Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik (eestkostetav, määruskaebuse esitaja) Y.R Eestkosteasutus (eestkostja) Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Eve Hiiemäe
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 02.04.2025 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pärnu Maakohtu 21.09.2020 määrusega määrati piiratud teovõimega täisealise isiku Y.R (eestkostetav) eestkostjaks viieks aastaks Pärnu linn (eestkostja). Eestkoste määrati kõigi asjade ajamiseks, aga eestkostetavale jäi õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid kuni
40 € nädalas. Eestkostetav on perekonnaõiguslike tehingute ja valimisõiguse tähenduses teovõimeline ning hääleõiguslik.
2.Maakohus algatas 07.03.2025 määrusega eestkostja ametiaja pikendamise menetluse.
3.Maakohus kuulas eestkostetava ära. Eeskostetav avaldas, et tal on kolimisega probleeme ja eeskoste pikendamine seetõttu vajalik. On olnud probleeme eestkostjaga, kõnedele ja sõnumitele ei vastata, ainult e-kirjadele. Talle meeldib pigem rääkida, mitte e-kirja teel suhelda. Eestkostetava arvates tuleks suurendada toiduraha, mis viis aastat oli 40 €, sellega ei tule kuidagi toime. Piisav oleks 60 € nädalas, millest 20 € kulub tubakale. Põhimõtteliselt oli ta eeskoste jätkumisega nõus.
4.Eestkosteasutus, kes on ühtlasi ka eeskostja, asus seisukohale, et eestkostet on vajalik ja põhjendatud pikendada ning ülesannete ring tuleb jätta samaks. Eestkostetava sissetulekud on sotsiaaltoetus ja puuduva töövõime toetus keskmiselt 679,35 € kuus. Regulaarsed väljaminekud igas kuus on tasu eluaseme- ja teleteenuse eest keskmiselt 290 €, millele lisanduvad kulud ravimite, toiduainete ja tarbekaupade/riietusesemete eest, mille eest tasub eestkostja arve alusel. Näitena kulus 01.10.2024 – 31.03.2025 keskmiselt kuus söögile 85 €, ravimitele 15 €, tarbe-ja riietuskaupadele 69 € ja juuksuriteenusele 10 €. Iseseisvateks tehinguteks saab eestkostetav kasutada olenevalt kuu pikkusest 160 – 200 €. Kirjeldatud tulude-kulude ülevaate põhjal jääb eestkostetaval kuus reservi keskmiselt 60 € kuus, mida eestkostja püüab säilitada ootamatute kulude katteks. Neil kaalutlustel leidis eestkosteasutus, et põhjendatud on jätta eestkostetavale alles pisitehinguõigus ja iseseisvaks rahakasutuseks määrata kuni 40 € nädalas.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus tegi 02.04.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega pikendas eestkostet viie aasta võrra kuni 02.04.2030. Eeskostja ülesanded ja eeskostetava õigused jäid samaks, mh säilis eeskostetava õigus teha pisitehinguid kuni 40 € eest nädalas.
5.1.Maakohus kohaldas TsMS § 528 lg 1 ja PKS § 203 lg 1 ning leidis, et eeskoste pikendamise eeldused on täidetud. Eestkostetava seisukord pole oluliselt muutunud.
5.2.Pisitehingute tegemise õigust ei saa suurendada eelkõige põhjusel, et eestkostetaval puudub raha, mis seda võimaldaks. Kui kohus raha puudumisel summat suurendaks, satuks ohtu eestkostetava majanduslik toimetulek, sest ta ise ei ole enda tervislikust seisundist tulenevalt võimeline mõistma vajadust raha säästa ja suuremate kulude katteks koguda. Maakohus nõustus eestkostjaga, et on oluline koguda ka teatatavat rahalist puhvrit. Kui suurendada eestkostetava enda kasutusse antava summat, ei ole võimalik midagi koguda. Eestkostetava igapäevased vajadused on tagatud, sh võimalus saada piisavalt toiduraha. Eestkostja on taganud talle võimaluse tellida toitu e-selveri kaudu. Samuti saab ta tellida tarbekaupu ja riideid arve alusel, mille eest tasub eestkostja. Seega, kui eestkostetav kulutab nädalas suitsudele 20 €, saab ülejäänud 20 € kasutada toidu ostmiseks. Võttes arvesse eselveri teenuse kasutamise võimalust on nädalas toidu tarbeks kokku 45 €. See on proportsioonis tema sissetulekuga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Eestkostetav saatis 03.04.2025 maakohtule e-kirjad, milles mh avaldas, et 40 € nädalas on pisitehingute piirmäärana liiga vähe ja see summa peaks olema 60 €. Eestkostetav põhjendas, et ainult 40 € eest nädalas ei ole võimalik ära elada.
7.Maakohus käsitles e-kirju määruskaebusena ja andis eeskosteasutusele võimaluse vastata.
8.Eestkosteasutus vaidles kaebusele vastu, sest eestkostetava sissetulek ei võimalda suuremas summas pisitehinguid. 2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike ja faktiliste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
10.Vastuseks kaebuse kesksele väitele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Õige on eeskostetava arusaam, et talle pisitehinguteks määratud summat tuleks üldjuhul teatava ajavahemiku järel suurendada – vähemalt näiteks elukalliduse kasvu võrra. Samas on põhjendatud eestkostja ja maakohtu seisukoht, et seda saab teha üksnes eestkostetava sissetuleku piires tingimusel, et tema igapäevane toimetulek ja heaolu ei kannata.
10.2.Käesoleval juhul hindas maakohus asjakohaselt eestkostetava sissetulekut ja kõrvutas seda igakuiste püsikuludega. Kirjeldatud analüüsist tegi maakohus asjas esitatud andmetel põhineva järelduse, et pisitehingute piirmäära suurendamine ei ole tegelikult eeskostetava huvides, sest ei võimalda enam jätta mingit osa sissetulekust reservi. Ringkonnakohus nõustub eeskostja seisukohaga, et igas kuus umbes 60 € suuruse reservi kogumine on asjakohane ja vajalik, et katta võimalikud suuremad ja ootamatud kulutused.
10.3.Ekslik on eeskostetava põhjendus, et ta vajab pisitehingute piirmäära suurendamist igapäevase toimetuleku, sh toidu ostmise tagamiseks. Toimikust nähtuvalt on eeskostja taganud eestkostetavale võimalused tellida toidu- ja tarbekaupu väljaspool pisitehingute piirmäära. Seega ei mõjuta pisitehingute piirmäär eeskostetava elukvaliteeti.
10.4.Lõpuks selgitab ringkonnakohus, et kohtul puudub võimalus suurendada eestkostetava sissetulekut, kuid nii vaidlustatud määruses kui ka eelmistes alapunktides esitatud põhjendustel on just see praegu määrav takistus pisitehingute piirmäära suurendamisel. Kui eeskostja aruannetest maakohtule selgub, et tegelikult jääb eeskostetaval raha järgi kavandatust suuremal määral või reservi ei ole pikemat aega olnud vaja kasutada, saab edaspidi kaaluda, kas neid ressursse kasutada pisitehingute piirmäära suurendamiseks.
11.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse sisu ja olemust silmas pidades pole õiglane panna kulusid TsMS § 171 lg 1 alusel eestkostetava kanda. Puudub ka vajadus jätta kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 3 ls 2 alusel riigi kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
12.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.