2-17-16200/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

11.A Ai kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised:  Võlgnik on kohustatud tegelema mõislikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.  Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.  Võlgnik ei pea võlausaldajatele üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus.  Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole võlausaldajatele üle andma.  Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust peab võlgnik 75% üle andma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üks kord aastas hiljemalt 19. jaanuariks.  Usaldusisiku kohustuste täitmise kohta tuleb võlgnikul esitada kohtule aruanne hiljemalt iga aasta 24. jaanuariks (esimene aruanne esitada hiljemalt 24. jaanuariks 2021).

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku tuludeks on olnud töötasu OÜ-lt x, registrikood x, aastatel 2018. a ja 2019. a. Pankrotivarasse laekumisi töötasu arvelt ei ole toimunud. Võlgniku pensionifondi osakutest on pankrotivarasse laekunud 52,04 eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda ja müüa. Pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole ning puuduvad ka vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus 20.12.2019 määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumist summas 2000 eurot tähtajaga 10.01.2020. Deposiiti ei ole tasutud. Kohus leiab, et x x (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 4(7)

2-17-16200 Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot. Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 8 tundi, ühe tunni tasuks on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb kinnitada panktorihaldurile lõplik tasu summas 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole. Pankrotihaldur palub määrata tasu menetlusabi andmise korras summas 397 eurot (lisandub käibemaks) riigi vahenditest halduri büroo kasuks. Kohus leiab, et pankrotihalduri ajakulu 8 tundi seoses pankrotimenetluse läbiviimisega on põhjendatud. Ühe tunni tasu 90 eurot on mõistliku suurusega. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 720 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroo kasuks, seega lisandub tasule käibemaks 20% 144 eurot. Pankrotihaldur taotleb määrata haldurile tasu menetlusabi andmise korras koos käibemaksuta summas 476,40 eurot riigi vahenditest hüvitamist. Alates 29.03.2019 kehtib PankrS §-s 65 lg 11 uues redaktsioonis ja selles puudub menetlusabi taotlemise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Seega tuleb PankrS § 65 lg 11 alusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Martin Kruppile pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 323 eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista võlgnikult välja. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb 6(7)

2-17-16200 käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. TsMS § 172 lg 6 kohaselt Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur teatab, et tema korraldas 19.03.2018. a nõuete kaitsmise koosoleku, milles märkis lisaks nõuete kaitsmisele koosoleku päevakorda ka võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamise. Nimetatud koosoleku toimumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2018. a, kuid koosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühegi kolmanda isiku nõusolekut hakkamaks võlgniku usaldusisikuks. Võlgnik avaldas, et soovib olla ise enda usaldusisikuks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et kuna võlgnik on avaldanud pankrotihaldurile, et soovib ise täita usaldusisiku kohustusi ning võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes, on põhjendatud tulenevalt PankrS § 172 lg 6 jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik