172). Kostja on menetluses esitatud vastuväidete kohaselt seisukohal, et garantiikiri GK-x väljub garantiilepingus ettenähtud piiridest ning garantiikiri x on väljastatud garantiilepingu GKx piire ületades. Samuti on kostja märkinud, et üürileandja garantiilepingu täitmise nõue on tühine. Kostja ja üürileandja vahel 30.04.2015 sõlmitud üürileping on jõus ning seda ei ole erakorraliselt üles öeldud. Samuti on kostja märkinud, et on hagis viidatud arved tasunud.
6.Kohus on seisukohal, et garantiikiri GK-x ei välju garantiilepingus ettenähtud piiridest. Garantiilepingu nr GL-x p 1.4 sätestab nimetatud garantiikirjaga tagatava kohustuse järgnevalt: „Garantiivõtja ja Garantiisaaja vahel 30.04.2015. a sõlmitud äripinna üürileping tulenev Garantiivõtja kohustus tasuda Garantiisaajale üürimakseid ja muid teenustasusid.“ Garantiilepingu eesmärgiks saab kohtu hinnangul seega pidada kõikide üürilepingust tulenevate kostja kohustuste tagamine, sh üür ja mistahes muud teenustasud. Sama kohustus on tagatud ka nimetatud garantiikirja p 1.1 ja p 1.2 järgi, mille kohaselt on garantiiga tagatud üürilepingust tulenevate garantiivõtja (s.o kostja) kohustuste täitmine.
08.12.2017 garantiilepingu muudatusega on pikendatud garantiikirja tähtaega, s.o 28.12.2016 kuni 28.12.2018. 08.12.2017 välja antud garantiikirja lisaga 1 on sätestatud, et garantiikiri kehtib kuni 28.12.2018 ning muud garantiikirja punktid kehtivad garantiikirjas toodud tingimustel (tlk 34). Garantiisaaja esitas garantiikirja GK-x alusel nõude kostja tasumata üürimaksete ja tagatise tasumiseks (tlk 36). Üürilepingu p 1.5.1 ja p 9.1 kohaselt on tagatis 18 kuu üüri summa, mis on ette nähtud üürimaksete ja muude üürilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Kostja kohustus tasuda tagatis ja üürimaksed on garantiikirjaga tagatud. Seega ei väljunud välja makstud garantiisumma nimetatud garantiikirja ja garantiilepingu piirest. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja väljastas garantiikirja GK-x kostja taotluse alusel kostja soovitud sõnastuses, millega kostja ka selgelt nõustus. 22.12.2016 on hageja esindaja (X X) saatnud kostja juhatuse liikmele (X X) garantiikirja ja garantiilepingute projektid. Samal kuupäeval on kostja saatnud hagejale nimetatud lepingud allkirjastatult tagasi, millega on kinnitatud garantiikirjaga nõustumist (tlk 148161). Samuti on 28.12.2016 sõlmitud garantiilepingu punktis 9.8 kostja kinnitanud, et on garantiikirja ja lepingu enne allkirjastamist läbi lugenud, ta on saanud piisavalt teavet garantiikirja ja lepinguga kaasnevatest riskidest ja ta mõistab lepinguga võetavate kohutuste iseloomu ja ulatust ning leping vastab täielikult tema tahtele. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks nimetatud garantiikirja kehtivuse perioodi jooksul ega ajal, mil kostja ja garantiisaaja kokkuleppel garantiikirja alusel garantiisumma väljamaksmise tähtaega pikendati, kordagi väitnud, et garantiikiri väljub garantiilepingu piiridest.
7.Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et garantiikiri GK-x-14 on väljastatud garantiilepingu GK-x piire ületades. Kohus nimetatuga ei nõustu, kuna garantiikiri GK-x14 on väljastatud garantiilimiidilepingu nr GLM-x alusel. Seega ei oma tähtust kostja seisukohad garantiikirja GK-x-14 ja garantiilepingu kohta, kuna need lepingud pole omavahel seotud. Garantiilimiidilepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja kostja taotlusel väljastama garantiilimiidi ulatuses garantiikirjasid kostja kohustuste tagamiseks. Kostja taotlusel on hageja väljastanud garantiikirja GK-x-14, mille kohaselt on garantiiga tagatud kostja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmine. Samuti sätestab garantiilimiidilepingu p 14.8, et garantiivõtja (s.o kostja) on garantiikirja ja lepingu enne allkirjastamist läbi lugenud, ta on saanud piisavat teavet garantiikirja ja lepinguga kaasnevatest riskidest ja ta mõistab lepinguga võetavate kohustuste iseloomu ja ulatust ning leping vastab tema tahtele.
8.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul olid garantiisumma väljamaksmise eeldused täidetud. Garantiikirjade p 2.1 kohaselt pidi garantiisaaja esitama kirjaliku nõude garanteeritava summa väljamaksmiseks. Garantiisaaja on esitanud hagejale kirjaliku nõude 17.12.2018 (tlk 36-38) ning korduva nõude 30.08.2019 (tlk 62). Samuti on hageja sellest kostjat teavitanud 19.12.2018 (tlk 39-43).
Garantiikirjade p 2.2 kohaselt pidi garantiisaaja esitama kinnituse, et kostja ei ole üürilepingut nõuetekohaselt täitnud ning ei ole seda teinud ka täiendava 7-päevase tähtaja jooksul 17.12.2018 taotluses kinnitas garantiisaaja, et garantiisaaja on kostjale nõude esitanud, aga kostja ei ole täiendava tähtaja jooksul oma kohustusi täitnud. Garantiikirjade p 2.3 kohaselt pidi garantiisaaja nõude esitama garantiikirjade kehtivuse ajal. Garantiikiri nr GK-x-14 kehtis kuni 31.12.2018 ning garantiikiri nr GK-x kuni 28.12.2018. Garantiisaaja esitas nõude 17.12.2018 ehk garantiikirjade kehtivuse ajal. Garantii väljamaksmise edasilükkamine on toimunud garantiisaaja ja kostja läbirääkimiste tõttu, mistõttu ei saa seda pidada nõustumiseks garantii puudumise ning üürilepingutingimuste muutmisega. Sealjuures oli kostja garantii väljamaksmise tähtaja pikendamisega nõus (tlk 46-61). Kogu läbirääkimiste perioodi vältel kehtis kohtu hinnangul garantiisaaja õigus saada väljamakse garantiikirja alusel, mis asendas üürilepingust tulenevat tagatist. Ainuüksi kostja kohustus tagada tagatise olemasolu üürilepingu lõppemiseni ületab garantiisumma suurust (garantiisumma oli kahe garantiikirja alusel kokku 419 130 eurot, üürilepingu alusel nõutav tagatis 427 426,03 eurot). Garantii väljamaksmist pikendati tulenevalt garantiisaaja ja kostja läbirääkimistest kostja ja garantiisaaja taotluste alusel kuni 31.08.2019. Kohus selgitab, et garantiikirjad on iseseisvad ja sõltumatud kostja ja garantiisaaja vahelisest võlasuhtest. Riigikohus on rõhutanud, et garantiist tulev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Hagejal oli kohustus garantiisumma garantiisaajale välja maksta ka siis kui garantiisaajal tegelikult kostja vastu nõuet ei olnud. Samuti ei ole kostja käesoleval juhul esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et garantiikirjadega tagatavat kohustust ei ole. Samuti selgitab kohus, et garant võib keelduda garantiikohustuse täitmisest hagi esitamisega tuginedes õiguste kuritarvitamise vastuväitele üksnes siis, kui garantiisaaja õiguste kuritarvitamine on selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab piisavalt põhistada üksnes selliste tõenditega, mis eemaldavad igasuguse kahtluse nõude puudumise kohta nagu näiteks võlgniku ja garantiisaaja kokkulepe või jõustunud kohtulahend (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-49-12 p 10; 3-2-1-89-08, p 13; 3-2-1-49-12, p 11). Sellised tõendeid käesoleval juhul esitatud ei ole, mistõttu puudus hagejal kohtu hinnangul õigus või kohustus esitada garantiisaaja nõudele vastuväide või hagi garantiisaaja vastu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lähtunud garantiisumma väljamaksmisel garantiisaaja taotlusest ja korduvatest kinnitusest, mille kohaselt ei ole kostja täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi. Garandi kohustuseks on kontrollida üksnes garandile esitatud dokumendi ehtsust, mitte selles kajastatud asjaoludele tegelikkusele vastavust. Hageja võis seega tugineda garantiisaaja taotlusele ja kinnitusele nõude olemasolu kohta. Hageja ei pidanud hakkama sisuliselt lahendama kostja ja garantiisaaja vahelisi vaidlused selle üle, kas kostja on või ei ole üürilepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Hagejal oli seega kohustus garantiikirjad täita (välja maksta) ja mistahes kostja vastuväited üürilepingust tulenevatele nõuetele (või nende puudumisele) ei oma asjas tähtsust. Garantiikirjade puhul on tegemist „esimesel nõudmisel“ väljamakstava garantiiga. VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantiiandja garantiist tulenev kohustus garantiiga tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest. Isegi kui garantiikirjas oleks viidatud
tagatavale kohustusele, ei saa keelduda garantiikirja täitmisest garantiikirjaga tagatavatest kohustusest tulenevate vastuväidetega. Garandil on õigus keelduda garantiikohustuse täitmisest üksnes garantiist tulenevate põhjendatud vastuväidete olemasolu korral või juhul kui garant esitab hagi VÕS § 1028 jj alusel ning hagi rahuldatakse (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-49-12, p 11). Seega leiab kohus, et garantiiga tagatava nõude olemasolu (või nõude suurus) on kostja ja garantiisaaja vaheline küsimus, mis tuleb lahendada eraldiseisvas menetluses kostja ja garantiisaaja vahel.
9.Kostja on väitnud, et garantiikirjaga tagatav kohustus on lõppenud ning kostja on tasunud üüriarved nr 18012, 18013 ning garantiisaaja loobus viivisenõudest summas 29 495,07 eurot. Kostja ei ole oma nimetatud väiteid tõendanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on garantiisaaja väitnud, et jääb oma 17.12.2018 taotluse juurde ning on ka 30.08.2019 taotluses kinnitanud, et võlgnevuse moodustab muuhulgas „viivis arvete tasumisega viivitamise tõttu“. Garantii väljamaksmise aluseks oli seega ka garantiisaaja viivisenõue.
10.Garantiilimiidilepingu üldtingimuste p 5.2 ja garantiilepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt kohustub kostja hüvitama hagejale 3 päeva jooksul alates hageja poolt nõude esitamisest kõik garantii väljamaksmisest tulenevad kulud, sh tagastama garantiisumma ja tasuma sellelt arvestatavad kõrvalnõuded. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hagejale 27.12.2019 dokumendis märgitud põhinõuet summas 386 446,95 eurot tasunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
11.VÕS § 113 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivise tasumist. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Garantiilepingu põhitingimuste p 5 ja garantiilimiidilepingu põhitingimuste p 10 kohaselt kohustub kostja tasuma viivist 0,05% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja esitas 03.09.2019 kostjale nõude garantiisumma hüvitamiseks hiljemalt 06.09.2019. Hageja nõue kostja vastu muutus seega sissenõutavaks 07.09.2019. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 0,05% päevas alates 07.09.2019 kuni hagi esitamiseni. Hagi esitamise seisuga (16.09.2019) oli sissenõutavaks muutunud ning kostja poolt tasumata viivis kokku summas 1455,12 eurot. 27.12.2019 esitatud täpsustuse kohaselt on viivis seisuga 26.12.2019 4770,95 eurot (arvestus tlk 176-177). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus hagejale oleks tasutud, siis on hageja õigustatud viivist nõudma ning viivise nõue summas 4770,95 eurot ning edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 386 446,95 eurot, s.h põhinõude 381 676 eurot ning viivis 4770,95 eurot). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,05 % alates 27.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
13.Tulenevalt TsMS §-st 445 lg 2 jääb 17.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 5 sätestab, et kohtuvälised kulud on kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Hageja menetluskuluks käesolevas menetluses on olnud hagiavalduselt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv summas 3450 eurot ning kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest kokku summas 236,70 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Samuti kuulub kohtutäituri tasu TsMS § 144 p 5 kohaselt hüvitamisele. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 3450 eurot ning kohtutäituri tasu summas 236,70 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
17.Samuti on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 3426 eurot. Hageja esindajad on osutanud järgnevaid teenuseid (x tunnihind 160 eurot, x tunnihind 130 eurot): - 12.09.2019 Asjaoludega tutvumine, hagi projekti koostamine; tõendite komplekteerimine (x) 4 h; - 16.09.2019 Hagi ja hagi tagamise avalduse täiendamine ja kohtule esitamine x 7h; - 17.09.2019 Täitmisavalduse koostamine (hagi tagamise määruse täitmine kostja vara arestimiseks; x) 0,6h; - 17.09.2019 Hagi tagamise määrusega tutvumine; kliendi informeerimine (x) 0,2h; - 18.09.2019 Arestimisakti ülevaatamine ja allkirjastamine; ekiri kohtule (x) 0,5h;
Kohtu hinnangul on hageja esindajate poolt osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning komplekteerida asjakohaseid tõendeid. Ka vastaspoole dokumentidega tutvumist ega ka kohtumäärustega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks edasise tegevuse planeerimiseks, vastuväidete esitamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks. Käesoleval juhul on hageja esitanud menetluses ka hagi tagamise taoluse, mistõttu on tagamise määrusega seotud toimingud, s.h täitmisavalduse koostamine ja kohtutäituriga suhtlemine usutav ja põhjendatud. Esitatud menetluskulude nimekirjas ei ole üksnes põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamine 0,6 h ulatuses ega ka menetlustähtaegade kontrollimine 0,1 h ulatuses ega määruse jõustumise kontroll 0,3 h ulatuses, kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei ole õigusabi osutamine ning seega ei ole selle kulu vastaspoolelt mõistlik välja mõista. Hageja esindajate tunnihind oli 130 eurot/tund (ilma käibemaksuta) ning 160 eurot/tund. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasud on mõistlikud ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 3308 eurot.
18.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 6994,70 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6994,70 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.